Hein

Kui jakubpäevas rehad ja vikatid varnas, siis on kõik tööd korras.
Äksi, 1889

Piale jakobipääva ei tule enam hiad heenailmu, ööd lähvad pikas ja jahedas, hein ei kuiva enam hästi.
Kolga-Jaani, 1932

Jakobipäevast tuli raudnael heina sisse. Hein pidi valmis olema. Sealt edasi võis heina teha vaid rehavarre najal.
Anna, 1955

Jaagupipää paneb rohu sisse naela. See valge õitsega rohi yytakse heina naelaks (ädalalill).
Mustjala, 1939

Jaakapäeval saavat soohein rauaks ymber muudetud, nõnda et teda enam võimalik niita ei olla.
Tarvastu, 1893

Kellel veel pääle jakubpääva heina niita oli, öeldi, et vana jakub käia liiva heina sisse kylimas, sellepärast hein kõva niita olla.
Suure-Jaani, 1889

Enne jaagupit heinal nael mett, pärast jaagupit nael vett.
Nõo, 1931

Kui enne jakubpäiva heina tetti, siis on heinal mesitilk ladvun, a kui pärast, siis veetilk. Vana jakubpäiv on augustikuus.
Võnnu, 1965

Pääle jaagupipäeva ei tohi enam heina teha, siis kuri hakkab talvel loomadele kallale käima, loomad jäävad kõhnaks, ei taha heinu syya ja annavad vähe piima.
Võnnu, 1949

Nendele heinakuhjadele, mis olid tehtud enne jakobipäeva, tehti vöö ymber.
Vastseliina, 1972

Enne jaagupipäeva, kui heinakuhi valmis on saanud, pistetakse kätega kuhja sisse ringi vöö ehk veetakse köiega ringi - kui niiviisi tehtud, see panevat jatku põhule juurde.
Viljandi, 1894

Heinakuhjale, mis enne jakappäiva luvvas, veetäs vöö ymbre, et pikne palama ei löö. Peräst jakappäiva ei veeta enämb.
Otepää, 1893

Jakobipäeval ei luvva hainakuhja, et pitkne ära ei põletaks.
Räpina, 1889

Jaakapäeval tehtud kuhi saada piksest põlema löödud, olgu siis veel jäädav, kui varras otsast välja ei paista.
Tarvastu, 1893

Uudseleib

Joapipäävä yteldässe koa uie leba tooja olema; yteldässe: "Jaako toob suure kaku."
Vigala, 1956

Jaagup hädauudis, Laurits lai leib.
Rakvere, 1890

Jakup tõutab, Laurits annab.
Lyganuse, 1967

Jaagup hädakakk, Laurits lai leib, Pärtel perepäts.
Kuusalu, 1893

Maret annab ädaleiba, Jaagup suure kaku. Kui maretipää tuleb lõigata, siis oo see põua või näl`la pärast, aga saak on piske. Maretipää oo jaagupipäävast paar nädalid varem. Vili piab ikke jaagupipäävani kasuma, siis oo täieste valmis ja annab rohkem väl`la.
Hanila, 1972

Jakupipääv, siis hakavad rahvas rugisid leikama, selle päeva öösel peab raudnael roho sisse syndima, siis rahvas ytleb: "Vikat varna, sirp kätte."
Karja, 1879

Jakobipäev, 25.VII. Kuiva suvega pidi selleks päevaks rukis lõigatud olema, vihmaga pidi algama (vana kalendri järgi).
Anna, 1957

Kui peremiis jakobipääväl uudset põimast kodu tulli, sis tõi ta kolm ryäpääd yten, neid viis ta aidalakke, et salve laeni villä täis saassiva.
Nõo, 1888

Kui rukki ei old veel lõigatud, siis toodi vai yks rukkipäägi kodo, pandi seina vahele õnnepääst.
Lyganuse, 1967

Äestamine

Kesakordus tuleb kaks nädalat enne jakobipäeva lõpetada, siis jõuab põld kylvi ajaks vajuda.
Viru-Jaagupi, 1971

Jakubipäevas peavad kõik rykkid valmima ja uudsi leib käes olema. Rykkimaa ytelnud vanast: "Parem olla, kui enne jakubipäeva teda kuusehauga yle veetakse, kui pärast äkkega või puruks äestakse.
Põlva

Rukkimaa kordust ei tohtivat pärast jakoppäeva jätta, sest siis ei kasuvat rukki.
Viljandi, 1894

Kui jakobipäe vanalkuul, siis võib vanast seemnest rukkid teha, kui noorelkuul, siis on uus seeme parem.
Paistu, 1889

Kartul

Jakapäiväst nuur kartul saa valmis, sis ei ole inäp nälgä.
Karula, 1973

Jakobipääv võetasse esimest korda uusi kartulid, enne ei tohi võtta.
Kursi, 1895

Jaagupipäevani peab vana kartulatega läbi saama, kui ei saa, siis loodetakse vähest kartulisaaki sygisel.
Võnnu, 1949

Jaagupipäeva söögiks on värsked kartulad, siis kasvavad sygiseks suured kartulad.
Võnnu, 1949

Aiavili

Jakobipäeval oli vanarahval kombeks esimest korda juure- ja aiavilja võtta ja keeta. Vilja pidi liigutama, et siis hakkab kasvama.
Äksi, 1939

Vana jaakapäe luvvas marjel, õuntel, kardultel, sibulatel maik manu, purgant ka om lirts alle enne jaakapäeva.
Karksi, 1937

Jaaka päeval luudass  kartuldel magu.
Häädemeeste

Jakappääväl kääntäs kapstapää, sis tohe_ei naase kapstaaida minnä, enne kui annõpääväl mindäs kaema.
Vastseliina, 1888

Jakkapäävä ei tohtvat kiägi kapstaaida minnä, sis pagõvat Jakap ärä aiast vällä, tuu käändvõt sis kapstapäid.
Vastseliina, 1902

Jaakapäeval öetse õõnal maik juure tulema.
Kõpu, 1932

Loomad

Jaagupipäeval pidi lamma tapma, et lambad õnnistuks. Kui muud looma tappa, sureb lammas niikuinii.
Pärnu-Jaagupi

Jaakapäeväs tapeti sikk ärä. Pääle jaakapäeva sikk akkan aisma, sõs tapeti ikki jaakapäeväs ärä.
Karksi, 1960

Ka kass oli jaakobipäeva loom. Silita jaakopipäe kassi. Siis Jaakop annab head leikuseilmad.
Kassile anti jaakopipäe kala ja piima, ka võidleiba anti kassile. Et kass annab siis ilusa ilma. teisendi järgi pyha Jaakop annab ilusa heina ja leikuseilma.
Keila, 1939

Leib

Jakobipääväl kydsetes uudsevil`last leibä.
Sangaste, 1888

Ma olen kyllalt jakkabpäeval uudseleiba söönu. Siis anti ka ykstõistele uudseleiba, vaestele ka anti.
Sangaste, 1971

Oli ju ka kogu kevadise ja suve lootus ju sellel, et jaakapäevaks pidi saama ikka uudisleiba ja kui seda ei saadud, pidi perenaisel olema õhtuks vähemalt lämmi kesvakarask värske võiga.
Perenaine ei olla suvel aga leivategemise päeval perele enam pehmet leiba andnud, vaid see lastud enne söömist ikka päev seista ja ainult leivategemise päeva õhtuks oli laual lämmi leib või piirak.
See kõik tähendab aga, kui mindi rabandsileivast yle puhtale leivale ja ei ole ime kui oodati jaakapäeva, mis pidi tooma lauale uudsileiva. Ja kui siis jaak ligines, ei lastudki igakord oodata ryal täit kypsmist, vaid mõni hakk lõigati juba aegsasti ära, mis paar päeva lasti ilma pääta kuivada ja viidi see parsile. Jaakapäeval pidi saama haugata uudsileiba, see olnud nagu viimane tähtpäev.
Helme, 1942

Puder

Jakappääväl syvväs iks, ku veidgi perrä and, uudseputro, ryäsuurmist (uhmris hõõrutud rukkikruupidest) keedet, võijuga hämmätäs (kastetakse).
Vastseliina, 1887

Jaagupibä põle aega leiba teha, keedetakse putru, laaritsabä tehakse juba leiba, pärdibä ajal on juba kõik vili peksetud.
Paide, 1929

Taar

Jakobipäeval toodi nurmest kolm vihku vilja ja tehti taari, et siis lõikust võiks alata ykskõik millisel päeval.
Puhja, 1932

Loond

Kui jakobipäeva öösel linnuraa sees palju lendavaid ehk kukkuvaid tähta on, peaje see head viljakasvu tähendama, sest mida rohkem siis tähta taevast maha sadab, seda rohkem peaje teisel aastal vihma sadama.
Pöide?, 1889

Jyri ao alustas, Jakub ao kustutas.
Karula, 1973

Jakup kaksap ao anna ärä ja viskap jo tõse jaheda kivi vette.
Kambja

Vanad inimesed ytlesid, et jakobipäevast läheb must mees  põesasse. Must mees põesas on vari, mis õhtul põesa alla tuleb, kui juba päevad lyhemaks ja ööd pikemaks lähevad.
Rapla, 1937

Raudnael heinas, kylm kivi vees, tont põesas. See tähendab, et ööd läksid pikemaks ja lapsed kartsid juba õhtul välja minna, varjud olid pikad ja tumedad.
Rakvere, 1969

Jakobipäivast pääle ei kao kaste enam kännu takka, see tähendab: päike ei suuda enam heina ära kuivatada.
Jõvi, 1931

Iga tähtpäeva ees või taga on enamast vihmasajud, neid nimetakse rojud. Nii on ristipäeva roju, jaanipäeva roju, jakobipäeva roju jne.
Vaivara, 1928

Kui jakoppäiv vihma satas, sis yteldäs vihmanõ sykys saavat.
Räpina, 1939

Jaakapäevani salve, peale jaakapäeva salvest välja sadama on: vihma sadama - enne jaakapäiva viljakasvule tarvilik, peale selle lööb aga vilja maha, mis kahjulik on.
Karksi, 1897

Kui jaagupipäeva ajal paksu udune on, kasvada sygiseks head kartulid.
Rakvere, 1902

Kui juagupi pää myeda, siis enamb muasikaid ei tohi võtta, siis oled unine kui unikott.
Viru-Jaagupi

Viljalõikus

Kui esimest korda iga aastal õsuma mindud, siis õsus peremees ise esimesena kõige esimese vihu ning pani ise vihu sidemesse. Kinni pandi see vihk kolme sidemega. Sammuti kui akati rehtesid tegema ning rabama, siis viidi see vihk kõige esmalt koju ning pandi keige esimeseks yles parsile.
Sial rehe nurkas parre otsal ta seisas, niikaua kut rehtesid tehti ning jähi sönna veel pärast rehtesid. Sedä`s kiputand sial ykskid.
See vihk rabati viimuks jöululaupa öhta ära. Peremees ise rabas. Peremehel pidid rabades kolmed pyksid jalas olema.
Seda vihku yiti vanasti tulu-poisiks.
Karja, 1928

Kui sygisel esimest villä lähtse lõigama, siis lõigas pereisa esimese, yhe väikese vihu, viis kodu, panni kuhukille yles räästä alla paaride vahele ripnema. Need on "hiirevihud"; siis ei tee hiired villäle kurja.
Mina mäletan, lapsepõlves olid veel kõik räästävahed seesugusi vihkusi täis; minu isäisäst pantud.
Kui sygisel esimest villä ylese aheti, panni pereisä yhe väikese vihu põlluuhaki riha-alla tua ukse kohta suitsu kätte ripnema, mida säält ei võetudki ärä.
Saarde, 1889

Ku yrjasid (alustasid) rykkid lõikama, siis võeti esimäne pihotäis, sellegä kiäneti ymber nihote ja ymber piha, siis nihosed (ristluud, niuded) ja pihad ei valta. Panti pihotäis maha, testi side ja lõegati vihk pääle.
Ku lõpetasid ärä lõikuss, egäyks õmale viimäse viho lõikas, siis issid egäyks õma viho piäle, ruaske aega issid (istusid), siis akasid egäyks vastma õma viho alla. Mõnel õlid ämrikod, mõnel kusilased, mõnel muud mutokad, mõnel iir. Kel iir, sii lähäb mehele. Kellel kusilased õlid, sellel kääsid kõsilased. Mõnel õli ämrik, siis sii ytles: "Ämrikoraisk mino viho all." Ämrik tegevä köit, köitvä kõik kinni.
Kõdavere, 1940.