[text]
Täna on

Usuliste Ühenduste Ümarlaua avaldus

Usuvabaduse olukorrast Eestis

29. novembril 2002

Usuliste Ühenduste Ümarlauas esindatud usuühendused on seisukohal, et Eesti usuline olukord on tasakaalustamata ning riigi poliitika ei arvesta piisavalt kõigi uskude eripäraga, vaid on kristlike konfessioonide keskne. Seejuures on kristlasi ainult üks kolmandik Eesti elanikkonnast. On täheldatav sage Eesti Põhiseaduse usuvabaduse sätete ning võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumine, mis sageli piirneb muu-usuliste inimõiguste rikkumisega. See väljendub järgnevas:

1. Eesti usualane seadustik on üles ehitatud ainult kristlike konfessioonide loogikast lähtudes ning nende huvisid arvestades. Uus Kirikute ja koguduste seadus annab teatud kristlikele kirikutele suuremaid õigusi kui muudele usulistele ühendustele, samas nõuab aga kõikidelt usulistelt ühendustelt oma nimetustes kristliku terminoloogia kasutamist.

2. Koolide usuõpetuse ainekava sisu on ühekülgselt kristlik. Usundiõpetuse alast koostööd teeb Eesti riik ainult kristlike organisatsioonidega.

3. Kavatsetakse laiendada kaplaniteenistust. Arusaamatud on politsei-, haigla-, raudteejaamade ja lennujaamade kaplanaadi ja muude kavatsetavate kaplanaatide ülesanded. Sisuliselt makstakse riigieelarvest kinni kristlikku misjonitööd.

4. Sõjaväes on kristlikel kaplanitel õigus anda muu-usulistele ning ateistidele rivikäsklusi, mis võivad vastuolus olla ajateenijate usuliste veendumustega.

5. Avalik-õiguslikus massiteabes on küll hulgaliselt esindatud kristlikud saated, kuid muude uskude kohta napib isegi adekvaatset informatsiooni.

6. Riiklike pühade ja tähtpäevade pidamise ametlikku protokolli on lülitatud riigijuhtide osalemine kiriklikel tseremooniatel.

Riigieelarvelised ja seadusandlikud soodustused, mis saavad osaks vaid ühele usundile, on loomas religioonimonopoli. Riigi selline religioonipoliitika on ebaadekvaatne, sest kultiveerib üha enam sekulariseeruvas ühiskonnas kristlikku ideoloogiat. Selline olukord on tõsiseks ohuks Eesti ühiskonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule.

Ümarlaud ootab riigilt religioonipoliitika normaliseerimist. Kutsume Eesti riiki üles mitte loobuma sotsiaalsest vastutusest Eesti rahva mittekristliku enamuse ees. Olles ise osa ühiskonna usklikust vähemusest, anname endale ometi aru, et enne vähemuse spetsiifiliste vajaduste rahuldamist tuleb riigil rahuldada ühiskonna enamuse vajadused. Seega, enne kristliku kaplanaadi loomist tuleb palgata sõjaväkke, vanglatesse ja mujale psühholoogid; enne kristliku usuõpetuse juurutamist üldhariduskoolides tuleb laiendada religiooniloo osa muude õppeainete õppekavades jne.

Eelnevast lähtudes deklareerime oma valmisolekut konstruktiivseks dialoogiks riigiga, et normaliseerida praegust olukorda. Samuti peame vajalikuks usuvabaduse-alast üldrahvalikku arutelu.

Meenutame ka, et tegime Vabariigi Valitsusele ja asjaomastele ministeeriumidele möödunud aasta aprillis ettepanekud usuõpetuse asjus, mis on jõus siiani (vt LISA).

Baha'i Koguduste Liit
Eesti Budistlik Kogudus / Drikung Kagyu Ratna Shri Keskus
Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus
Eesti Islami Kogudus
Krišna Tunnetuse Tallinna Kogudus
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda


LISA

Usuliste Ühenduste Ümarlaua ettepanekud usuõpetuse küsimuses aprillist 2001

1. Laiendada ühiskonnaõpetuse ainekavas juba olemasolevat usundite osa, et selle raames saaks anda õpilastele parema ülevaate erinevatest usunditest ja konfessioonidest ning nende ajaloost. Oleme nõus koostööks Haridusministeeriumiga ühiskonnaõpetuse ainekava täiendamisel ning õppevahendite koostamisel.

2. Üle vaadata juba kehtiv usuõpetuse valikaine kava, et tasakaalustada selles eri usundite omavaheline suhe. Ka siin oleme nõus koostööks nii ainekava täiustamisel kui õppevahendite loomisel.

3. Haridusministeerium peaks korraldama juba olemasolevate ainekavade paremaks täitmiseks, ent ka arvestades ühiskonnaõpetuse ja vabatahtliku usuõpetuse ainekavade laiendamist ja täiustamist, võrdleva usundiloo alast täiendkoolitust ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele. Ümarlauas esindatud usuühendused on nõus kaasa aitama ka õpetajate täiendkoolitamisel.

4. Et käivitada Eestis kaugemas tulevikus tänapäeva euroopalikele tavadele vastav usundiloo koolikursus, tuleks juba praegu asuda selleks vajalike eeltingimuste loomisele:

- Luua toimiv erinevates usundites pädevate usundiloo õpetajate ettevalmistamise süsteem, sest praeguste usuõpetajate enamiku silmaring piirdub kristlusega, suur osa neist aga ei tunne piisavalt põhjalikult ka kõiki kristlikke konfessioone. Selleks üle vaadata asjassepuutuvad ülikoolide õppekavad, millele on riiklik tellimus, ning vajadusel koostada uusi.

- Korraldada ja edendada eestikeelse kirjanduse, sh nii kesk- kui ülikoolide õppekirjanduse väljaandmist ka mittekristlike usundite kohta, pöörates erilist tähelepanu elavatele usunditele.