Jõuluavaldus 20.12.10216 (2003)

Taarausuliste ja Maasuliste Maavalla Koja jõuluavaldus

Üks aastaring Maavalla ajaloos hakkab täis saama. Käes on jõulud, millega maarahvas tähistab ühe aastaringi lõppu ja teise loomist. Nagu maarahvas ise, nii ka meie ajastaeg järgib tundlikult suure loona lõppematut ringkäiku. Maarahva jõulud algavad pööripäevaeelse suurpuhastusega, sest püha nõuab puhtust. Pööripäeval jääb päike pesasse, päevad ei lähe enam lühemaks ega pikemaks. 24. XII tähistatakse vana aasta lõppu ning 25. XII, kui päeva tee on kukesammu võrra pikem, uue ajastaja päeva.

Meie rahval on tavaks, et jõuludel ollakse kodus ja hoitakse kokku. Kodus on ka selle pere hinged – esiemad ja -isad. Paljudes peredes, kus jäetakse toit vana-aasta ööseks lauale, ehk enam ei mäletata, et see on mõeldud hingedele. Me ei märka esivanemate juuresviibimist. Me ei märka tavaliselt sedagi, mis meis, meie mõtetes ja tegemistes on pärit esivanematelt – meie põliskultuurist.

Kuigi tänane Eesti on killustunud erinevate usuliste, kultuuriliste, poliitiliste ja majanduslike huvigruppide vahel, ühendavad meid siiski juured. Me oleme olemas seepärast, et meie esivanemad oskasid tuhandeid aastaid järjest elada kooskõlas maaga. Meie keeles, meeles ja valikutes elavad märkamatult maakeel ja maameel ning maarahva tavad.

Koda on loodud selleks, et pakkuda tuge põlisrahva meelt naistele, meestele ja peredele olenemata sellest, kas nad kuuluvad kotta või mitte. Me peame kalliks oma esivanemate pärandit nii selle vaimsel kui asisel kujul.

Maavalla Kojal on selja taga toimekas aasta maarahva usu ja pärimuskultuuri eest seismisel ja selle edendamisel. Väike tagasipilk tehtule.

Oleme seisnud ilmaliku riigi põhimõtete ja usuvabaduse eest ning riigikiriku tekkimise vastu. Kohustusliku usundiõpetuse juurutamine ja riiklik-kiriklik kaplanaat sõjaväes ning koolis on ühiskondliku elu varjuküljed, millega pole võimalik leppida. Me tahame elada riigis, kus riigijuhid ja ametnikud ei toretse usulistel tseremooniatel ning vaimulikud ei sisusta riigi ja omavalitsuste üritusi. Me tahame, et riigieelarvest ei toetataks vaimulikke ja usulisi ühendusi, vaid kultuuri, haridust jt avalike huvidega seotud valdkondi.

Lõppenud aasta oli kolmas, kui pidasime võitlust maausuliste õiguse eest legaalselt tegutseda. Küsimuses on uue kirikute ja koguduste seaduse nõue, et maausuliste ühendused kasutaksid ametlikes nimedes kristlikku terminoloogiat. Õiguskantsler ja siseministeerium on lubanud, et seisavad meie eest, kuid probleemi lahendus lükkub taas uude aastasse.

Kavandamisel on isikunimeseadus, mille kehtestamine võib seada takistusi lastele maausuliste ja põliste maakeelsete nimede panekul. Koda on selgitanud siseministeeriumile vajadust sätestada eelnõus üheselt maakeelsete nimede paneku õigus.

Maatõud on lahutamatuks osaks meie maastikust ja rahvuskultuurist. Rõõm on tõdeda, et Koja ja sõprade koostöös on koondatud põlistõugudega tegelejate ja huviliste ridu.

Maavalla Koda on alustanud hiite ülevaatust, mille prooviaasta on nüüd lõppenud. Ajaloolistes hiites jt pühades paikades väljendub meie side oma maaga ja meie esivanemate kultuuripärandiga. Neis käiakse siiani ohverdamas, kasvõi lõngajuppi püha puu külge sidudes, või lihtsalt jõudu saamas. Kuid hiite olukord on halb, sest hiit kui maarahva pühapaika seadusega kaitsta on keeruline ning inimesed ei tea enam, kuidas hiies käituda. Ilmselt oleme olnud liiga head õpilased. Võõraste rahvaste juures seadusi ja kombeid õppides oleme unustanud oma põlised tavad. On aeg need taas meelde tuletada, on aeg iidsed hiied taas üles leida. On aeg luua hiite seadus, mis on päriselt meie oma, mitte heade kommete pärast mujalt laenatud. Muidu võib tubli tükk Euroopa põlist kultuuri jäljetult kaduda.

Soovime Maavalla Koja liikmeile, samuti kõigile, kes peavad kalliks meie esivanemate pärandit ja Maavalla loodust, kõigile, kes on saanud jõudu meie hiitest, ning lõpuks kõigile, kes toetavad ilmalikku riiki, rahulikke ja kosutavaid jõule ning jõudsat uut aastat.

Maavalla Koja juhatus

20. jõulukuud 10216 (2003)

Loe jõuludest