Esitame teile ettepanekud 2011. a Riigikogu valimiste platvormi täiendamiseks kultuuri- ja inimõiguste valdkonnas.
Tagamaks Eesti riigi ja rahva jätkusuutlikkus rahvusliku identiteedi ja loomingu allikaks oleva pärimuskultuuri toetamise kaudu, tuleb oluliselt enam panustada riigieelarvelisi, õiguslikke ja halduslikke vahendeid seni krooniliselt alarahastatud valdkondadesse. Maailma ulatuses haruldaste ja eesti identiteedile ülioluliste nähtused – rehetared, looduslikud pühapaigad, regilaul, piirkondlikud maakeeled ja kultuuriruumid - vajavad püsimajäämiseks ja arenemiseks senisest mitme suurusjärgu võrra enam riiklikku tähelepanu ja toetust.
Hetkel on Eesti riik süveneva usuvabaduse ja inimõiguste rikkumise teel, mis põhjustab kodanike võõrandumist võimust ja kasvatab ühiskondlikku tasakaalutust. Rahvusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb ümber vaadata ka riigi senine tegevus erinevate usunditega seoses.
Loodame, et esitatud ettepanekud aitatavd teil kujundada tegevuskava, mis on kooskõlas põhiseaduse preambulas sätestatud Eesti Vabariigi eesmärgiga – tagada eesti rahva, kultuuri ja keele kestmine üle aegade.
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda on mittepoliitiline ühendus, mis on keskendunud põlisrahva vaimse ja materiaalse kultuuripärandi ning elukeskkonna, samuti inimõiguste tagamisele. 2002. a Riigikogu tellitud avaliku arvamuse uuringu kohaselt peab endale kõige südamelähedasemaks taara- ja maausku 11% Eesti elanikkonnast.
Meie liikmes- ja toetajaskonna poolehoid kuulub erakondadele ja poliitikutele, kes põlisrahva huvide kaitsmise oma hooleks võtavad.
Oleme valmis meeleldi vastama teie küsimutele ning jagama lisateavet.
Ettepanekud on lisatud kirjale.
Lugupidamisega
Ahto Kaasik
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja vanem
Tel 56 686 892
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.maavald.ee
Ettepanekud 2011. a Riigikogu valimistega seoses
1. Kultuur
Lähtume oma ettepanekutes Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulast, mille kohaselt on EV eesmärk eesti rahva, kultuuri ja keele kestmine üle aegade. Pärimuskultuur on eesti rahvusliku identiteedi allikas ning rahvuse kultuuri tuum, millest ammutab inspiratsiooni kaasaegne rahvuskultuur. Pärimuskultuuri kandvad nähtused, kogukonnad jt inimrühmad vajavad EV erilist seadusandlikku ja rahalist toetust.
Kultuuriruumi arendamine arendab proportisonaalselt kogu riigi heaolu ja võimekust.
Arvestame sellega, et riiklikus eelarvepoliitikas on kultuurivaldkond olnud krooniliselt alarahastatud; kultuurivaldkonnas on omakorda äärmiselt alarahastatud pärimuskultuuri erinevad valdkonnad nagu näiteks talurahvaehitus, looduslikud pühapaigad, piirkondlikud kultuuriruumid jms. Kultuuriministeeriumi osa kogu riigieelarvest on pidevalt langenud, olles vastavalt 2000. a 3,575% ja 2009. a 2,711%.
Setodel ja võrokestel pole ühtegi emakeelset lasteaeda, alg-, põhi- ega keskkooli. Senise eelarvelise toetuse juures kulub kihelkondlike Vana Kandle regilaulukogumike koostamiseks ja väljaandmiseks üle 400 aasta. Valdav enamus Euroopa ulatuses haruldasi ja rahvusliku identiteedi jaoks üliolulisi ajaloolisi looduslikke pühapaiku on kaardistamata ja riikliku kaitseta. Pühapaikade erakorralisteks ja kiireloomulisteks päästetöödeks mõeldud kultuurministeeriumi valdkondlik arengukava on seni rahastatud 1/5 ulatuses. Kogu talurahvaarhitektuurist on tagatud üksnes rehetarede uurimine, hoonete taastamiseks, kaitsmiseks ja väärtustamiseks ei jätku vahendeid.
Teeme ettepaneku suurendada riigieelarve mahust kultuurivaldkonna osa proportsionaalselt 50%. Sellest 50% suunata pärimuskultuuri edendamisse.
Ettepanekud
- Tagada looduslike pühapaikade arengukava täiemahuline rakendamine ja jätkamine, kuni selle eesmärgid on täidetud; m.h luua kultuurimälestiste hulgas eraldiseisev looduslike pühapaikade rühm, viia muinsuskaitseseadusesse loodusliku pühapaiga mõiste, võtta kõik säilinud ajaloolised pühapaigad riikliku kaitse alla, kanda looduslike pühapaikade arengukava Riigieelarves eraldi reale ja kindlustada arengukava eelarve täitmine (nt 2011. a 7,1 ja 2012. a 8,2 miljonit krooni), koostada 2013. a kehtima hakkav järgmise perioodi arengukava.
- Tagada talurahvaarhitektuuri uurimise, taastamise, hoidmise ja väärtustamise riiklike programmmide loomine ja täiemahuline rakendamine.
- Taotleda suitsusauna ja looduslike pühapaikade kandmist UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse, tagada riiklik tugi nende uurimiseks, hoidmiseks ja väärtustamiseks.
- Suurendada oluliselt piirkondlikele kultuuriruumidele määratud eelarvelisi toetusi.
- Luua kultuuriministeeriumis pärimuskultuuri osakond, mis kavandab ja korraldab koostöös põliskogukondade ja pärimuskultuuri kandvate ühendustega selles valdkonnas riiklikku tegevust.
- Luua üldhariduskoolides pärimuskultuuri õppeaine.
- Tagada regilaulu kui Eestile eriliselt omase laulutüübi uurimise, viljelemise ja väärtustamise riikliku tegevuskava loomine ja täiemahuline rakendamine.
- Tagada põlisrahva traditsioonide ja elatusalade jätkamiseks vajaliku riikliku tegevuskava koostamine ning täiemahuline rakendamine, s.h põliste tavade järgimist seadustava õigusregulatsiooni loomine (nt kuuritsapüük Lämmijärvel, randlaste kalapüügi eelisõigus, hülgeküttimine läänerannikul, pühapaikade hoidmine rahvuslike tavade vaimus, võimaluse loomine ajalooliste pulmatavade järgi sõlmitud abielude ametlikuks registreerimiseks, talukalmistute loomine jpm).
2. Kodanikuõigused
Lähtume oma ettepanekutes Eesti Vabariigi põhiseaduse sätetest, mis sätestavad riigi ja kiriku lahususe ja kodanike usuvabaduse põhimõtted. Samuti eeldame, et kodanike usuvabaduse ja võrdse kohtlemise tagamise eelduseks on ilmalik riik ehk teisisõnu riigi- ja omavalitsusasutuste lahutamine usulistest talitustest. Üksnes siis, kui riik ei teosta või ei rahasta usulist pööramist ega usulisi talitusi, saab kodanikele usuliste tõekspidamiste alusel osaks võrdne kohtlemine ning nad vabanevad sunnist osaleda muu-usulistel talitustel.
Võtame arvesse kujunenud olukorda, kus riigi- ja omavalitsusasutused teostavad põhiseaduse vastaselt kristlikku misjonit, piiravad kodanike usuvabadust ning arendavad ebavõrdset kohtlemist mittekristlaste suhtes. Näiteks: 1) riik on palganud vanglatesse, sõjaväkke, kaitseliitu ja politseisse kristlikud vaimulikud (kaplanid) luues sellega olukorra, kus kristlastele pakutakse usulise tunnuse alusel eelisteenust ning mittekristlased on allutatud kristlikule pööramisele, 2) mitmed maa- ja omavalitsused korraldavad koosolekuid, mille osaks oleva kristliku palvuse tõttu on mittekristlased seatud tahtevastaselt valiku ette osaleda usutalitusel või loobuda avalikul koosolekul osalemast (näiteks üldrahvaliku Vabadussamba avamine Tallinnas, maavalitsuste palvehommikud, omavalitsuste rajatiste pühitsemine), 3) mitmed üldhariduskoolid korraldavad pidulikke jumalateenistusi või aktusi, mille osaks on kristlik talitus ning seavad mittekristlasi tahtevastaselt valiku ette osaleda usutalitusel või loobuda kooli avalikust pidulikust sündmusest, 4) Tartu Ülikooli usuteaduskond koolitab maksumaksja raha eest pastoreid, 5) riigi- ja omavalitsusametnikud alates presidendist ja lõpetades vallavanematega kujundavad avalikkuses sageli muljet kristlusest kui riigiusust, osaledes ametiisikuna kristlikel talitustel.
Erinevate uuringute kohaselt on Eestis kristlasi 16 – 25 %. Erinevalt kristlastest ei paku riik mittekristlastele vaimseid vm eriteenuseid nende maailmavaatest lähtudes.
Praeguse regulatsiooni kohaselt on võimalik saada riiklikuks kaplaniks ainuüksi Kirikute Nõukogu liikmeskirikute liikmetel.
Eesti Vabariigi Valitsus on 2002. a sõlminud Eesti Kirikute Nõukoguga põhiseaduse usuvabadus eja võrdse kohtlemise sätetega vastuolus oleva ühishuvide protokolli, mis näeb sisuliselt ette Eesti Vabariigi kodanike ristiusustamise:
http://www.siseministeerium.ee/public/EESTI_VABARIIGI_VALITSUSE_JA_EESTI_KIRIKUTE_N_UKOGU_20061219111211.doc
Üldhariduskoolide religiooniõpetust on arendatud ilma piisava sotsiaalse tellimuseta ning kristlikele kirikutele soodustusi luues. Üldhariduskoolide muusikaõpetuse raames sunnitakse lapsi tahtevastaselt laulma kristlikke jõulu- jm laule, mille osaks on kristlikud palved.
Edastades Rahvusringhäälingu kanalitel kristlikke saateid teostab riik põhiseaduse vastaselt usulist pööramistööd ja ebavõrdset kohtlemist mittekristlaste suhtes.
Kehtiv maa maksustamise kord ei arvesta erisusi eesti põlisusu ajalooliste pühapaikade ja võõrsilt tulnud usundite pühapaikade vahel: maamaksust on vabastatud pühakodade alune ja seda teendindav maa, kuid looduslikud pühapaigad kui ehitisteta pühapaigad kuuluvad maksustamisele.
Seadustades riiklike pühadena liikuvad kristlikud pühad on riik loonud põhjendamatuid eelisi kristlastele ning jätab põhiseaduse vastaselt mulje, et kristlus on riigiusk. Teiste religioonide järgijatel puudub võimalus saada oma usupühade tähistamiseks vabu päevi.
Pühade ja tähtpäevade seadus on vastuolus hea õigusloome põhimõtetega, mille kohaselt seadus peab olema arusaadav ja üheselt mõistetav. Seadusega kehtestatud kolme liikuva kristliku püha kuupäevade määramiseks pole kehtestatud seaduslikku korda. Kodanikud ei tea, millistel kuupäevadel on järgmiste aastate liikuvad riigipühad, samuti ei ole reguleeritud, kuidas arvutada seadusega kehtestatud pühade kuupäevi.
Praegune pühade ja tähtpäevade seadus on vastuolus põhiseaduse preambula, usuvabaduse ning võrdse kohtlemise sätetega, samuti ÜRO inimõiguste deklaratsiooni ja ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooniga. Seadus peaks tagama eelkõige rahvuslike pühade tähistamise ning nendega seotud traditsioonide jätkumise, samuti tagama võrdsed võimalused erinevate religioonide järgijatele, samuti eesti põlisrahvale oma usupühade tähistamiseks.
Ettepanekud
- Kaotada riigipalgaliste vaimulike ehk kaplanite ametikohad. Suunata vabanev raha kaitsestruktuuride ja kinnipidamisasutuste toimiva psühholoogiateenistuse loomiseks.
- Tühistada 17.10.2002 sõlmitud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide protokoll; vaadata läbi ja vajadusel tühistada ühishuvide protokolli alusel sõlmitud koostöölepped või nende osad, mis edendavad riigikristlust.
- Keelustada selgesõnaliselt riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste sündmustel (s.h presidendi ametissenimetamine, paraadid, maavalitsuste koosolekud, koolide aktused hukkunud kaitseväelaste ametlikud ärasaatmistseremooniad jms) mistahes religioossed talitused; samuti keelata riigi- ja omavalitsusametnikel ametiisikutena usulistel talitustel osalemine.
- Kaotada riiklik tellimus religiooniõpetajate koolitamiseks. Suunata vabanev raha teiste õppeainete (ajalugu, ühiskonnaõpetus, kirjandus, geograafia) õppekavade täiendamiseks religioonialaste teadmistega ning nende õpetajate täiendkoolitamiseks. Muuta kristlike jm usundite religioosse sisuga laulude laulmine lastele vabatahtlikuks.
- Lõpetada rahvusringhäälingu kanalitel mistahes usutalituste ja misjoni ülekanded. Suunata vabanev raha loodus- ja kultuurisaadete mitmekesistamisse.
- Vabastada maamaksust eesti põlisusu ajaloolised looduslikud pühapaigad sarnaselt võõrsilt tulnud usundite pühakodade aluse ja seda teenindava maaga.
- Muuta pühade ja tähtpäevade seadust, kustutades sellest liikuvad kristlikud pühad. Määrata jõulupühadeks 21. – 25. jõulukuud (detsember) kui rahvakalendri püha; tagada igale inimesele võimalus puhata enda valitud viiel päeval aastas isiklike usuliste vm pühade tähistamiseks.