Kirjeldus
Ohvriandide ja ravitsemisega seotud pärimust minu teada Tuhala nõiakaevu kohta talletatud ei ole, mistõttu tegemist pole ajaloolise loodusliku pühapaigaga, küll aga üleilmselt kuulsa loodusnähtusega. Juba aastaid enne kavatsusi siinsetele aladele kaevandus rajada, vooris siia rohkelt rahvast “keevat†kaevu kaema. Nõiduslikust kaevust pilte tehes olen alati ühe silmaga jälginud ka rahvast. Tundub, et siia tullakse mitte üksnes uudishimust, vaid ka otsekui palvarännakule: imetlust, austust ja hardust võib näha tulnute silmis ning kehakeeleski. Mõned neist määrivad näole vett, teisele - liikumispuudelisele - tõstetakse vesi pihkudega palgete manu. Kas lummav Tuhala nõiakaev ei ole otse meie pilkude all kujunemas uueks looduslikuks pühapaigaks?