Kirjeldus
Kahara võraga puu asub kingul, üsna Tülivere oja lähedal. Puuhiiu omapäraks on tüves laiutav kaarja ukse taoline avaus. Inimene mahub avausest sisse astuma peaaegu kummardamata. Õõnsuse hämar sisemus on tillukese kambri suurune, kus kaks täiskasvanud inimest mahuvad püsti seisma. Tammele on toodud andideks toitu. Pärimuse järgi ohverdati siin eelkõige uudsevilja ja muud esimest saaki garanteerimaks selle rohkust ja kestvust. Hiietamme kõrval olevas Tülivere talus elas 1859. aastast Eduard Vilde prohvet Maltsveti prototüüp Juhan Leinberg, kelle juhtimisel sadakond Kolga kandi talupoega Krimmi välja rändas ja viimane koosolek enne minekut leidis aset just siin 1861.aastal. (https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/tulivere-tamme-lugu) 1999. aastal jutustas 76aastane Tülivere talu vanaperemees Johannes Jäetma, et tema suguvõsa on siin elanud vähemalt neli põlve. Ligi veerand sajandi jooksul, mil ta ise tamme naabruses on elanud, ei olevat tamme välimus peaaegu üldse muutunud. Ainult avaus on ahtamaks läinud, sest korpa kasvab tüvele aina juurde. Ka tamme sees olev õõnsus on laienenud, sest pehkimine jätkub. Rahvajuttu tamme all elanud maost ta ei mäletanud. Küll aga teadis ta seda, et veel sajandivahetusel olevat tammele endale toiduohvreid toodud. Paluke uudseleivast pidi kindlustama viljaõnne, kausike lihaleent karilooma tapmise korral karjaõnne. Muidugi teadis ta kõnelda ka kuulsat lugu, mida mitmed kohalikud elanikud on varemgi jutustanud. Tamm olnud abiks riiduläinud noorpaaride lepitamisel. Kui mees ja naine nii tõsiselt tülli olid pööranud, et miski muu nõu enam ei aidanud, saadetud paar õhtul õõnsusesse. Õõnsus oli sedavõrd kitsas, et sinna mahtusid kaks inimest vaid püstijalu, teineteise ligi seistes. Hommikuks oli tüli igal juhul möödas. Tülide lepitamise järgi olevatki puu saanud nimeks Tülivere tamm. (http://eestigiid.ee/index.php?SCat=40&CatID=1&ItemID=1766)