Kirjeldus
Eesti suurimas, ligi sajal hektaril laiuvas Mihkli tammikus, käis Läänemaa rahvas varemalt hagu tegemas. Nüüd moodustavad maha kukkunud oksad ning sarapuust, kuslapuust ja pihlakast alusmets aga tiheda rägastiku. Tammik võlub iidsete puude rohkusega ja nende vanus ulatub üle 250 aasta. Mihkli tammiku tekke kohta on teada kaks versiooni. Esimene jutustab, et Mihkli kirikumõisa mõisnik olevat olnud naabri pargile kade ning otsustas enda tammiku istutamisega teise üle trumbata. Tõepärasema versiooni järgi tekkis tammesalu väikese linnu, pasknääri, aktiivse tegutsemise tagajärjel. Pasknäär matab talvevarudeks tõrusid ning söömata jäänutest kasvavadki uued tammed. Teise versiooni võimalikkust pean tunnistama ka mina, kui tammikus jalutades tõrude ’kogumispunktile’ sattusin.