Kirjeldus
2006.a. avastas Karula kirikuõpetaja Enno Tanilas Karula Püha Maarja kiriku kooriseinast kiviraiendi, mis kujutab profiilis meest ja lapseootel naist. Esialgu on see raiend määratletud Eesti varaseimaks kaljujooniseks (pärineb arvatavasti 15.sajandist). On oletatud, et joonis on kivile raiutud seoses viljakusmaagia eesmärgil. Karulast pärit prosaist, vaimulik ja riigimees Jaan Lattik (1878-1967) on kirjutanud, et tema isa ostis kunagi mõisa rendikoha kõrvale päristalu. Isa rääkis oma lastele, kui püha on piirikivi, võrreldes selle pühadust Karula kiriku müüris oleva püha kiviga. Niisiis elas rahvasuus teadmine ja mälestus sellest kivist juba ammugi.
Mõistatus iidsetest aegadest ootab veel lahendamist.