Kirjeldus
Praegusel Saha kabeli asukohal oli nii ajaloolaste kui ka legendide järgi ennevanasti eestlaste hiiepaik koos hiiepuuga. Kas tamme või pihlakaga. Legendi järgi olevat vürst olnud merehädas ning lubanud pääsemise korral ehitada kabeli. Vürst pääses ning kohaks valiti eestlaste pühapaik. Eestlastele see ei meeldinud ning mis päeval ehitati öösel lõhuti. Lõpuks saanud siiski kabel valmis. Saha kabelit peetakse üldse üheks esimeseks ristiusustamise kantsiks Eestimaal. Samuti on olemas üsna argumenteeritud hüpotees, et hoone, mis süüdati 1343 Jüriöö ülestõusu tähiseks on just Saha kabel. Õigemini küll selle puust eellane. Praegune kabel on pärit 15 sajandist.