Saartel, rannikul ja kohati sisemaalgi on tehtud leedu- või maarikutuld, et saada paremat vilja- ja kalasaaki. Seejuures on hea kalasaagi nimel ka andi viidud. Tuld tehakse heinaleedo laupäeva õhtul. Enne tulele minekut on käidud vihusaunas.
Heinaleedol juuakse puna – punast viina, mahla või lihtsalt õlut. See toob joojale tervise ja hea jume, annab jõudu ning hoiab eemal tyytud putukad.
Naised korjavad sel päeval rohu- ja värvitaimi nagu näiteks naistepuna, maranaid jm. Heinaleedol korjatud taimedega värvides tulla kõige punasem lõng. Ka saunavihtade tegemiseks on see päev hea aeg. Pyhalepas on aga heinaleedol kõik naiste tööd keelatud.
Uuemast ajast on teateid Panga pangal aset leidnud suurematest heinaleedo tähistamistest. Vanemas kirjanduses kõneldakse Viru-Nigula (maakeeli Hageda) pyhapaigas heinaleedol toimunud vägagi rahvarohketest kogunemistest. Hageda kyla juures asub väike kink, kuhu on viikingiajal maetud ja mida on ilmselt hiieks peetud. Sellele kingule ehitasid vallutajad Sõja-Maarja kabeli, mille juures toimunud maarahva kogunemised olid okupatsioonivõimudele pinnuks silmis.
“Tallinna ja Narva vahel, kaks miili Kunda ryytlimõisast, mitte kaugel kihelkonnakirikust seisab vana kokku langenud kabel, mille juurde ymberkaudu elav maarahvas igal aastal heinamaarjapäeval tihti palverännakuid korraldasid, mõned yhe kabelis asetseva suure kivi ymber põlvili ja alasti roomasid ja oma söögiohvreid tõid, et nendel ja nende karjal aasta läbi hästi läheks, või kui nad haiged on, jälle terveks saaksid. Säherduste palverännakute ajal ilmus kohale igasugu markitante, nii et asi viis õgimise ja lakkumise, hooramise, tapmise ja muude ränkade pahedeni. Meie ajal [1635] ei olnud säherdune kõlvatus veel mitte täielikult kõrvaldatud, kuigi sinatse paiga pastorid selleks palju vaeva olid näinud ja neid tunduvalt vähendanud.”
Olearius, 1996, lk 122/123.
Pärimust
Kasutatud kirjandus
Eesti murrete sõnaraamat I, 3. 1995.
Hiiemäe, Mall 1985. Eesti rahvakalender IV
Kama, Kaido 1988. Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu. Vikerkaar nr 1.
Olearius, Adam 1996. Uus Pärsia reisikiri.