Nõmme Tee Selts
Keskkonnaministeerium
Meie 26.11.2004
Toompuiestee 24
15172 Tallinn
Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja mittemuutmise taotlus
Seoses 21.09.04 kehtestatud Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringuga Kehtna vallas (väljavõtted Lisas 1) soovitakse muuta Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Vastava kirja on mõni päev enne detailplaneeringu kehtestamist, 17.09.04, esitanud Keskkonnaministeeriumile Kehtna vallavanem (kiri nr 3.3-3/384).
Palume mitte nõustuda Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmisega kaitserežiimi nõrgendamise suunas.
Alljärgnevalt esitame oma taotluse põhjenduse.
Esiteks, kohalike (eriti ebaseaduslike) detailplaneeringutega riiklike kaitsealade kaitserežiimi nõrgendamine ja sellega kaitsealade praktilise kaotamise algatamine looks väga halva pretsedendi.
Teiseks - Palukülas kavandatav suuremastaabiline ehitamine ja looduse muutmine ei ole kooskõlas looduskaitse üldpõhimõtetega, kaitsealade moodustamise, elupaiga ja liigikaitse eesmärkide ega põhimõtetega.
Planeeringus kavandatu on vastuolus otseselt looduskaitseseadusega (§ 1, 2, 3,13, 14), kaitsealuste loodusobjektide seadusega (§ 6’ lg 1, lg 2 p 1 ja 2, § 13 lg 2 p 2 ja 3), Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga (§ 1, 14, 15 lg 1 p 2) ja maapõueseadusega (§ 29, 34), kuna planeeritakse kaitsealal keelatud maa-ainese kaevandamist, veekogu kallaste, sügavuse ja veetaseme muutmist, kaitsealuse liigi – palukuklaste pesade äravedamist oma elupaigast maastikukaitsealal, ning suurejoonelise looduse ümberkujundamise-ehitamisega maastikuilme rikkumist.
Kolmandaks - Paluküla Hiiemägi on 26.05.2004 tunnistatud arheoloogiamälestiseks. Tartu Ülikooli arheoloogiakabineti juhataja, arheoloogiamälestiste ekspertnõukogu liikme, filosoofiadoktori Heiki Valgu hinnangul (Lisa 2) ”Paluküla Hiiemäe juurde kavandatav hiiglaslik spordikompleks ei arvesta ajaloolise ruumiga, kujutab endast tõsist ohtu selle säilinud terviklikkusele ning vähendab oluliselt hiiemäe väärtust ajaloo- ja keskkonnaturismi objektina..., rikub hiiemäe kui muistise ajaloolise välisilme… Kohalike elanike jaoks kujutab Hiiemägi endast ajaloolises, kultuuriloolises ja looduskeskkonnakaitselises mõttes tähenduslikku paika”.
Seetõttu on ka kohalikud elanikud oma juriidilise esindaja Kärt Vaarmani toel esitanud Kehtna vallavolikogule 28.oktoobril 2004 vaide (lisa 3), mille menetlus käib.
Detailplaneeringuga nähakse 16 ha suurusel maa-alal Kõnnumaa maastikukaitseala kõrgeimas piirkonnas rajada järgmised ehitused ja rajatised (väljavõtted detailplaneeringu seletuskirjast):
1. Teenindusmaja, 450 m2..
2. Tehnika hoiustamise ja korrastamise hoone, 300 m2.
3. Sportlaste ruumid, tualetid, 150 m2.
4. Motell, 450 m2.
5. Kämpingumajad (maksimaalselt 12 tk ja ehitusaluse pinnaga a' 36 m2).
6. Saun, 72 m2, tiigi lõunakaldale
7. Kohtunike maja, 250 m2.
8. Puurkaev 50 m sanitaarkaitsetsooniga.
9. Parklad ~109 sõiduautole ja 2 autobussile, 4650 m2.
10.Mäetõstukid (2tk) – mäesuusatamise, lumelauaga laskumise ja snowtubi arendamiseks. Tõstukite tugitrosside kinnitamiseks on vaja rajada trassi mõlemasse otsa monoliitbetoonist vundamendid mahuga 1,5 m3. Laskumisnõlva ja trossi vahele on vajalik ohutuse mõttes paigaldada ka eraldusaed ja hoiatusköis. Mõlema tõstuki tarbeks tuleks mäenõlva tõstukite alusel alal siluda 7 m laiuselt, lisaks 45o kaldega nõlvad, et tagada vajalik mäe profiil. Mäetõstukite paigaldamisel on orienteeruvad pinnasetööde mahud järgmised: eemaldatav pinnas 801,2 m3
juurdeveetav pinnas 1197,0 m3
bilanss +395,8 m3
Mäetõstukite alune pindala on orienteeruvalt 1260 m2
11. Telkimisplats.
12. Autokaravanide parkla ja teeninduspunkt.
13. Köök-WC-pesuruumi hoone ja varikatus telkijatele, 150 m2.
14. Suusastaadion ja jalgpalliväljak, 9900 m2..
15. Tenniseväljakud, korvpalliväljak, võrkpalliväljak, 1800 m2.
16. Tiigi setetest puhastamine ja maaaluse veetorustiku ehitamine lumekahurite hüdrantkaevudeni. Kunstlume tootmiseks on plaanis kasutada mäe jalamil paikneva tiigi vett, eelnevalt on kavas tiiki setetest puhastada. Olemasoleva tiigi pindala on 3320 m2. Kõnnumaa maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostamisel tuleks ette näha lubada tiiki süvendada ja laiendada, et oleks tagatud piisavalt suur veetagavara metsa või rabatulekahjude kustutamiseks põuaperioodil.
17. Tulekustutusveevõtukaev.
18. Murdmaasuusarajad. Kõik suusarajad on kavas laiendada 6 meetri laiuseks (enamasti on juba 6 m laiused), rajad plaanitakse korrektselt tähistada ning radadele on kavas tagada regulaarne hooldus. Erosiooni vältimiseks tuleks suusarajad katta saepurukattega.
19. Varjualune, koppel ja lasipuu hobustele. (Keskust on planeeritud kasutada ka ratsaturismi objektina).
Kanaliseeritava heitvee kogus on orienteeruvakt 15 m3/d, 2000 l/h.
Hoonete kanaliseerimiseks paigaldatakse planeeringualale reovee kogumismahutid ja transporditakse reovesi Lelle puhastisse.
Detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruandes öeldakse: Detailplaneeringuga tehakse ettepanek täpsustada ja vajadusel muuta Paluküla puhke- ja spordikeskusega haaratud maa-alal Kõnnumaa maastikukaitseala kaitsereziimi nende punktide osas, mis võivad minna vastuollu puhke- ja spordikeskuse rajamisega ja hilisemate tegevustega:
- lubada süvendada ja laiendada olemasolevat tehislikult rajatud tiiki suurendamaks tulekustutusveevaru, mis on eriti oluline põuaperioodil võimalike metsa- ja rabatulekahjude kustutamisel;
- lubada maaüksusel nr.1 paikneva tehislikult rajatud tulekustutus-veevõtutiigi ehituskeeluvööndis rajada saun;
- lubada katta suusarajad erosiooni vältimiseks saepurukattega;
- lubada piiranguvööndis Paluküla külas Hiiemäe maaüksusel (katastritunnus 29202:003:1501) suusastaadioni rajamiseks vajalikud tasandustööd muinsuskaitseameti poolt määratud tingimustel.
Paluküla detailplaneering kehtestati 21.09.04 tingimustes, kus see oli vastuolus nii kaitsealuste loodusobjektide seaduse, looduskaitseseaduse kui Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga. Alles 17.09.04 kirjas Keskkonnaministeeriumile palus Kehtna vallavanem muuta maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Leiame, et Raplamaa Keskkonnateenistus on 16.03.04 kahetsusväärselt kooskõlastanud nii mahuka ehitusplaaniga detailplaneeringu maastikukaitsealal, lubades seejuures mullatöid tõstuki (mitte küll kahe) tarbeks. Keskkonnateenistus ei andnud siiski luba tiiki laiendada ega süvendada, kuid lubas oma elukohast maastikukaitsealal eemaldada kaitsealuse liigi - palukuklaste pesad. Maa-ainese kaevamine ja veekogu kallaste ning veetaseme muutmine on aga keelatud (ilma valitseja arvamust küsimata) piirkonnas juba kaitsealuste loodusobjektide seaduse, looduskaitse – ja maapõueseaduse alusel (viited ülal) koos maastikukaitsealal kehtiva kaitse-eeskirjaga.
Leiame, et selline planeeritav tegevus oleks maastikukaitseala hinnatuima osa hävitamine, kaitstavate jääliustiku servamoodustiste kehandi ja ilme rikkumine ning hiiemäe kui põliseestlaste püha paiga häirimine, ning seda ei tohiks lubada.
Palume Keskkonnaministeeriumi seista loodus- ja pärandkultuuriväärtuste kaitse eest ning arvestades ka looduskaitseseaduse § 14 lõige 2 ja 3 - mitte muuta Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja kaitserežiimi nõrgendamise suunas.
Enn Kareda
Nõmme Tee Seltsi esimees
(Nõmme Tee Selts on Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala moodustamise organiseerija)
Harku 43
Tallinn 11612
Helle Vilu
50 57 616
Lisa 1. Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneering Kehtna vallas (väljavõtted).
Lisa 2. Heiki Valk, Arheoloogiline eksperthinnang Paluküla puhke- ja spordikeskuse keskkonnamõjude hindamise aruande juurde.
Lisa3. Vaie. Kehtna Vallavolikogu 21.09.04 otsusele nr 120, millega kehtestati Paluküla Puhke- ja Spordikeskuse detailplaneering.