[text]
Täna on

Haridus- ja Teadusministeerium
Munga 18, 50088, Tartu

12.05.2003

Lugupeetud minister Toivo Maimets!

Pöördume Teie poole seoses kohustusliku usundiõpetuse sisseseadmise kavadega Eesti üldhariduskoolidesse. Leiame, et kavandatav kohustusliku usundiõpetuse praktika tooks kaasa põhiseadusega tagatud usuvabaduse rikkumise ja sellega kaasneks maksumaksja raha raiskamine ning avaliku kõlblustunde haavamine.

Kohustusliku religiooniõpetuse sisseseadmiseks puudub erapooletu ja ülevaatlik õppekava ja õppematerjalid. Samuti puuduvad piisava ettevalmistusega religioonipedagoogid ja nende koolitussüsteem. Tänane olukord, kus religioonipedagoogid saavad üksnes protestantliku erialase ettevalmistuse, pole kahtlemata rahuldav. Eksami- ja koolituskeskuse juures tegutseva religiooniõpetuse ainenõukogu moodustamisel on jämedalt rikutud erapooletuse ja tasakaalustatuse põhimõtteid. Meie andmetel kuuluvad ainenõukogusse 3 riigiametnikku, 4 luterlast, 1 metodist ja 1 baptist. Ainenõukogus puuduvad nii muude kristlike konfessioonide kui ka mittekristlike usuorganisatsioonide esindajad.

Oleme seda meelt, et religiooniõpetuse kohustuslikuks muutmine pole mitte üksnes ennatlik, vaid selle järele puudub ka vajadus. Religioonialaseid teadmiseid saab ja tuleb anda süsteemselt muude õppeainete raames. Peale eri ainekavade põhjalikku analüüsi võiks vajadusel kaaluda religioonialaste teadmiste osa laiendamist nendes.

Murettekitav on ka tänane vabatahtliku religiooniõpetuse praktika üldhariduskoolis. Usu-, maailmavaate- ja religiooniõpetuse andmisel valitseb anarhiline olukord millega kaasneb usuvabaduse rikkumine. Tasakaalustatud ja ülevaatlike teadmiste õpetamine pole tagatud kuna puuduvad vastavad õppematerjalid, õppekava, õpetajad ja nende koolitussüsteem. On andmeid, et mõne kooli juhtkond on muutnud religiooniõpetuse omavoliliselt kohustuslikuks.

Eelnevast lähtudes teeme Teile ettepanekud:

  1. Saata laiali religiooniõpetuse ainenõukogu.
  2. Moodustada erinevate religioonide esindajatest koosnev töörühm, mille ülesandeks on eri ainete õppekavade analüüsimine religioonialaste teadmiste osas ja ettepanekute tegemine nende täiendamiseks. Töörühma ülesanne oleks samuti erialaõpetajate täiendkoolituse korraldamises osalemine ja religioonialaste õppematerjalide ettevalmistamine;
  3. Algatada usuvabaduse seaduse koostamine, milles määratletaks muu hulgas religiooniõpetuse võimalikkus üldhariduskoolis;
  4. Peatada fakultatiivne religiooniõpetus üldhariduskoolides kuni usuvabaduse seaduse vastuvõtmiseni.

Lugupidamisega

Andres Heinapuu
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja Vanem