Kirjeldus
See vihmane-sombune, inimtühi ja vaikne sügishommik oli ideaalne allikate ümber jalutamiseks ja mõtisklemiseks. Seisatasin kordamööda türkiissinise, kahvatumusta ning piimjasvalge allika serval, vaatasin tema lõputult "keevat" ja sügavat põhja ning lasin endal olla. Igast allikast hõngus väge ja igaüks neist mõjus erinevalt ja oma moodi eriliselt.