Tutvustus

Yldiseloomustus ja eesmärgid

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda (edaspidi Maavalla koda) on maarahva, Eesti põlisrahva omausuliste kodade katusyhendus. Maavalla kojas on esindatud kaks usku: esimese Eesti Vabariigi aastatel loodud taarausk ning põlisrahva oma loonausk - maausk. Valdav osa kodalastest on maausulised.

Maavalla koja eesmärk on luua tingimused põlisrahva omausulise elma kestmiseks ja arenemiseks, selle tõekspidamiste järgimiseks ning tavade täitmiseks.

Kotta ehk kaasaegsesse usuorganisatsiooni koondumine ei ole maausule ajalooliselt omane. Koda on vajalik meie rahva vaimse pärandi hoidmiseks ning esindamiseks suhetes riigivõimude ja laiemalt muu-usulise yhiskonnaga. Maausu põlised omayhendused on perekond, kyla, kihelkond ja rahvas.

Ylesanded ja tegevused

Pärimuskultuuri ehk maaelma uurimine

Maavalla koda korraldab maaelma uurimist, tutvustamist ja väärtustamist. Eestis on kyll olemas tugev pärimusteadus, kuid selle maailmavaatelis-hinnangulise aluse moodustab teaduse kristlik-läänemaine haru. Seetõttu tuleb kojal korraldada pärimuse uurimist ja mõtestamist põlisrahva maailmavaatest lähtudes.

Maaelma tutvustamine ja väärtustamine

Maavalla koja tähtsamaid ylesandeid on maarahva pärimuse tutvustamine ja väärtustamine. Iga eestlane sõltumata usutunnistusest ja maailmavaatest peaks tundma oma esivanemate pärandit ning olema selle yle uhke.

Maavalla koda korraldab looduslike pyhapaikade, põliste aasta- ja eluringi tähtpäevade uurimist ning tutvustamist, annab välja sirvikalendrit ning korraldab loenguid.

Põlisrahvas ja riik

Me saame põlisrahvana vabalt olla ja areneda vaid siis, kui Eesti seadustik arvestab maarahva pärimuslike väärtushinnangute ja tavadega. Seetõttu on Maavalla koja ylesanne esindada maarahva usulisi huve suhetes riigiga. Paraku lähtuvad Eesti seadused seni pahatihti eeskujudest, mis on meie rahvaelmale võõrad või isegi vaenulikud. Näiteks ei pea Eesti riik oma põlisrahva pyhapaiku hiisi pyhaks (sakraalmaaks), ei luba järgida maarahva matusekombeid jpm.

Maavalla koja erilise tähelepanu all on Eesti hariduselus toimuv. Koda taotleb pärimuselma teadmiste andmist erinevate õppeainete raames ning eraldi pärimusaine loomist. Samuti ollakse seisukohal, et eraldi religioniõpetuse aine nagu ka koolide koraldatud jumalateenistused on vastuolus põhiseadusliku usuvabadusega.

Ylesehitus ja juhtimine

Maavalla koja kõrgeim otsustav kogu on Esinduskogu, mille moodustavad kohalike kodade juhatused. Esinduskogude vaheajal juhib koda kolmeliikmeline juhatus.

Kohalikud kojad

Maavalla kotta kuuluvad Emajõe, Emujärve, Härjapea, Saarepealne ja Viru koda.

Toimkonnad

Töö paremaks korraldamiseks moodustab Maavalla koja juhatus toimkondi looduslike pyhapaikade, aastaringi tähtpäevade, usuvabaduse jm valdkondades.

Koostöö

Suhetes teiste uskudega on Maavalla koja eelistusjärjekord järgmine: uurali oma loodususud, muude rahvaste loodususud, põlised omausud, uued omausud, maailmausud.

10214. (2001.) aastal asutas Maavalla koda koos soome (Suomen kansanuskon yhdistys ry.), mari (Oš mari ?i mari ja Sorta) ja ersa omausulistega Uurali Yhenduse. Uurali yhenduse eesmärk on tihendada omausuliste kontakte ja aidata kaasa nende uskude säilimisele ja tugevdamisele.

10214. (2001.) aastal asutas Maavalla koda koos Eesti Budistliku Koguduse/ Drikung Kagyu Ratna Shri Keskuse, Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Koguduse, Eesti Islami Koguduse, Krišna Tunnetuse Tallinna Koguduse ja Tallinna Baha`i Kogudusega Usuliste Yhenduste Ymarlaua. Ymarlaua eesmärk on kaasa aidata usulise sallivuse arengule ja usuvabaduse edendamisele Eestis.

Koda kuulub FSC säästva metsanduse rahvusliku standardi koostamise tööryhma, kus esindab põlisrahva huve.

Koda kuulub põliste sortide ning tõugude yhingusse Maadjas.

Koda teeb koostööd rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) pyhapaikade kaitse Delose algatusega.

Ajalugu

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda asutati 10208. (1995.) aasta urbekuul. Maavalla koja asutasid Emujärve, Härjapea ja Supilinna (alates 10213. (2000.) aastast Emajõe) Koda. 14 urbekuud 10208 registreeriti Maavalla koda usuliste yhenduste liiduna riigi kirikute ja koguduste registris.

10215. (2002.) aasta pärnakuul võeti Maavalla kotta neljanda osakojana vastu Maausuliste Saarepealne Koda.

10223. (2010) aasta sygiskuus liitus Maavalla kojaga Viru Maausuliste Koda.

Maavalla Koja asutamisele eelnes aastaid väldanud nõupidamiste aeg. Peeti mitu maausu nõukoda, kus vaeti taara- ja maausuliste yhistegevuse võimalusi. Jõuti arusaamisele, et muutunud yhiskondlikes oludes pole maausuliste tavade järgimine ilma nyydisaegse usuyhenduseta enam võimalik. Kuna taarausulised polnud esimeses Eesti Vabariigis tegutsenud taarausuliste yhenduste taastamisest huvitatud, siis otsustati moodustada taara- ja maausuliste yhised kojad.

Praegu kuuluvad kodadesse valdavalt maausulised ning enamus kodasid on loobunud taarausu sõna kasutamisest ka oma nimes.