Maarhvakultuur, Eesti rahvuslik ideoloogia ja massikommunikatsioon
Ilmunud raamatus "Maarahva elujõud - müüdid ja tegelikkus", Elmatar 1996, lk 66-91 "põllu, metsa ning veekogudega seotud loodushoidlik pärimuskultuur tuleb tuua taas Eesti ühiskonna vaimsesse ringlusse "kaasaegse elu rikastuseks".
Kas meil on XXI sajandil keeleliste, poliitiliste, äriliste jms. eestlaste seas ka omakultuuriteadjaid, kümnetuhande aastase (?!) maarahva järeltulijaid, see on rahvusliku identiteedi ja eksistentsi küsimus?Lapsevanem, õpetaja, üliõpilane, talukonsultant, vallavanem, poliitik, ajakirjanik jne. näeb, valib ja väärtustab ümbritsevas elus eeskätt neid nähtusi, mis talle on kodus, koolis jm. tähenduslikuks saanud e. mida inimene ei tunne, seda ta ei saa ka hoida ja armastada.
Peaaju uurija V. B. Mountcastle’it tsiteerides:“Igaüks meist usub, et ta elab vahetult selles maailmas, mis teda ümbritseb, et ta tunnetab esemeid ja sündmusi selles täpselt ning elab ühes reaalsuses, praeguses ajas. Ma väidan, et need on illusioonid, sest igaüks käsitleb maailma oma peaajuga, mis on väljas olevaga ühenduses mitme miljoni hapra, tundliku närvikiu kaudu. need on meie ainsad infokanalid... Aisting on abstraktsioon, mitte reaalse maailma replikatsioon.” (Mountcastle 1975) Kultuurilooming on seega sadade vastastikuste seostega selektiivne protsess/valikute ahel, mis toimub päevast päeva inimeste peades.
Tähendab: iga inimene, perekond, hõim ja rahvas elab omaenda (ajude) poolt konstrueeritud maailmas. See, mida teeb inimese aju infoga, mis meeleorganite kanaleid pidi temasse hoovab, sõltub igaühe isiklikust elust, sellest, mida ta lapsepõlves läbi on elanud ja hiljem õppinud, samuti keelest, mida inimene kõneleb. (Uexküll 1991). USA-s jm. on selles seoses uuritud ajalehtede ja telejaamade toimetajaid – miks ajakirjanikud eelistavad/valivad rahvamassidele edastamiseks ühtesid uudiseid, teemasid, arutlusi jne. aga teised viskavad süvenemata "prügišahti". Uurimuste järeldused olid eelöelduga sarnased: ajakirjanduslik tekst/sisu/ideestik/sõnum on valdavalt ajakirjaniku eluloost, haridusteest ja ümbritsevast olustikust ning massimeediast (sh. poliitika) tuletatav subjektiivsete valikute kompleks (Williams 1980; Warner 1974).
Tähendab: kultuur, mõistame me seda sõna siis vaimse elukeskkonna, elulaadi, (aja)kirjanduse, rahvapärimuse, kodu, perekonna, tõhusa töökorralduse või maa-aatelise ülikoolihariduse tähenduses ... see kultuur kas taastab/taastoodab/jätkab/kordab end järgmistes põlvkondades ning valikutes ... või hääbub. Me oleme universumis ainukesed ... ja arvult väikesed ...
Kuna ajaloolistel põhjustel oli sajandeid meil ainsaks omast rahvusest sotsiaalseks kihiks talurahvas, maarahvas, siis peame eestlastena ellu jäämiseks tugevdama omakultuuriteadvust, lisades maarahvakultuuri ja temast sünteesitud elemente kaasaegsetesse loomeprotsessidesse (teadus, haridus, (aja)kirjandus, kunst, popmuusika jm.). Näiteks maaviljeluse alal võiksime ju lisaks R. Steinerile, M. Thunile jt. võõrkeeltest tõlgitud autoritele avastada ka oma esivanemate loodusrütmidele tugineva põllunduse ja metsanduse empiirilise pärandi (vrd. Liidak 1936).Teiseks – meie maarahva loodushingeline maailmavaade/usund on väga lähedane neile uutele mõttevooludele ja väärtustele, mida tänases ökokatastroofide ahelasse sisenenud maailmas kannavad rohelised ehk süvaökoloogilised (deep ecology) liikumised (vrd. Loorits 1938; Kaplinski 1973; Eilart 1974; Hiiemäe 1987; Naess 1990)
2. Ülikoolides
sirguvad Eesti avaliku elu liidrid, kes annavad eeskuju teistelegi... Liigagi sageli tunnevad linnakeskkonnas kõrghariduse omandanud noored õpetajad, arstid, insenerid jt. end maakohas nagu kultuurilised migrandid paguluses ja soovivad linna tagasi. K.Liidak sõnastas essees "Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena" (1934) eesmärgi: "Maa on meie rahvusliku kultuuri aluspõhi... Praegune haritlaskond, kes pidi paratamatult kandma aadli ülesandeid riigi ja rahva juhtimisel, on valdavas enamuses kaotanud vaimse sideme maaga.Selline haritlaskonna sidemeta õhusrippumine ei tohi kesta... Maa mõtte, hinge ja tahte viimistlejaks peab saama maa-aate omaks võtnud haritlaskond."3. Kui kodukandi kultuuriruum
– ajaloosündmused, -isikud, loodusrütmid, esivanemate vaimne, keeleline ning esemeline kultuuripärand ja tänane maasotsioloogiline pilt hakkaksid inimese jaoks kõnelema; kui ta teab, mis on kodukandi metsades, taluperedes, hiites, koolides, kõrtsides, kirikutes, mõisates jm. toimunud, toimub ning tema osalusel hakkab toimuma, siis see "eluruum ja -aeg kõneleb". Selline vaimne kapital ühendab kohalikku rahvast, tõstab eneseteadvust ning teotahet ja pakub haritud inimestele valiku äriideidki. Intrigeerin: nii inimeste (sotsioloogilised) kui laululindude (bioloogilised) uurimused näitavad, et vaimne ning tegevuslik kultuuriidentiteet on otseselt seotud territooriumiga/eluruumiga/koha-vaimuga/omailmaga (Dawkins 1976, Uexküll 1991; Kasemets 1993, Kõiv 1994.)4.
Maakultuur on inimese esivanematega, maaeluga ja tegevustikuga seotud kogemus, vaimsus, hingelisus ning aeg... See on peamine põhjus, miks ligi 10 000 aastase maarahvakultuuri jätkamiseks tuleb hoida ning edasi arendada meie esivanemate traditsioonilisi tegevusalasid: biodünaamilist põllundust, loomakasvatust, metsandust, aiandust, taluarhidektuuri, loonahingelist usundit jne. Usun, et minagi ei suudaks siseneda maarahvakultuuri vaimumaailma, kui mu tunnetusmälus puuduksid karjase, lehmalüpsi, lambatallede toitmise, heinaaja ilmaennustuse, hobusega kartulimuldamise, maapidude, seatapu, sõnnikuveotalgute, käsisaega metsalangetuse, öise lõkketule jms. kogemused...
5. Mõttekillustikku maarahva kultuuriideoloogidelt:
Kaarel Liidak:
Kus meile otse karjuvad puudused silma hakkavad, on meie haridus- ja kultuuripoliitika, meie vaimse elu ala üldse. Meie ees on selle õied: nn. haritlaste üleproduktsioon, haritlaste võõrdumine elust, ideoloogiline kriis, erakonnajuhtide aatelagedus, võõrate aadete ähvardavalt lummav võidukäik, hingeline tasakaalutus, omariikluse ja rahvusliku idee kidumine veretuks abstraktsiooniks ... Noort Eesti Vabariiki valdas alul tõsine ülesehitamine, seejärel aga järest snobistlikum tsivilisatsioonipalavik ja tõusiklus – oma kultuuritraditsioonide nõrkuse tulemus. Haaras uute olude petlik aineline perspektiiv. Deviisiks kujunes – saada – saada võib aga ainult välist: raha, vara, elumõnusust või tsivilisatsiooni. Saamises ja jagamises liituti ja eralduti, võideldi ja teritati mõistust, haridustki omandati ja koolidesse rühiti ... Tõeliselt mõistame aga kultuuri mitte tsivilisatsiooni ebemeis ja esemeis, mida võib raha eest saada, vaid inimese enda teritatud vaimu kehastust temas ja teda ümbritsevas, isiku- või rahvapärast elustiili jms ...Oma kultuurita ei saa olla selget, põhjendatud rahvuslikku ideoloogiat.
Meie endine rahvuslik ideoloogia, mis oli kujunenud eesti rahva kaitseks võõraste – baltisaksluse, venestumise ja kommunismi – vastu, jäi iga aastaga tühjemaks ... Rahvuslikku ideoloogiat ei saa leiutada, see tuleb avastada. Ideoloogia loome seisneb olevate igaveste ideede avastamises rahva hinges ja olustikus ning nende arendamises tõenäoste ja teadaolevate tuleviku tähiste poole ...Nagu taimekasvataja-sordiaretaja valib algupärasest, oludega kohanenud populatsioonide segust jõulisemaid liike, pookides hiljem pärismaisele jõulisele taimele pärandatavaid omadusi teistelt, nõnda peaks käima ka rahvusliku ideoloogia ja rahvusliku kultuuri loomine. Kui rahvuslik ideoloogia ei taha olla kunstlik ja päälesunnitud, siis on tema aluseks: rahva sotsiaalne struktuur, rahva iseloom, maa ajalugu ja asend ...
Linn on olnud kogu ajaloo vältel Eesti maarahvale suureks võõraks koldeks, kus ka rohkesti eesti halge on põlenud baltisaksluse segapuutuhaks. Vähenõudlik linnatulija on siit leidnud kergemat elu, jäädes ehk nimeliselt eestlaseks, omandades jõudumööda võõrast tsivilisatsiooni. Nõudlik aga, kes kõlvanuks teiste juhiks, kas ei leia otsitavat või maksab hinge hinda: müüb oma iseteadvuse, enesetunnetuse, tunnistab end alaväärtuslikuks ja laseb end ümber valada ...
Meie ja läti rahvuse sotsiaalne struktuur ning ajalugu on sootuks erinev kui teistel Euroopa rahvastel. Aadli ülesanded on jäänud haritlaskonna täita, kuid oma traditsioonideta haritlaskond, kui tal puudub orgaaniline side mõne põhjakihiga, jääb paratamatult ajaloo tuuletallajaks, tulgu need tuuled läänest või idast ...
Meil on sajandite jooksul eestluse kandjaks olnud ainult talurahvas. Kui meist peaks kasvama, seda me ju tahame, omapärane alatiseks püsima jääv kultuurrahvas, siis ei jää meil teist teed, kui alustada otast peale selle maa mulla ja aklimatiseerunud taime harimisega, millest kasvab omapärane eesti kultuurpuu species Balti mere rannikul – Quercus esticus ... Seni on see pinnas seisnud söötis, visa oli vaim – haritus – seda viljama. Linn on vaadanud sellele kõrgilt ülalt alla. Kuna ajalooliselt meie ainus omast rahvusest sotsiaalne kiht on maarahvas, talupoegkond – ta on meil mitte üksnes kultuuri toitepinnas, vaid ka kultuuripuu tüvi – siis saab paratamatuks Eesti riikliku, rahvusliku ja maa ideoloogia liitmine üheks tervikuks.
Praegune kriis, mis on kõigepealt just ideoloogiline kriis, peab meid asetama aktiivse ideoloogia faasi, mõeldes seda kõige laiemalt meie rahvus-, sotsiaal- ja kultuuripoliitiliste aluste avastamisena ning terviklikeks juhtideedeks koordineerimisena. Lähtudes maast ja maavaimu omaks võtnud haritlaskonnast, peab rahvuslik ülesehitus minema ka linna, muundades seda aja jooksul eesti linnaks...
On selge, et eestlus püsib vaid niikaua, kui Eesti maa on eesti põllumehe käes, tugevasti tema käes. See on meie rahvuslik aksioom, mille eest võitlesid vene ajal Carl Robert Jakobson ja Jaan Tõnisson...
Maa nõuab alati tarka ja aktiivset agraarpoliitikat, ühtlasi aga ka kasvatuspoliitikat. Tagasivõidetud maa ei tohi minna võõraste kätte ega tohi eestlane kunagi tüdida, võõrduda maast. Maas on rahvusliku kultuuri materiaalne aluspõhi, mis kunagi rahvast ei reeda – ajalugu on selle tõestuseks. Maa on rahvale loomusund: maa sunnib inimesele oma tahte, vaimu ja usundi peale, maa sunnib eestlast jääma eestlaseks. Haritlaskonnal on ees raske tuleproov, et õigustada oma nime ja vastutusrikast rolli eesti rahva esiridades …” (“Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa...” – 1934)
Kustas Utuste:
”Sündimuse ja abiellumuse tõus on rahva usalduse väljendus oma saatusele ja tekkinud olukorrale ... Rahvaarvu vähenemisele võib paranemist loota ainult siis, kui me süveneme oma rahvusliku ideoloogia tundmaõppimisele, valitsevate tõdede tundma-õppimisele. Milline on meie rahvuslik ideoloogia? Mitte see, mis valitseb meie rahva valitsevates hulkades vaid just intelligentsis?Meie oleme vaenulikult suhtunud iseendasse kui rahvasse ja veel vaenulikumalt rahva eneseteadvuse organiseerimise katsetesse.Meil valitseb praegu kolm autoriteeti: üks on teadus, teine on kommunism ja kolmas on kristlus. Teadus on alati erapooletu, kommunismi ülesanne on kosmopoliitilise sotsiaalse ühiskonna organiseerimine. Kristluse ülesanne on inimese ettevalmistamine taevariigile, aga mitte maapealsele elule ettevalmistamine ja selle hüvangu eest hoolitsemine.
Kuidas on võimalik riigivalitsemisel ka kõige parema tahtmise juures midagi läbi viia, mis ei ole kooskõlas meie rahva mentaliteediga? Kuidas on võimalik rahvale peale sundida, et nad sünnitaks rohkem lapsi, kui me peame alluma võõrale autoriteedile? Me peame oma rahvusliku autoriteedi maksma panema ja lahti saama võõrast vaimust ja moehullustest.
Meie oleme küll lahti saanud füüsilistest parunitest, kuid ideoloogiliselt oleme jäänud endisteks, kummardame kõige võõra ees. Me peame rahvusliku ideoloogia tõstma tarviliku tasemeni. On tarvis süveneda rahvusliku ideoloogia saladustesse ja organiseerida meie rahvustahet ja tungida rahvusliku usundi mõistesse.”(II Rahvusliku Kasvatuse Kongressil 1935)
O. Loorits:
”See on vana talupoegliku rahva kultuuri üks kummalisemaid tunnuseid, et aja ja arengu mõisted pole nagu lihtsalt mahtunud meie teadvusse ... Ühelt poolt on on algupärane rahvakultuur meil küll küllalt juurdunud ja vana, isegi vanem kui Euroopa suurrahvail, kuid see ei ole saanud paraku elada läbi normaalse arengu protsessi ... Läänemaise kultuuri vilja neelati osalt isegi nii ahnelt, et sest tekkis mõningaid rikkeid meie mõtteviisis ja elutundes. Rikkeid nimelt seetõttu, et dünaamiline tung eurooplaseks saada oli ja on siiamaani veel suurem kui staatiline võime seejuures ustavalt ka eestlasena püsida...Dünaamilise elemendi vähesusel on meie mitmesugused vana rahvakultuuri elustamiskatsed paratamatult kaldunud enam äparduma kui õnnestuma, kuigi neid on tehtud õige rohkesti ja otse jonnaka entusiasmiga küll rahvarõivaste, -muusika, -tantsu, -usundi jne. alal.
Senised nurjumised on tingitud suurel määral ka sellest, et elustama ja liig mehaaniliselt kopeerima on tükitud enamasti ikka välispidiseid kultuurivorme, kuna küllaldaselt võimeste jõudude puudusel peaaegu täiesti läbi töötamata on veel meie aastatuhandeid vana vaimne kultuur, eeskätt eesti rahva esteetiline ja eetiline looming, õiguslikud ja ühiskondlikud arusaamad, maailmavaade, mõtteviis, elutunne ja nii kommetesse kui ka vanasõnadesse, lauludesse, juttudesse jne. kristalliseerunud elutarkus, mille elujõus ja eluvajalikkuses ei ole mitte kõige vähematki kahtlust ja millel saab olema isegi rahvusvaheline osatähtsus, kui sellega aja jooksul tutvuma hakatakse ...
Euroopa kultuur on meie juures liigagi noor, sellest pole küllaldaselt kristalliseerunud elu korraldavaid ja väärnähtusi ohjeldavaid traditsioone ... Alamast kihist võrsunutel (matsidel) on ju loomulikuks nõrkuseks ülemat kihti (saksu) järgi aimata ja kasvõi pseudoaristokraatiat teeselda. Kuid traditsioonide kultuuriväärtus pole ju niivõrd välistes kommetes kuivõrd sisemises veendumuses ja kohusetundes ... Ühendavate traditsioonide puudulikkuse tõttu on paisunud võitlus meie kahe kultuurivoolu – rahvapärase ja euroopalise vahel sageli isegi nii teravaks, et lepituse asemel on lõhet hoopis enam süvendatud. Üks riikliku kultuuri- ja hariduspoliitika muresid peitubki selles, kuidas varem otse ennastkahjustavalt kahte vastakasse suunda hargnenud kultuurivoolu liita kokku üheks jõujaamaks, mis suudaks töötada läbi vana rahvakultuurireserve moodsa elu rikastuseks ...” (1938)
Aare Kasemets