Kirjeldus
Karkusemäel kulgesin imelisel härmaehtes urbekuu hommikul. Looduse õrn imetegu võimendas kauni koha väge veelgi. Kunagi olnud hiiemägi pindalalt suurem, kuid alates tsaariajast on sellest suur osa kruusa kaevandmise käigus ära veetud. Mõtisklushetk pärnasalus on jäädvustatud Karkusemäe keskkohas, hiiemäe läänepoolsel küljel. Kohapärimus hiiemäe kohta kõlab järgmiselt: "Karkuse mõisast vierand versta õhta puol on üks kaunis kõrge ja pikk määseilandik järsku suomua sies. praegu kasvavad sial pial sarapuud ja mõnes kohas kua kuused ja uaved. mää sisemus on selge kruus, väga ia tie sillutamiseks, milleks teda kua siin ümberkaudu pruugitakse. sellest määst riagib rahvasuu, et seda siin enne põle old, vaid kusagilt olla tuld. ühel kenal einaaegsel pääval old rahvas sial kohal parajalt einu kuivatamas, kui korraga ilm mustaks löönd ja üks vali jaal üünd: "Oidke iest, Iies tuleb, oidke iest, Iies tuleb!" kõik juost niipailu kui kiegi jõund, iest ära, ja kui pärast vuatama läind, seist kõrge mägi just einamua pial. Sest akatud siis kua mäge "Ie määks" üüdma, mis nime ta tänapäävani kannab. kas sial vanast Iiedele ohverdud on, seda ei tia rahvas riakida." (Rahvaluulekoguja J. Ney 1889)