Kirjeldus
See mänd on mulle tähenduslik, sest kasvab minu vanaema kodukohas ning seal peatus ka minu vanemate pulmarong. Vanaema sünnitallu satun harva, ent see mänd tervitab mind tee ääres truult ja kindlalt ikka ja jälle. Pärimus räägib puust muuhulgas nii: Harglõ tii veeren ollõv üts sääräne petäi, kon elläv seen puugi. Tuud ei tohtiv kiiäki maha raku. (Hargla, 1939)