Koht
Tartumaa, Rannu vald, Ervu kyle, Kiinitare, Päeva jt talud.
Pyhapaiga nimi/nimed
Tulimägi, Kaarsimägi, Kaarsemägi, Ervumägi, Armuorg, Rannu Munamägi, Hirvumägi
Kirjeldus
Minu esimesed mälestused Tulimäega seoses tekkisid, kui käisime igal aastal Valguta koolis õpetajate eestvedamisel Karukivi, Armu- ja Põrguoru kandis matkamas. Hiljem kuulsin lisaks muule kohapärimusele vanemate kohalike elanike käest, et Tulimäge on peetud pyhaks paigaks. Laiemalt on tuntud legendid, mille kohaselt Jyriöö ülestõusu või muude sõjaolukordade puhul antud mäe otsast yle Võrtsjärve ning ymbruskonna kylarahvale märku vaenlase lähenemisest. Viimase sajandi jooksul on Tulimägi kujunenud Vabadussõja tähistamise kohaks, võidutule altari ymbrust heakorrastatakse, jättes samas puudele ja kivialatile ande. Tulimäe nõlvadel on elanud tuntud rahvaravitsejad, kes on tõenäoliselt kasutanud paiga tervendavat väge. Tulimäe omapära on tunnetanud ka Leili Sarman, kes olevat nooruses täiskuu ajal jaaniööl kogenud kehaväliselt mäe kohal lendamist paigavaimu kutsel. Sellest ööst alates on ta pidevalt siin käinud ning võtnud sydameasjaks mäe käekäigu eest hea seista. Muiste hiiepaiga kõrval on aastasadade vältel olnud kylakalmistu. Varasemate kirjandusallikate põhjal oli ligi 100 aastat tagasi voore kõrgeimaks punktiks 99 m, mida tänasel päeval kruusakarjääri hävitustöö tõttu näha ei saa. Selle asemel toimuvad mäkketõusu võistlused ning majandusliku kasu nimel kruusa kaevandamine. Karjääri rajamisel hävitati ka märkimisväärne osa endise külakalme arheoloogilisest materjalist, mis oleks võinud kõnelda piirkonna keskaegsetest toimimisest. Seega on muistse hiie syda hävitatud ning viimasel kymnendil võitlevad kohalikud Leili Sarmani eestvedamisel kruusakarjääri laienemise vastu. Tulimäe sydameks on seeläbi kujunenud Armuorg. Tulimäe ja lähedal asuva Pärnamäe kalmistu puutumatusest on mulle rääkinud ka Vilma Tuubel (snd 1932), kes elas varem Tulimäe kylje all Piigandi kylas Saaremäe talus. Tema sõnul olevat tal lapsepõlves karjas käies keelatud lehmi pyhapaika lasta või ise sealt oksi murda. Tulimäe tipust ning karjäärist läänes asub Kiinitare talu maadel allikas, mille peale on tänasel päeval ehitatud talu kaev. Hoolimata paiga pyhaduse rikkumisest käivad kohalikud koolilapsed ikka igal aastal siin matkamas ning kuulevad õpetajate vahendusel endistest aegadest ja kommetest.