[text]
Täna on

Karusepäev, rahvakalendris veel maretapäev ja kynnipäev, on kesksuve pyha. Päevad on läinud päevakäänakust alates kukesammu võrra lyhemaks ja kätte on jõudnud aasta kõige kuumem aeg. Kohati on kuuma kesksuve kutsutud ka karusekuuks.

Heinapyhana pole karusepäev rahvapärimuses kaugeltki mitte nii tähtis kui eelnenud heialeedo (02.07.) ja järgnev jakapäev (25.07.). Piirkonniti ja mõnel pool isegi taluti on aga karusepäeval heinateost hoidutud kyll.

Heinatöödel tehakse karusepäeval vahe, muidu susi ja karu tulevad karja. Teisisõnu, mets tuleb sel päeval rahule jätta. Suurem osa heina tehti muiste ju metsaheinamaadelt ja puisniitudelt.

Seevastu kesa kyndmine või äestamine on soovitav. Muhus näiteks on sobivaks kynniajaks loetud kolm päeva enne ja kolm pärast karusepäeva. Seal on päeva kutsutud ka kynnipäevaks.

Varem on karusepäeval mitmel pool peetud yhispalvustega kaasnevaid rahvapidusid. Näiteks Panga pangal ja Palivere Karusemäel. Kuid karusepäeva peetakse tänapäevalgi. Mõniteist aastat tagasi taastati yhise karusepäeva pidamise tava Karula kihelkonnas.

Karusepäeva pidamine Karula khk Haavistumäel
Karusepäeva pidamine Karula khk Haavistumäel
Karusepäev Haavistumäel
Karusepäev Haavistumäel
Maa-ahjus on valmis saanud lambapraad
Maa-ahjus on valmis saanud lambapraad
 

Rahvapärimust

Kes vanasti maretapäeva pyhaks akkanud pidama, nee pidasid teda iga aasta. Kui ta yhe aasta ei piden pyhaks, juhtus taal aasta sihes loomade õnnetusi. See, kes teda pyhaks pidas, ei teind sellel päeval yldse tööd. Maretapäeva pidamise komme ei olnd meil mitte yhtlane, yhes peres peeti, teises ei peetud. Meil siin Pentsa kylas Kapsi talus peeti maretapäed suureks pyhaks. Keegi ei tohtin siis minna perest eina niitma ega loogu maast yles võtma. Nad arvasid, et loomad, kes seda eina söövad, surevad talve ää.
Karja

Lääne-Nigula Paliveres on Karuse mägi. Seal käinud inimesed koos karusepäeva pidamas. Karusepäeval tantsitud seal, lõbutsetud, peetud pidu. Ka kantud kokku kadakaoksi suure ridva ymber, sytitatud kadakaoksad põlema ja tantsitud ning lauldud tule ymber.
Lääne-Nigula

Maretapää, 50-60 a. eest võhmlased ja panklased käisid maretapää Panga myyril (merekaldal) pidu pidamas. Noored käisid ja vanad ka, kes tahtsid, nagu laat oli. Inimesed tantsisid, laulsid ja “rallisid”.
Karja

Maretapää oli pangal suur pää, keidi mere ääres myyri peel. Panga panga peel esiti tehti lugu. Mu ema rääkis, et iga seitsme aasta taga võttas yhe looma, yks loom kukkus ala. Sestsaadik akati tegema, siis see kadus ää. Vanasti tehti palvet ja pyhitseti merd, uiemal ajal siis kõrtsimehed akkasid õlle ja viinaga sääl keima, mihed akkasid jooma, tulid kojuse, peksasid naisi. Tydrukud ja poisid laulsid ja tantsisid, siis keelati ää viimaks. Sest on ligemale 30 aastat, kui see ää keelti.
Mustjala, 1939

Maretapäe, see oli yks töö vahepäe. Selle aeal kynti kesakyndi.
Kullamaa

Karusepäeval hakati rukkiseemne põldu äestama, karusekyndi, ussikyndi tegema, et uss orast ära ei hävita.
Martna

 

Kui maretapäev noorekuul on, siis kyntakse terve põld yles, kui aga vanalkuul, siis ainult ääred.
Mustjala

Karusepääval äästati põldu ja see pidi niisama hea olema kui kord sõnnikut.
Ridala

Mõnes peres ei tehta karusepääval heina. Kui karusepääv saab heina tehtud, siis hunt viib looma ära.
Lääne-Nigula

 

Maretat peetäs kah lambakaitsjas ja hoitjas ja mu kadono esä visas ega Marete vai karusepääväl aknast vällä haanä sisse yte kopkalise raha, Maretele lambakaitsmise iist.
Räpina, 1938


Kasutatud kirjandus

Hiiemäe, Mall 1985. Eesti rahvakalender IV.
Kama, Kaido 1988. Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu. Vikerkaar nr 1.