Maausuliste Saarepealne Koda yhendab Muhu- ja Saaremaa maausulisi.
Koda asutati 19 lehekuud 10215 (2002). Sama aasta pärnakuus võeti Saarepealne Koda Maavalla Koja liikmeks ning registreeriti riigi kirikute ja koguduste registris.
Juhatus
vanem Elo Liiv
vardja Hillar Lipp
kirjutaja Annika Otstavel
Kontakt
Männisalu talu, Triigi kyla, Leisi vald
94202 Saaremaa
elo.liiv [at] gmail.com
tel. 56 984 477
Koduleht: www.saarepealsekoda.ee
Arveldusarve Hansapangas:
221023260350
Registrinumber:
80219250
MAAUSULISTE SAAREPEALSE KOJA PÕHIKIRI
I Yldsätted
1. Maausuliste Saarepealse Koja (edaspidi Koda) tegevuse mõtteks ja eesmärgiks on tema liikmete usuliste, aateliste ja hariduslike tarviduste rahuldamine ning kõlbeliste õiguste eest seismine.
1.1 Koja eesmärgiks on järjepidevalt ellu viia maausu põlist, muistset pärimust läbi ellusuhtumise ning erinevate palvuste ja taigade. Kuna praegu elavate inimeste maailmavaatest sõltub terve järgneva põlvkonna suhtumine meid ymbritsevasse, peab Koda väga oluliseks erinevate avalike ja kojasiseste usutalituste korraldamist, pärimuskultuuri ja ökoloogilise mõttelaadi sidumist, Saaremaaga seotud maausuliste korrastatud yhinemist.
2. Oma eesmärkide saavutamiseks võib Koda:
2.1 korraldada maausulisi usutalitusi, konverentse, seminare, loenguid, kokkutulekuid ja muid yritusi;
2.2 taastada ja korrastada vanu hiiekohti ning luua vajadusel uusi;
2.3 koostada, tõlkida, avaldada, kirjastada ja levitada maausuteemalist kirjandust;
2.4 kasutada massiteabevahendeid oma tegevuse tutvustamisel;
2.5 valmistada, tuua sisse, viia välja ning levitada oma eesmärkidest lähtuva sisuga audio-, video- ja filmimaterjali;
2.6 asutada maausulisi kasvatus- ning õppeasutusi, arendada välja vastavasisulisi hariduslikke õppekavasid;
2.7 asutada, rahastada ja juhtida kasvatuslikke tööyhinguid;
2.8 asutada erinevaid allasutusi;
2.9 teha muid kõlbelisi ja seadusega lubatud tegusid.
3. Õpetuslikud alused:
3.1 Koda yhendab inimesi, kelle usulise maailmavaate aluse moodustab nii esivanemate uskumuste kui ka vaimse, hingelise ja olmelise pärandi järjepidevust kandev osa. Teiselt poolt seovad neid aluseid yhised põhimõtted ja sarnased lähtekohad teiste põhjapoolse parasvööndi põlisrahvaste pärimusliku maailmanägemusega.
3.2 Maausus on põhirõhk maarahva (mis antud kontekstis on etnonyym ja yhe tervikliku identiteedi nimetus) uskumustel ja maailmapildil, mida tõlgendatakse avardunult, lakkamatult voolava ja arenevana, tšuudide ja teiste soome-ugri (uurali) rahvaste ja kogu nn. põhjapoolse parasvööndi maailmanägemise kontekstis.
II Kohustuslikud usutalitused
4. Maausuliste väljatoodav kohustuslik talitluslik osa on synni-surma, pulmade-peiedega, esivanemate austamisega ja kogu ilma hingestatusega seonduv kombestik ning selles sisalduvad taiad ja kombed (nt. pruudi rautamine ja piiramine, hiies surnute mälestamine jms.).
4.1 Eelnevaga võrdselt oluline on ajastajaring, s.o. kalendriaasta järgimine läbi päikese- ja kuukalendri. See on kohustuslik ses mõttes, et kui maausulisel on võimalik hingeliselt ja aineliselt kalendrikombestikku järgida, on ta kohustatud seda tegema. Kohustused on soovituslikku laadi, nende täitmatajätmisele ei järgne hukkamõistu.
4.2 Kohustuslik on ka arvestada, toetada ja jõudumööda osaleda Koja liikmete elu tähtsyndmustes nagu seda on synd, pulmad ja peied ning muud yhised kombetalitused.
III Koja vaimulikkond
5. Vaimulikud kannavad Kojas nimetusi: ravitseja, saarn (om. k. saarna), hiiepapp ehk virk (omastav k. virgi) ning regu (om. k. reo).
5.1 Vaimulike ametiliigitus on Kojas mõistetav ainult tähtsusliku astmestuse mõttes, puudub otsene alluvusvahekord. Igal vaimulikul on oma ylesanne nii Kojas kui väljaspool Koda.
5.2 Kõiki vaimulikke yhendab oskus täiuseni vallata kohalikku maakeelt ning tunda kohalikke kombeid ja tavasid.
5.3 Koda mõistab ravitseja all nõustajat, kes tegeleb vastavalt vajadusele ja nõudmisele Koja liikmete tervisega, m.h. viibib ka synnituste juures. Ravitseja tunneb kohalikku ravitsemis- ja põetamisviise ja tavasid ning hoiab ennast kursis kaasaja arstiteadusega. Valdab erinevaid raviriitusi.
5.4 Koda mõistab saarna all nõustajat, kes on pärimuslikke taiavahendeid (kivid, kondid, ruunid jne.) ja erinevate ilmade hingi kasutav teadaandja. Saarna ylesandeks on toimida vahekohtuniku-tasakaalustajana kõlbelistes kysimustes, olla võimaluste piires kursis tänapäeva teadussaavutustega. Saarn teab ja tunneb vanu pärimusi, mäletab ajalugu, tunneb vanemate suguvõsade lugu ja teab nende sugude seoseid. Saarn teab maausu aluseid ja mõistab seletada nende seost kõigis syndmustes ja juhtumistes. Saarn valdab kohalikku muinasjutu- ja muistendipärimust ning oskab neid esitada vanade rahvajutustajate laadis (“saarnamine”).
5.5 Koda mõistab hiiepapi ehk virgi all erinevate avalike ja Kojasiseste maausu taigade ja palvuste läbiviijat, kelle ylesanne on ka Koja taiariistade eest hoolitsemine. Virk on väärikas perekonnainimene, kelle lapsed on tunnistuseks tema sõnade ja tegude yhtsusele. Virk tunneb-teab põhjalikult rahva ajaloolist ainelist kultuuri igapäevaelu tasemel. Ta oskab vastavalt soole kõiki igapäevaseid töid ning suudab neis asjus nõu anda. Virk valib omale palvustel ja taigadel kaks-kolm abilist. Virgi kohustuseks on oma ametiaja jooksul õpetada välja vähemalt yks järglane.
5.6 Koda mõistab reo all maausu suulise pärandi (erinevate suunitlustega regi-, palvus- ja loitsulaulud) hoidjat ja edasikandjat, vastavalt soole taigade sõnalise osa esitajat ja loojat. Regu valdab täiuselähedaselt vana rahvalaulu, tal on piisavalt kandev ning tugev hääl (regilaul). Regu valdab vanapärast, pidulikku maakeelt kõigi tema keerukustega ning elavast keelest kadumas olevate elementidega (“regi-keel”). Reo kohustuseks on oma ametiaja jooksul õpetada välja vähemalt yks järglane.
5.7 Tavaseisundiks tuleb lugeda olukorda, kus Kojas on vähemalt yks virk ja yks regu. Saarnate ja ravitsejate arv ei ole määratud.
5.8 Kui Koja liikmete hulgas ei leidu vastava tasemega vaimulikke, siis võtab Koda omale õiguse vastavalt vajadusele kutsuda Koja usutoimingute läbiviijateks sobivaid isikuid ka väljastpoolt Koda või siis määrata yhekordselt vastava vaimuliku asemik.
6. Hiis on kindlalt piiritletud, eraldi hingestatud ning pyhitsetud maa-ala koos seal olevate pinnavormide, kivide, puude, veekogude, taimkatte ja tehislike esemetega. Hiie all võib mõista ka hingepuude kogumit, kus tehakse sellega seonduvalt lapse hingepuu istutamisriituste kõrval ka surnute (esivanemate) austamise riitusi.
7. Kildsaun on eriliste nõuete alusel ehitatud hoone saunaskäimiseks (kymblemiseks) ja koos istumiseks.
8. Hiieait on hiies asuv eriliste nõuete järgi ehitatud hoone usuliste talituste tarvis.
9. Kalm tähistab kalmistut ehk kalmuaeda, lahkunute ehk kalmuliste asukohta.
10. Kild on Koja juurde kuuluv yhesooliste maausuliste yhendus, vastavalt siis vennaskond või õeskond.
IV Koja liikmeskond
11. Koja liikmeks võivad astuda kõik inimesed alates 15. eluaastast isikliku sooviavalduse alusel juhatuse või Suurkogu otsusega. Kui Juhatus keeldub kedagi vastu võtmast, on sel isikul õigus esitada uus sooviavaldus Suurkogule.
11.1 Kojast välja arvatakse Koja Suurkogu otsusega.
11.2 Lahkuja kirjaliku sooviavalduse alusel arvatakse ta välja juhatuse otsusega.
11.3 Vastuvõtmise ja väljaarvamise hääletamised juhatuses ja Suurkogul on avalikud ja põhjendatavad.
12. Koja liikmel on õigus:
12.1 valida ja olla valitud Koja ameteisse;
12.2 osaleda hääleõiguslikuna Suurkogul;
12.3 osaleda Koja yritustel.
13. Koja liige on kohustatud juhinduma oma tegevuses käesolevast põhikirjast.
V Koja ylesehitus
14. Koja kõrgeim otsustav jõud on Suurkogu, mille moodustavad kõik Koja liikmed.
14.1 Suurkogu tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord aastas.
14.2 Suurkogu kutsub kokku Koja vanem või vardja.
14.3 Suurkogu kokkukutsumine on kohustuslik, kui seda nõuab kirjalikus vormis vähemalt kolmandik Koja liikmetest.
14.4 Suurkogu on otsustusvõimeline, kui kohal viibib vähemalt 50 % liikmetest. Otsuste vastuvõtmiseks on tarvis lihthäälteenamust v.a. Koja tegevuse lõpetamise puhul. Häälte poolnemisel heidetakse liisku.
15. Suurkogu võtab vastu põhikirja ning teeb sellesse parandusi, valib juhatuse, ylevaatustoimkonna (s.o. revisjonitoimkonna), võtab vastu muid otsuseid.
16. Juhatus koosneb Vanemast, Vardjast ning Kirjutajast.
16.1 Koja Vanem on Koja juht. Vanem esindab Koda ja teeb tema nimel avaldusi, sõlmib Koja nimel lepinguid ning võtab tööle ja vabastab Koja töötajaid. Vanema ylesannetesse kuulub ka arvepidamine liikmete ja nende perekonnaseisude yle ning vestlus Koja liikmetega vanema kaaslase rollis. Vanem valitakse kolmeks aastaks.
16.2 Vardja juhib Koda vanema äraolekul, muul ajal juhib koos Vanema ja Kirjutajaga Koja jooksvat tegevust. Vardja valitakse kolmeks aastaks. Kaks korda järjest ei saa sama isikut Vardjaks valida.
16.3 Kirjutaja juhib koos Vanema ja Vardjaga Koja jooksvat tegevust. Koja nimel väljaantavad teosed ja sisulised kirjutised kuuluvad Kirjutaja otsese järelevaatuse alla. Kirjutaja valitakse kolmeks aastaks.
17. Ylevaatustoimkond koosneb kolmest liikmest ja valitakse kolmeks aastaks. Kaks kolmest liikmest võidakse järgmisel valimisajal tagasi valida. Ylevaatustoimkond valib enda hulgast toimkonna esimehe. Sama isik ei saa esimehe ametit pidada yle kahe valimisaja järjestikku.
17.1 Ylevaatustoimkond jälgib Koja majandustegevust ja kontrollib varaliste tehingute seaduslikkust.
17.2 Ylevaatustoimkond kontrollib ka allyksuste Ylevaatustoimkondade tööd. Oma tegevusest koostab ta aastaaruande ning esitab selle Suurkogule kinnitamisele.
17.3 Vajaduse korral asendab Suurkogu ylevaatustoimkonna ylevaatajaga, kellel on samad ylesanded ja õigused.
VI Koja õigused ja kohustused ning tema vara moodustamise, kasutamise ning käsutamise kord
18. Koda on juriidiline isik sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Kojal on iseseisev bilanss, tunnusmärgid ning pitsat. Koja juhatus asub Männisalu talus Triigi kylas Leisi vallas Saare maakonnas.
19. Koda lähtub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest ning käesolevast põhikirjast.
20. Koja varad moodustuvad:
20.1 annetustest, pärandustest;
20.2 järjepidevuse alusel tagastatavatest varadest;
20.3 sihtotstarbelistest korjandustest;
20.4 muudest kõlbelistest ja seadusega lubatud allikatest.
21. Kojal on õigus:
21.1 omada kinnis- ja vallasvara ja saada sissetulekuid selle rentimisest, yyrimisest või myygist, kasutada ja käsutada oma vara;
21.2 asutada põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks iseseisvate juriidiliste isikutena yhendusi, ettevõtteid ja muid yksusi;
21.3 võtta vastu annetusi ning pärandvara ning muid seaduslikke laekumisi.
21.4 Koja omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik Koja põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omamine ei ole vastuolus seadusega.
21.5 Koja liikmel ei ole õigust Koja varale. Kojal ei ole õigust oma liikme varale. Koda ei kanna majanduslikku vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust Koja varaliste kohustuste eest.
21.6 Koda vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.
VII Koja tegevuse lõpetamise kord
22. Koda lõpetab oma tegevuse Suurkogu vastavasisulise otsuse alusel, kui selle on heaks kiitnud vähemalt ¾ Suurkogust.
22.1. Samal Suurkogul moodustatakse Lõpetav Kogu, kes otsustab Koja varade saatuse ning Kogu vanem, kes esindab Koda selle tegevuse lõpetamise toimingu jooksul.
22.2. Lõpetava Kogu otsused jõustuvad, kui kohal on vähemalt ¾ lõpetava Kogu liikmetest ja otsuse on heaks kiitnud vähemalt ¾ Lõpetava Kogu liikmetest.