Emujärve Taarausuliste ja Maausuliste Koda asutati 10 208. a. radokuul (1995. a. II). Ametlikult tegutseb 10 208. a. urbekuust. Emujärve Kotta kuuluvad taara- ja maausulised Võru- ja Viljandimaalt. Yhiselt tähistatakse maarahvakalenderi tähtpäevi. Aastatel 10 209 - 10 214 anti välja sirvilaudasid e. Maavalla kalendrit.
Emujärve nimi pärineb muistsetest juttudest tuntud suurelt ja pyhalt järvelt, mis laius praeguse Võrtsjärve ymbruses. Emujärve Koja märk kujutab ookriga kilbile kaetud majajat ehk kobrast.
Emujärve Koja juhatus
vanem Andres Loog
vardja Üllar Kask
kirjutaja Aivar Roosalu
Kontaktandmed
Aadress: Hino talu, Kaagvere küla, Kanepi vald, Põlva maakond, 63103
E-kiri:See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Registreerimisnumber 80214711
EMUJÄRVE TAARAUSULISTE JA MAAUSULISTE KOJA PÕHIKIRI
I Yldsätted
1. Emujärve Taarausuliste ja Maausuliste Koja (edaspidi Koda) tegevuse eesmärgiks on tema liikmete usuliste, kõlbeliste ja hariduslike tarviduste rahuldamine.
2. Oma eesmärkide saavutamiseks võib Koda:
2.1 korraldada usulisi konverentse, seminare, loenguid, kokkutulekuid ja muid yritusi;
2.2 koostada, tõlkida, avaldada, kirjastada ja levitada usuteemalist kirjandust;
2.3 kasutada massiteabevahendeid oma tegevuse tutvustamisel;
2.4 asutada maa- ja taarausulisi kasvatus- ning õppeasutusi, arendada välja vastavasisulisi haridusprogramme;
2.5 teha muid kõlbelisi ja seadusega lubatud tegusid.
3. Õpetuslikud alused:
Koda yhendab inimesi, kelle religioosse maailmavaate aluse moodustab esivanemate uskumuste ja vaimse pärandi järjepidevust kandev osa. Teiselt poolt seovad neid aluseid yhised põhimõtted ja sarnased lähtekohad teiste põhja-metsavööndi põlisrahvaste boreaalse, põlise maailmanägemisega.
Koda yhendab yhistel alustel tekkinud taarausulist ja maausulist suunda. Neid eristab rõhkude erinev asetus ning erinev usuline lähenemine. Kojas on mõlemad täiesti võrdõiguslikud ning kummagi suuna eelistamine suhetes Kojast väljaspoole on välistatud.
3.1 Kotta kuuluvate isikute hulgas on niihästi selgelt taarausulisi ja selgelt maausulisi inimesi kui ka neid, kelle uskumused ning eelistused asuvad kahe suuna vahepeal.
3.2 Taarausus on rõhk Muinas-Eesti maailmanägemisel, põlvest põlve edasi antud salateadmistel ning nende nägemuslikul lahtiseletamisel kohalikus ja läänemeresoome kontekstis ja edasiarendamisel Eesti Vabariigi tegeliku iseseisvusaja jooksul.
3.3 Maausus on põhirõhk maarahva (mis antud kontekstis on etnonyym ja yhe tervikliku identiteedi nimetus) uskumustel ja maailmapildil, mida tõlgendatakse avardunult, lakkamatult voolava ja arenevana, teiste uurali rahvaste ja kogu nn. boreaalse maailmanägemise kontekstis.
3.4 Kotta kuuluvate jaoks on Taara/taar kõrgeim vägi, kehatu ja kujuteldava kujuta, kõikeläbiv vägi, ylim jõud ja vaimsus, suur tundmatu, hõlmamatu, haaramatu. Taarausulistel sõna kasutusel vanapärasel kujul, nimetavas käändes Taara, osastavas Taarat. Maausulistel on kasutuses maakeele käesolevale arenguastmele vastavalt nimetavas käändes taar, osastavas taara (maausuliste usuline kiri ei kasuta suuri algustähti).
II Kohustuslikud usutalitused
4. Taarausuliste kohustuslike usutalitustena on käsitletavad taarausuliste taiad, mis on põhimõtteliselt isiklikud nende sooritajale (nt. leiva jagamine pulmas).
4.1 Maausuliste väljatoodav kohustuslik talitluslik osa on synni, pulmade, surmaga ja peiedega seonduv kombestik ning selles sisalduvad taiad (nt. pruudi rautamine ja piiramine, kalmudel toidu ning joogi ohverdamine jms.)
4.2 Eelnevaga võrdselt oluline on ajastajaring, s.o. kalendriaasta järgimine. See on kohustuslik ses mõttes, et kui maausulisel on vaimselt ja materiaalselt võimalik kalendrikombestikku järgida, on ta kohustatud seda tegema. Kohustused on soovituslikku laadi, nende täitmata jätmisele ei järgne hukkamõistu.
4.3 Kohustuslik on arvestada, toetada ja jõudumööda osaleda elu tähtsyndmustes nagu seda on synd, pulmad ja peied.
III Koja vaimulikud
5. Vaimulikud kannavad taarausulistel nimetusi Asko ja Hiislar ning maausulistel virk (omastav k. virgi), saarn (om. k. saarna) ning regu (om. k. reo).
5.1 Vaimulike ametiliigitus on Kojas mõistetav ainult tähtsusliku astmestuse mõttes, puudub otsene alluvusvahekord.
5.2 Taarausulistel on oma esimese astme vaimulikuks Asko, maausulistel virk. Mõlema ylesannetesse kuuluvad arvepidamine liikmete ja nende perekonnaseisude yle, taigade täitmine ning usuline vestlus usukaaslastega vanema kaaslase rollis. Virgi peaylesandeks on seejuures usukaaslaste tervise jälgimine ja hooldamine.
5.3 Ootuspäraseks tuleb lugeda olukorda, kus Kojas on yks Asko ja yks virk.
5.4 Asko töö ei ole tasustatav. Virgiga samasse kotta kuuluvad maausulised on kohustatud hoolt kandma selle eest, et virgi ja tema pere elatustase ei langeks alla keskmise taseme.
6. Hiis on kindlalt piiritletud maa-ala koos seal olevate pinnavormide, kivide, puude, veekogude, taimkatte ja tehislike objektidega.
7. Peale taarausuliste ja maausuliste yhiselt mõistetava tähenduse on sõnal “hiis” taarausulistel veel järgmised lisatähendused:
a) kalmistu, s.o. ka kalmistu on pyhaduselt ja lähenemisviisi poolest oma olemuselt hiis
b) tubane hiis on usulisteks talitusteks vastavalt sisse seatud hoone või ruum hoones
c) hiis on taarausuliste esmane usuline yhendus, samuti kõiki taarausulisi, nende usulist ja organisatsioonilist kokkukuuluvust tähistav mõiste.
8. Maausuliste sõna “kalm” tähistab kalmistut, lahkunute, “kalmuliste” asukohta.
9. Kildsaun (kildsann) on eriliste nõuete alusel ehitatud hoone saunaskäimiseks (kymblemiseks) ja koos istumiseks.
10. Hiieait on hiies asuv eriliste nõuete järgi ehitatud hoone usuliste talituste tarvis.
IV Koja liikmeskond
11. Koja liikmeks võivad astuda kõik inimesed alates 15. eluaastast isikliku sooviavalduse alusel Juhatuse või Suurkogu otsusega. Kui Juhatus keeldub kedagi vastu võtmast, on sel isikul õigus esitada uus sooviavaldus Suurkogule.
11.1 Kojast välja arvatakse Koja Suurkogu otsusega.
11.2 Lahkuja kirjaliku sooviavalduse alusel arvatakse ta välja Juhatuse otsusega.
11.3 Vastuvõtmise ja väljaarvamise hääletamised Suurkogul on salajased.
12. Koja liikmel on õigus:
12.1 valida ja olla valitud Koja ameteisse;
12.2 osaleda hääleõiguslikuna Suurkogul;
12.3 osaleda Koja yritustel.
13. Koja liige on kohustatud juhinduma oma tegevuses käesolevast põhikirjast.
V Koja ylesehitus
14. Koja kõrgeim otsustav jõud on Suurkogu, mille moodustavad kõik Koja liikmed.
14.1 Suurkogu tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord aastas.
14.2 Suurkogu kutsub kokku Koja Vanem või Vardja.
14.3 Suurkogu kokkukutsumine on kohustuslik, kui seda nõuab kirjalikus vormis vähemalt kolmandik Koja liikmetest.
14.4 Suurkogu on otsustusvõimeline, kui kohal viibib vähemalt 1/2 liikmetest. Otsuste vastuvõtmiseks on tarvis lihthäälteenamust v.a. Koja tegevuse lõpetamise puhul. Häälte poolnemisel heidetakse liisku.
14.5 Kui Juhatuse liikme valimisel esitatakse vaid yks kandidaat, siis hääletamist ei toimu.
15. Suurkogu võtab vastu põhikirja ning teeb sellesse parandusi, valib Juhatuse, ylevaatustoimkonna (s.o. revisjonitoimkonna), võtab vastu muid otsuseid.
16. Juhatus koosneb Vanemast, Vardjast ning Kirjutajast.
16.1 Koja Vanem on Koja juht. Vanem esindab Koda ja teeb tema nimel avaldusi, sõlmib Koja nimel lepinguid ning võtab tööle ja vabastab Koja töötajaid. Vanem valitakse kolmeks aastaks.
16.2 Vardja juhib Koda Vanema äraolekul, muul ajal juhib koos Vanema ja Kirjutajaga Koja jooksvat tegevust. Vardja valitakse kolmeks aastaks. Kaks korda järjest ei saa sama isikut Vardjaks valida.
16.3 Kirjutaja juhib koos Vanema ja Vardjaga Koja jooksvat tegevust. Koja nimel väljaantavad teosed ja sisulised kirjutised kuuluvad Kirjutaja otsese järelevaatuse alla. Kirjutaja valitakse kolmeks aastaks.
17. Ylevaatustoimkond koosneb kolmest liikmest ja valitakse kolmeks aastaks. Ylevaatustoimkond valib enda hulgast toimkonna esimehe. Sama isik ei saa esimehe ametit pidada yle kahe aasta järjestikku.
Ylevaatustoimkond jälgib Koja majandustegevust ja kontrollib varaliste tehingute seaduslikkust.
Ylevaatustoimkond kontrollib ka allyksuste Ylevaatustoimkondade tööd. Oma tegevusest koostab ta aastaaruande ning esitab selle Suurkogule kinnitamisele.
17.1 Vajaduse korral asendab Suurkogu Ylevaatustoimkonna Ylevaatajaga, kellel on samad ylesanded ja õigused.
VI Koja õigused ja kohustused ning tema vara moodustamise, kasutamise ning käsutamise kord
18. Koda on juriidiline isik sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Tal on iseseisev bilanss, tunnusmärgid ning pitsat. Koja juhatus asub Kanepis.
19. Koda lähtub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest ning käesolevast põhikirjast.
20. Koja varad moodustuvad:
20.1 annetustest, pärandustest;
20.2 järjepidevuse alusel tagastatavatest varadest;
20.3 muudest kõlbelistest ja seadusega lubatud allikatest.
21. Kojal on õigus:
21.1 omada kinnis- ja vallasvara ja saada sissetulekuid selle rentimisest, yyrimisest või myygist, kasutada ja käsutada oma vara;
21.2 asutada põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks iseseisvate juriidiliste isikutena yhendusi, ettevõtteid ja muid yksusi;
21.3 võtta vastu annetusi ning pärandvara ning muid seaduslikke laekumisi.
VII Koja tegevuse lõpetamise kord
22. Koda lõpetab oma tegevuse Suurkogu vastavasisulise otsuse alusel, kui selle on heaks kiitnud vähemalt ¾ Suurkogust.
22.1 Samal Suurkogul moodustatakse Lõpetav Kogu, kes otsustab Koja varade saatuse ning Lõpetava Kogu Vanem, kes esindab Koda selle tegevuse lõpetamise toimingu jooksul.
22.2 Lõpetava Kogu otsused jõustuvad, kui kohal on vähemalt ¾ lõpetava Kogu liikmetest ja otsuse on heaks kiitnud vähemalt ¾ Lõpetava Kogu liikmetest.