Eesti Vabariigi Õiguskantsler

Tõnismägi 16
15193 TALLINN
 Faks (0) 693 8401
         (0) 646 1049
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

21.05.2002 

AVALDUS 

Lp Õiguskantsler, 

palume Teid kontrollida Kirikute ja koguduste seaduse (vastu võetud 12. veebruaril 2002, välja kuulutatud 27. veebruaril 2002; RT I 2002, 24, 135; edaspidi “seadus”) § 2, § 7, § 11 ja muude nendega seostuvate sätete vastavust Põhiseadusele, eriti selle paragrahvidele 12 ja 40. 

1. Kirikute ja koguduste seaduse § 2 määratleb teatavat tüüpi kristliku usulise ühenduse (kiriku, mis peab olema episkopaalse struktuuriga) eraldi muudest usulistest ühendustest. § 11 ja mujalgi antakse kirikule õigusi, mis erinevad koguduste liitudele laienevaist.

See ei taga meie meelest eri usutunnistuste usuliste ühenduste võrdset kohtlemist. 

2. Kirikute ja koguduste seaduse § 7 nõuab sellest hoolimata kristliku terminoloogia (kogudus, klooster) kasutamist kõigilt usulistelt ühendustelt. Eriti vastuvõetamatu on see Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Kojale ning tema osakodadele kui kohaliku eelkristliku maausulise traditsiooni jätkajaile. Kuivõrd vastavuses oma õpetuslike alustega ei saa me maausuliste Härjapea, Emajõe ja Emujärve Koda “kogudusteks” ega Maavalla Koda koguduste liiduks nimetada, ootab maausulisi ühendusi ees sundlõpetamine 2004. aasta 1. juulist vastavalt seaduse § 32-s sätestatule. 

Lugupidamisega 

Andres Heinapuu

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja Vanem

LISA:

Ekspertarvamus sõnade “kirik”, “kogudus” ja “klooster” tähendusest eesti keeles

1. kirik

on vanarootsi laensõna, laenatud koos kristliku sisuga, tähistamaks kristlaste usulist organisatsiooni. 

2. kogudus

on tarvitusele võetud väikseima kirikliku haldusüksuse tähistamiseks. Kristlikuna defineerivad sõna kõik eestikeelsed entsüklopeediad. “Kirjakeele seletavas sõnaraamatus” on sõna valdkonnamääratluseks “kiriklik”. “Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999” määratleb sõna kogudus tähendust järgmiselt: “vähim kiriklik haldusüksus, jumalateenistusele kogunenud rahvas” (lk 307). Samas on toodud järgmised tarvituse näited: “Luteri(usu), adventisti kogudus. Tallinna Pühavaimu kogudus. Maa_, risti_, vennaste_ kogudus.” 

Soome analoogse omatuletise “seurakunta” (‘kogudus’) tähendustaju-uuringu järgi tähendab sõna seurakunta 36,9% küsitletute meelest eelkõige kogu kristlaskonda, seejärel alles kohalikku kirikukogudust või jumalateenistuse publikut. Teiseks tähenduseks loetletud kolmest peab kristlaskonda 22,2% küsitletuist ning viimaseks 38,9%. (2% küsitletuist ei vastanud. Allikas: Aila Mäkeläinen. Kirkko ja seurakunta ‘eklesian’ vastineina. Jyväskylä: Jyväskylän yliopisto, 1996. S 67). 

Võib oletada, et eestigi keeles on koguduse tähendussuhted sarnased. Igatahes on eesti keeles sõna kogudus kasutatud ka kogu kristlaskonna tähenduses. 

Ilmikute igapäevakeeles seostub kogudus  (vabakoguduste praeguse aktiivse tegevuse tõttu praegu, ent ka vennastekoguduste laia leviku tõttu minevikus) eelkõige kristlike lahkuskudega. 

3. klooster

on keskalamsaksa laensõna kristliku ühiselulise usuasutuse tähistamiseks. 

Tõnu Seilenthal

filoloogiadoktor, Tartu Ülikooli dotsent

Kristiina Ross

filoloogiadoktor, Eesti Keele Instituudi sektorijuhataja

ÕIGUSKANTSLERI VASTUS: