MÕRRAKOHTU AADRESS

Postkast 136, Tartu, 51002

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.



MÕRRAKOHTU KORRALDUS

I Mõrrakohtu kokkukutsumine

Mõrrakohtu kutsuvad kokku Maavalla koja vanem ja kõikide liikmeskodade vanemad Esinduskogu otsuse põhjal, kes annavad ja muudavad mõrrakohtukorraldust, niisamuti Esinduskogu otsuse põhjal. Mõrrakohus ei saa mõista kohut asjades, mis on juhtunud enne Mõrrakohtu kokkukutsumist.


II. Mõrrakohtu sundjate kutsumine ja lahkumine

1. Kutsumine

Mõrrakohtu sundjaks kutsub Maavalla koja liikmeskoda oma auväärseid ja väärikaid liikmeid. Mõrrakohtu sundjad nimetab ametisse Maavalla koja Esinduskogu. Mõrrakohtu sundjaks saab olla Maavalla koja liikmeskoja liige, kes on yle 40 talve vana ja tunneb Maavalla kalu, Maavalla koja põhikirja ning maarahva kombeid ja tavasid. Mõrrakohtu sundja ei tohi kuuluda Maavalla koja ega tema liikmeskodade juhatusse.

2. Lahkumine

Mõrrakohtu sundja lahkub Mõrrakohtust
a) surres,
b) Maavalla Koja liikmeskojast välja astudes,
c) omal vabal tahtel ja soovil või
d) Mõrrakohtu yksmeelse otsuse puhul.

Mõrrakohtu sundja loeb ylalnimetatud põhjustel Mõrrakohtust lahkunuks Maavalla koja Esinduskogu.


III Mõrrakohtu sulased

1. Mõrrakohtu sulased on Mõrrakohtu kysijad ja Mõrrakohtu kirjutajad.

2. Iga Mõrrakohtusse antud asja puhul määrab Mõrrakohus oma äranägemise järgi ametisse Mõrrakohtu kysija. Mõrrakohtu kysija ei või olla samas asjas asjaosaline ega asjaosalise pereliige. Mõrrakohtu kysija ei või olla Mõrrakohtu sundja.

3. Mõrrakohus määrab oma äranägemise järgi ametisse Mõrrakohtu kirjutaja. Mõrrakohtu kirjutaja ei või olla Mõrrakohtu sundja. Mõrrakohtu kirjutaja ei või kirjutada kohtuasjas, kus ta on asjaosaline või asjaosalise pereliige. Vajadusel määrab Mõrrakohus teise ja kolmanda kirjutaja.


IV Mõrrakohtu asjad

1. Mõrrakohus otsustab igal yksikul juhul, kas Mõrrakohus võtab antud asjas kohut mõista või mitte.

2. Mõrrakohus mõistab yldiselt kohut
a) kalapyygivahendite, kalapyygiriistade ja muudes kalapyygiga seonduvates vaidlustes;
b) Maavalla Koja liikmete ja Maavalla koja liikmeskodade liikmete vahelistes vaidlustes mõlema osapoole pöördumisel;
c) kõikides Maavalla Koja ja tema liikmeskodade põhikirjalistes, laudkirjalistes ja korralduslikes vaidlustes ning kõigi nimetatud kodade aukandjate ameti hästi ja kurjasti kasutamises;
d) Maavalla koja nimel avalikult taarausulise või maausulise yldise õpetuse, kombe, tava või viisi kohta esitatud seisukohtade yldise õpetusliku kombekohasuse ja sobilikkuse yle;
e) Mõrrakohtu au haavamise ja kohtuvande murdmise yle.

3. Mõrrakohus ei mõista kohut
a) yksikisikute usuliste tõekspidamiste ja kombetalituste yle,
b) yksikisikute eraelulise ja perekondliku ylevalpidamise yle ega
c) yksikute liikmeskodade kohalike tavade, kommete ja uskumuste yle.


V Mõrrakohtu mõistmine

1. Mõrrakohtusse andmine

Mõrrakohtus võib hageda
a) kalapyygiriistades, kalapyygikohtades ja muudes kalapyyki puutuvates asjades iga Maavalla koja liikmeskoja liige, kes arvab, et ta on kahju kannatanud;
b) Maavalla koja liikmete ja Maavalla koja liikmeskodade liikmete omavaheliste vaidluste lahendamiseks nimetatud liige kostja nõusolekul;
c) kõikvõimalike põhikirjaliste, laudkirjaliste ja korralduslike kysimuste lahendamiseks Maavalla koda või tema liikmeskojad või kõigi nimetatud kodade aukandjad või liikmed ilma kostja nõusolekuta;
d) Maavalla koja nimel avalikult taarausulise või maausulise yldise õpetuse, kombe, tava või viisi kohta esitatud seisukohtade yldise õpetusliku kombekohasuse ja sobilikkuse yle käivates vaidlustes iga Maavalla koja liige.

Mõrrakohtu au haavamise ja kohtuvande murdmise korral hageb Mõrrakohus ise.

2. Kysimine

Iga Mõrrakohtusse antud asja puhul otsustab Mõrrakohus kysimise ja määrab ametisse Mõrrakohtu kysija. Otsuse peavad langetama vähemalt yks kolmandik Mõrrakohtu sundjatest häälteenamusega, õpetuslikes kysimustes kõik Mõrrakohtu sundjad häälteenamusega.

Mõrrakohtu kysija kysib ja kuulab asjaosaliste käest põhjuseid ja olusid, pealtnägijate ja pealtkuuljate käest nende nähtut ja kuuldut, kysib näha ja vaatab asjakirju ja asitõendeid, kysib nõu võimalikku kohtuasja puutuvate asjatundjate käest. Mõrrakohtu kysija tunnistab kuuldut ja nähtut Mõrrakohtus nii eelistungil kui kohtuistungil.

3. Eelistung

Igas Mõrrakohtusse antud asjas peab Mõrrakohus eelistungi ja otsustab, kas võtab selles asjas kohut mõista. Eelistungil esitab Mõrrakohtu kysija kohtuasja olud. Eelistungil võib hageja esitada Mõrrakohtule oma hagi, et kohus saaks seda arutama hakata ja kostja oma vastuse, et kohus saaks asja arutamata jätta. Otsuse peavad langetama vähemalt kaks kolmandikku Mõrrakohtu sundjatest häälteenamusega, õpetuslikes kysimustes kõik Mõrrakohtu sundjad häälteenamusega.

4. Kohtuistung

Kui Mõrrakohus on võtnud asja arutada, kuulutatakse välja Mõrrakohtu istung. Mõrrakohus valib iga asja jaoks sundjate hulgast eesistuja. Mõrrakohtu istung on avalik, kui Mõrrakohus eraldi ei otsusta teisiti. Mõrrakohtu sundjate nõupidamine ja otsuse langetamine on salajane, millel ei või viibida ka Mõrrakohtu sulased. Iga Mõrrakohtus hageja või kostja võib omal soovil ja vajadusel leida endale Maavalla Koja liikmeskodade liikmete hulgast eestkõneleja.

Otsuse peavad langetama vähemalt kaks kolmandikku Mõrrakohtu sundjatest häälteenamusega, õpetuslikes kysimustes kõik Mõrrakohtu sundjad yksmeelselt. Kohtuasjade otsustamisel vähemusse jäänud Mõrrakohtu sundja või sundjate eriarvamuse kirjutab Mõrrakohtu kirjutaja sellisena yles. Mõrrakohus võib eraldi otsustada heita liisku.

Mõrrakohtu sundjad ei mõista kohut asjades, kus nad ise on asjaosalised või asjaosaliste pereliikmed.

5. Kohtukutse

Mõrrakohtu istungile võib Mõrrakohus kutsuda tunnistajaid Maavalla koja liikmeskodade liikmete hulgast ja väljastpoolt, aukandjate ja eraisikutena ning ka antud kohtuasjas vajalikke asjatundjaid, samuti nõuda välja laudkirju, asjakirju ning kõiki asitõendeid. Kohtukutse saadab Mõrrakohtu kirjutaja Mõrrakohtu korraldusel.

6. Kohtuvanne

Kõiki Mõrrakohtu sulaseid, hagejaid ja kostjaid ning tunnistajaid ja asjatundjaid vannutab Mõrrakohus tõtt rääkima ning kirjutama, korraldades seda tavade ja kommete kohaselt.

7. Kohtukirjad

Kohtukirjadeks on Mõrrakohtu kysija ylestähendused, kysimiste, eelistungite ja kohtuistungite laudkirjad, Mõrrakohtu kirjavahetus ja Mõrrakohtu otsused. Mõrrakohtu kirjutaja peab pidama laudkirja igal Mõrrakohtu eelistungil ja kohtuistungil. Vanemad kohtuotsused peavad olema alati kättesaadaval Mõrrakohtu sundjatele. Kohtukirju hoiab Mõrrakohtu kirjutaja.


VI Edasikaebamine

1. Kaebamine Mõrrakohtule

Mõrrakohtu kysimisest või asja yle kohtumõistmisest loobumise korral võib hageja paluda uut otsust kõikidelt Mõrrakohtu sundjatelt, kes yheskoos, ent häälteenamusega otsustavad kysimise või kysimata jätmise või selles asjas kohtu mõistmise või mõistmata jätmise.

2. Kaebamine kohtukärajatele

Kohtukärajad on taarausulise või maausulise yldise õpetuse, kombe, tava või viisi kohta esitatud seisukohtade yldise õpetusliku kombekohasuse ja sobilikkuse yle otsustav kogu. Kohtukärajatele võivad tulla või tulemata jätta kõik Maavalla Koja liikmeskodade liikmed.

Õpetuslikes kysimustes langetatud Mõrrakohtu otsuse võib kaevata edasi kohtukärajatele. Edasikaebamise korral peab Maavalla Koja vanem kutsuma kokku kohtukärajad mitte vähem kui kuu aja möödudes yldiselt ligipääsetavas kohas pyhapäevasel päeval.

Kohtukärajad võivad saata otsuse tagasi Mõrrakohtusse. Mõrrakohus peab pidama uue eelistungi ja võib leida, et antud asjas kohut mõista ei saa, või võib mõista samas asjas uuesti uue või vana otsuse.

Kohtukärajatele edasikaebamise õigus ei ole kordadega piiratud.


VII Mõrrakohtu laialisaatmine

Mõrrakohtu saadab laiali Maavalla koja Esinduskogu oma kõigi liikmete yhehäälse otsuse põhjal, mis on vastu võetud kahel järjestikusel Esinduskogu istungil. Mõrrakohtu laialisaatmine ei tyhista ega muuda Mõrrakohtu otsuseid, mis on langetatud enne Mõrrakohtu laialisaatmist.