Kirjeldus
Pühatu nimi tulevat sõnast põhjatu, aga allika põhjatus ise tekitab natuke kõhedavõitu tunde, kui seista otse vee kohal. - seal ei näe kuidagi allika põhja, on vaid petlikud virvendused, peegeldused ja vetevigurid. Kui jalg juhtuks puujuure taha jääma ja kogemata sulpsataks allikasse, kas siis väljumiskoht oleks otse maa südames? Või teises aegruumis? Kas oleks keegi selliseks katsumuseks valmis? Kus on põhjatuse põhi?