02.02.10218 (2005)

Täna tähistab Eesti Tartu rahulepingu sõlmimise 85. aastapäeva. Selle lepinguga päädis sõda, mis muutis Eestimaa põlisrahvad taas oma maa peremeesteks. Rahuleping sõlmiti pudru- ehk kyynlapäeval, mis on maarahval põline lepingute sõlmimise päev. Pudrupäeval antud sõna ja sõlmitud leping peavad ajast aega.

Võiduka aastapäeva tähistamist varjutab mure uue piirileppe sõlmimise kavatsuse pärast Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel. Piirilepingu sõlmimisega tunnustaks Eesti riik setode maa jagamist, setode võõrandamatu õiguse piiramist ja seto kultuuri kahjustamist. Pikemas vaates võib Eesti riik nõnda kaasa aidata seto rahva ja kultuuri hävimisele.

Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on Eesti riigi peamine eesmärk tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Me tahame loota, et riigi võimukandjad töötavad ka seto rahva ja kultuuri säilimise nimel läbi aegade.

Meenutame Teile, et Eesti maa kuulub Eesti põlisrahvastele, teiste seas setodele. See õigus on igavene ja võõrandamatu ega tulene kehtivast riigikorrast. Seto rahvas ja kultuur on lahutamatud nende maast, nende pyhakohtadest ja esivanemate kalmetest.

Maa on meie rahva põhiväärtusi. Me ei näe yhtegi põhjust, miks Eesti riik peaks vabatahtlikult ära kinkima osa enda maast, osa põlisrahva Maavallast. Seda ei mõistaks ka meie esivanemad ja järeltulevad põlved. Tahame uskuda, et esivanemate põline tarkus aitab riigi võimukandjatel langetada piirilepingu osas parema otsuse.

Ahto Kaasik
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja vanem