Paluküla hiiemäele kogunesid jõulukuu 4. päeval hingedeaja hiiepüha pidama maausku inimesed Härjapea Kojast ning mõned Palukülaga seotud inimesed lähemalt ja kaugemalt.

Ilm oli jõulukuu kohta soe ja vihmasadu pidas kokkusaamise aja vahet, kuid tuul meenutas lõkkekohal, et puid, ka noori puid, ikka hiiemäel maha ei võeta, puid on vaja kasvõi tuulevarjuks.

Viisime oma annid ja soovisime, et Hiiemägi ikka terveks jääks, meenutasime esivanemaid. Oluline osa kokkusaamisest oli lõkkel tangupudru keetmine ja regilaul.

Eha Metsallik ütles oma loitsu elamise imest ja tänu, et oleme jõudnud siia imelisele maale üheaegselt, saame üksteist hoida ja põlisrahva pärandit tundma õppida.

Arvi Sepp rääkis kooljakuus toimunud töökohtumisest Vilmi saare looduskaitsealal Saksamaal, kus arutleti Euroopa looduskaitsealade vaimse külje üle. Tähelepanu keskendus looduskaitsealadel paiknevatele pühapaikadele.

Üleilmsete usundite (kristlus, islam) pühapaikade puhul on oluline Jumalale viitav pühitsetud hoone, ka nt kloostri ümbruse loodus. Loodust ennast pühaks pidada on õpetuslikult enamasti vastunäidustatud. Kohaliku pärimusliku loodususu puhul austatakse just erilise koha loodust koos vastavate mälestuste ja pärimusega: puid, metsa, maapinda ja kõike mis sealt kasvab, ilma seda vaimsusest eraldamata.

Kaitsealade valitsejate ja kodanikuühenduste töökohtumisel leiti, et ka looduskaitsealale tulevale külastajale võiks anda võimaluse kogeda kaitseala vaimset külge, rahu ja vaikust, minna, sukelduda looduse sisse. Sellisest kogemusest leitav ja kaasavõetav austus ja rahu omakorda aitaksid loodusesse lugupidavalt suhtuda, looduslikke alasid alles hoida ning aitaksid seekaudu kaasa ka kaitsealade valitsejate tööle.

Lähem teave:

Arvi Sepp, Paluküla hiiemäe hoiu seltsing

+372 4876709

arvi.sepp[at]mail.ee