Pyha

Vaat kadripäe lõppes hingedeaeg ära. Neli nädalat enne kadripäeva olid hinged vabad. Kadripäevas tapeti sis lammas hingedele syya. Tare pääle viiti yles hingede jaos lambaliha ja kopsu-maksa.
Saarde

Peale kadripäeva loeti, et talv on käes.
Häädemeeste

Kadribe om lamba emäpäe. Ei tohi midägi villast tyyd tetä, lamba jääse pimmes.
Helme

Kadrepäeval ei pea tegema villast tööd, siis lambad ei lähe korda, see lammaste pyha.
Karksi

Kadernapäiv olli. Too omki lammase päiv.
Seto

Lammaste pyha võis ta kyll olla, sest kadrisantidele anti ikke villu ja panti nende vitsakimp, mis nad villade vastu andsivad, lambalauda lakke, mille järele usuti, et lambad pidivad siis hästi siginema, kui “kadri kimp” laudalaes, sest kadrisandid laulsivad ju:
Kadri toob lauta lambaõnne
keset lauta kitseõnne
kadri toob põllen põrsaõnne.
Halliste

Kadripäev on naiste sygiseste lõpptööde tähistamise pyha.
Võnnu

Kadripäev kylas oli harilik tööpäev. Kadripäeval ei ole sauna köötud. See tähendab, et sel päeval saunas ei ole käidud.
Valjala

Kadripäeva minu ema ei lasnu tööd teha, et kadride pyha.
Häädemeeste

Hanejooksmine

Kadriks käidi rohkem. Kadrid jooksid ikka alati.
Iisaku < Jõhvi

Kui mardisandid pole käinud, ei lubata ka kadrisid sisse.
Mustjala

1963. a oli esimene aasta, millal Kihnus yldse kadripäeva ei peetud. Varem peeti kadripäeva kylade kaupa.
Kihnu

Millal peeti?

Kadripäeva laupäeval käivad sandid.
Vanasti mardid käisid õhtul, kadrid hommikul. Hilisemal ajal käisid kõik õhtul, aga mardid mardilaupäeval, kadrid kadripäeval.
Tõstamaa

Kadriarmust käisid ajamas vanad inimesed, neid oli pailu. Köisid enne paar päeva ja pärast, kadriõhtul ei köin. Kepp oli käe. Nendel anti liha, jahu või tangu. Köisid yksikult.
Mihkli

Kui mina laps olin, siis vanad vaesed inimesed käisid almust ajamas. Kadripäeval käisid naised ja mardipäeval mehed. Need käisid päeval ja yksi. Naistel oli vits kaasas. Ilus mitmeharuline vits, riidelindid olid vitsa kyljes. Rapsis kõik läbi. Anti liha, tangu, linu. Igal vitsalöögil oli oma sõna, ikka “tervist, tervist, tervist”. Veel I Maialmasõja ajal käisid.
Mihkli

Kadripäeva pyhitsetakse kolm päeva. Ehitakse 2 – 3 hobust linadega, samuti on ehitud inimesed. Käiakse mödöa kyla, tantsitakse ja juuakse. Igas kylas on talu, kus peetakse kadrit. Seal tantsitakse ja juuakse kolm päeva.
Kihnu

Kes käisid?

Kadris käisid ikkagi ainult mehed. Kadripäeval olid nad naisterahva riietes.
Pyhalepa

Estest põlati, kui naisterahvas keis kadriks. Peeti ulluks, kui tydruk poiste sega läks. Poisid olid kadrid. Kylatydrukud ehtisid kadrinoorikud välja. Igal noorikul oli oma kavaler, karused kasukad selgas.
Para (Jaani)

Ennem käisid mardiks mehed, kadriks naised. Nyyd aga mõlemad segamini.
Rapla

Yhed olid pulmakadrid (s.t. korjasid kraami kadripulmade jaoks), teised olid kerjajad kadrid. Vaesed inimesed käisid sygiseti kerjamas. Kadriajal käisid ja mardiajal käisid.
Kirbla

Oli kuulda, et mõni yksik vanainimene käis yksi ka omale kadriajal kraami kogumas.
Karuse

Mardid ja kadrianed käivad meil iga aasta kadribe laupa ja mardilaupa. Mardiks käivad sandi moodi, aga kadripäva laupal õhto ehitavad ane moodi valmis.
Kes esimest korda poisike aneks on, saab kaoroo õtsa peäl valmis vannutet. Võetakse nii kõrgese ku lyya ulatab ja siis antakse peksa.

Muhu

Kes esimest korda aneks läks, see pandi kaoroo otsa peale ja tehti tönki. Yks oidis peast, teine jalgadest. Liival oli jälle Opmanni all kivi, selle peal anti parki.
Muhu

Sel ajal oli vanu viletsamaid inimesi, kes keisid päeval. Kell oli kepi otsas, kõlistas kella. Keis tytardele õnne soovimas. Nendele vanainimestele anti toidukraami.
Ridala

Kadrid õlid mehed-naised, kõik segamine, vahest 20 inimest kogus, kandlega mängiti ja selle järgi tantsiti.
Jõhvi

Kadriarmust käisid ajamas vanad inimesed, neid oli pailu. Köisid enne paar päeva ja pärast, kadriõhtul ei köin. Kepp oli käe. Nendel anti liha, jahu või tangu. Köisid yksikult.
Mihkli

Kui mina laps olin, siis vanad vaesed inimesed käisid almust ajamas. Kadripäeval käisid naised ja mardipäeval mehed. Need käisid päeval ja yksi. Naistel oli vits kaasas. Ilus mitmeharuline vits, riidelindid olid vitsa kyljes. Rapsis kõik läbi. Anti liha, tangu, linu. Igal vitsalöögil oli oma sõna, ikka “tervist, tervist, tervist”. Veel I Maialmasõja ajal käisid.
Mihkli

Missugused?

Kadri ollive valgeten, sis oodeti lume.
Karksi

Mõni ai karupäde kaska sälgä, mõni tei õlist endäle ymbre – pikä õle pannit kinni peotävve kaupa nõglaga, mõni panse suure kalasoomusse ymbre – noo olli nigu tärni kyllen. Suu oll kah rõivastega kinni katetu.
Karula < Sangaste

Kadrinapäeva õhta köisid kadrina-aned, tegid kii-kaa-kaa, kii-kaa-kaa ukse taga. Läksid tuppa, ka loetasid lapsi. Kadridel olid õled ymber kaela ja peas õlgedest tiivad, õlesidemest nokad ees. Köisid nagu aned. Tydrukud viisid mõne veikse poisi rihale; salaja viind, et siis pean aned sigima.
Muhu

Kadripäeva synonyymiks või õieti nimetuseks, kuidas teda Muhus tegelikult kutsuti, oli haneõhtu. Maskeeritud oldi hanedeks; tähtis oli vaid see, et ilusad oldi. Matkiti emahand, hane kuju saavutati ainult valge linaga ja kahe padjaga – yks ees, teine taga. Kadrihaned korjasid ande jõulu tarvis. Annetati peamiselt raha ja linnaseid.
Muhu

Kadriõhtul on tehtud ka toonekurge. Pahupidi kasukas aeti selga, yks käsi oli pysti ja kõveras, vana seasöögi kulp oli käisest väljas, tollega tonksis inimesi. Kyll siis kisendasid!
Puhja

Sääl Roobe mõisan näi ma ka edimetset kõrda kadrisante. Tullive sissi. Kadrisandi ollive kik loomes ehtin, mõni karu, mõni hundis, koeras ja kassis.
Karksi ja Helme

Mina käisin kyll kadrisandis. Panime kuuseokkad kõik ymber, minul oli yks vana kasukas tagurpidi seljas, hobusekellad olid kaelas ja kui sisse ei lastud, panime uksed vana koluga kinni.
Põltsamaa

Kadrisandis tehti sokku, tehti lambapea, nahk ja siis oinasarved kyljes.
Maarja-Magdaleena

Kadri aegas yks oli härjaks moonutatud, suured sarved peas.
Emmaste

Ku kadrisandi häste ehten om, sis olevet ka herne ehten, sii om, et tõisel suvel hää hernesaak.
Karksi

Mardiõhta ja kadriõhta jooksid ringi. Võltsnäud olid ies. Pärast kautati ära, et võltsnägudega käisid õned röövimas.
Kullamäe (Järva-Madise)

Käiakse katris praegugi ja käidi vanast kadripäeva laupäeval. Kõik peavad olema enam-vähem valges riides ja naisterahvad. Mehed maskeerivad end naisterahvasteks.
Tori

Kadripäeval olivad kõik naisterahva riides, ega siis meesterahvast old. Võis õlla mehi kua, aga ikka naisterahva riides. Mardipäeval aga võis õlla nii meeste- kui naisteriides.
Tärivere (Iisaku)

Kadrinapääval tetäs pea niisamasugust nalja nigu märdipäävälgi. Neede vahe um tuu, et märdipääval umma musta rõiva, a kadripääval valge rõiva sandõl sälän.
Vastseliina

Kadrid olid ilusad, kuid mardid olid koledad, lapsed kartsid marte.
Purdi (Anna)

Näo olid rätikutega kaetud kinni, et neid ei pea tundma.
Ridala

Pääs kandsid nad harilikult õlgedest tehtud mytse.
Helme

Kadrit tegime. Vitsadel tutid kylges, õlest kaabud peas, tutid kylges.
Soontagana (Mihkli)

Aga kadrid olid valged. Mehed olid siis valge pesu väel või naistel olid suured valged niisukesed kleidid ja. Mäletan, kui laps yhekorra olin, siis yks oli pruudiks veel ja valges ja. See suur kuuseoksapärg oli tal veel pias ja valge kleit oli sellas.
Haljala

Ennem käisid kadrianed, naised ja mehed (noored) läbisegi. Niisugused riided, et ei tund kedagid ära mitte. Masked ees. Mõnel papist või paberist nokk ja mis keegi kätte saab.
Muhu

Kadrid ollid äste illusad. Pluuse oli paelte ja värviliste lõngadega yle tettu ja kleit oli samblatutakatega ehitud.
Otepää

Puust obone tetti, naise rööksi, kui obene nende poole jala pyste ai.
Helme

Paar korda olen käinud kadris. Olin kadriema. Vanad muistsed riided olid seljas, kiri põll ees. Kedervars oli käes ja takukoonal kaenla all. Koldemyyril istusin ja tegin seda pätilönga.
Karja

Tuppatulek, tegemised toas, lahkumine

Kadriaegas käisid aned. Akna taga aned laulsid:
Kiik-kaak, kiik-kaak
laske kadrid sisse tulla
ladri kyyned kylmetavad
kadri varbad valutavad.
See, kes läks sisse laskma, see sai sagida ukse vahelt kuuseokstega. Tehti ikka “terveks, terveks, terveks”. Toasolijatele kõigile pandi kuuseoksadega pähe, tehti “terveks, terveks”.
Muhu

Kadriajal vana naisterahvas käis yksi, kadrivits yhes, tutid kyljes:
Laske kadri tuppa tulla!
Tuli tuppa, akkas inimesi peksma. Kadrivitsa kardeti. Kadrivits pidan aigust tekitama. Selle anti siis ka andid.
Karuse

Kui talu juure läksid, siis väljas tehti ike suur myra ikka. Tuas tantsisid kadrid omakeskes.
Haljala

Kadrid ikka veidike laulsid kah ukse taga – ega muidu umbkaudselt tohi ka sisse minna, inimesel peab ikka oma kordus olema.
Ridala

Ukse taga lauldi nii kadri- kui ka mardipäev yhtemoodi algussõnadega, ainult lõppsõnad olenesid päevast. Nyyd, kui ust ei avatud, põrutasid nad ukse taga nii mis hirmus ning ei annud ennem rahu, kui uks avatu.
Helme

Kadri ukse taga ei laulnud, tal oli õigus sisse tulla.
Ridala

Kadrisandid olid ennemalt kyll. Kotid seljas, räbalad yle. Igayks andis, mida tahtis neile. Tulivad sisse kolinal porise jalgadega. Siis olid alati kole porised ajad sel ajal. Karasid sisse, sõkkusid su toad ära.
Põltsamaa

Kadrianed panid pererahva ka tantsima, kes ei tantsin, see sai kadakaga õige koosa.
Muhu

Tulliva sisse suure tantsuga. Peremees haareti tantsma, sis haareti perenaine, ytte ja teist.
Karula

Kadripäeval käisivad jälle naesterahvas meestega seltsis kadrisi mängimas, kusjuures ka andisi korjati. Siinpool oli see allseisev laul sissepalumise lauluks. Kadride ema laulab:

Kadrid tulnud kauge`elta
yle soo, läbi libeda.
Kadri kyined kylmetavad
kadri varbad valutavad
sõrmeotsad sõitelevad.
Kadril kaskine hobune
remmelgane reekene
pihlakane piitsukene.
Pereeit oli eidekene
peretaat oli taadikene.
Keksi minna kelderisse
kapsi minna kamberisse
yle õue aitadesse.
Otsi natuke osada
leika natuke lihada.
kitku villa, katku villa
katku linu karusida.
Kui ei täidu täita nuusti
võta nuusti pooleeksi.
Kui ei täidu tervet leiba
leika leiba pooleeksi.

Sisse minnes ja vilja kylvates:

Lee ette linaõnne
taha nurka takuõnne
ukse kõrva odraõnne
reie alla rukkiõnne
parte alla parmaõnne.

Kui sisse ei lasta ega anta midagi, siis:

Saagu, saagu, ma sajatan
saagu su siad surema
lambatalled kärvama
kanapojad kukkuma.
Hunt see tulgu hooste hulka
karu kõige karja hulka
saagu lehmad verd lypsema
kana kiva munema
sead saue sõtkumaie.
Sahataguse (Harju-Jaani)

Ube ja herneid visati igasse tuppa õnneseemneks.
Ettetuppa eide õnne
tahatuppa taadi õnne
lauda taha karjaõnne!
Martna

Kadri soovis head lambavila, vasikaõnne, head kapakalja.
Võnnu

Kui kadrid ära minema hakkasid, siis ytlesid, et nelja nädala pärast tulevad jõulud, soovisid head karjaõnne ja tytred mehele ja kanad munele.
Pöide

Kui kadrid ära läksid, ytlesid nad, et kahe nädala pärast tuleme tagasi, siis oleme jõulutöngid.
Muhu

Annid

Tarvastus Mardi- ja kadripäeva ajal tapeti loom ära. Anti värsket liha, verekäkke, tangu ja jahu. Kõike anti, villa ja lõngu.
Viljandi

Meil anti tapet kukk ja kaks karaskid.
Karksi

Mart tahab makki (vorsti), kader tahab käkki.
Pyhalepa

Kadridele anti jahupalli lihaga.
Kaarma

Kadrisantidele anti peoga ube, herneid, õunu.
Simuna

Vanasti oldi ikka tettu karaskit martidele. No ja andideks anti kõike: õunu, erneid, ube, kaalikaid, mis kellegil oli.
Otepää

Minu ema kydsäs saia või hääd vatska või hääd pirukat või hääd odrakaraskit.
Sangaste

Mardi- ja kadriõhtal olid tapetud aned ja lammad. Kui muud peres ei olnud pakku, siis reheahjus tehtud pirukat kapsalehe peal ja lammaliha oli kausiga kerisel ja head koorest rõõska piima ka pakuti peale.
Vändra

Vanast käisiv kadrisandi ka. Minu ema tsusas pätsi leiva neile kotti. Säält otsast na murdsiva ja seiva.
Kambja

Antud enamasti õunu ja pähklaid.
Pyha

Viina es joodu, noortel es ollu toda õigust. Õllevabrikust toodi keedetud mõdu, magus vesi ollu ja, muud joomaainet es tarvitata.
Võnnu

Kadripäeval tydrukud käisid villu aamas. Laulsid ise et:
Kadri ei taha tallekest
Kadri tahab lambavillakest.
Nissi

Kadridele anti vanasti linu, villu ja herneid.
Rapla

Lambad pidid easte korda minema, kui kadrile andsid villu.
Simuna

Sajatused ja karistused

Kadridele pidi ikka midagi antama jah. Ma tean, et kus pole kadridele midagi antud, su loomaõnn ju läheb ära. Ykskord oli niisugune juhus, et põle kadrisid sisse lastud ja järgmisel suvel lehm lõppes ära. Kadrid olid ytelnud: “Ärgu olgu loomaõnne.” Naine ytles: “Näe nyid”, tema pole kadrisid sisse lasknud.
Pyhalepa

Kui palju andid anti, siis olla väega suur tänamine. Kõik loomad pidivad kasuma. Kui es saa midagi: “Kadogu sul kõik, vaogu kõik maapõhja, et sul midagi ei jää.”
Võnnu

Anti otre või rukkid, linu, villu. Kui ei antud mitte, sis ytlesid: “Kadugu lambaõnned ja hävigu nad!” Kui anti, sis õnnistati: “Sigigu sead ja lambad!”
Mihkli

Sajatamised olid hullud, neid kardeti.
Ridala

Kui ei anta:

Saagu, saagu ma sajatan
viletsus veiste peale
tõbi naeste-laste peale
ani surgu aidateele
kana surgu kaevuteele
lammas surgu laadassagi.
Saagu, saagu ma sajatan
saagu sinu naene narritama
langetõbi tulgu laste peale
hooletus enese peale.
Ämbra (Peetri)

Tehakse vorstid, paksud kapsta lihaga ja antakse ka kadernasantidele syya. Kus aga halvasti santisid vastu võetud on, siis soovitakse sääl peremehele ja perenaisele kõige kõrratuma olekud; vanast tehtud ka sellega tihti paha, et niisugumatsile kitsile peremehele kaevu linaluid lastud ehk mõnd rege, saani õue pääl kummuli käänetud või sigu lautast välja lastud.
Põlva

Määgimine

Kadrinapäävä ommoko mäitässe. Ykskõik es tuleb, vana või noor, ike kedägi piäd anma. Siis minema uted edesi. Kadrisandid käeväd õhta, aga tõene ommoko käeväd mäimä, ommoko vara.
Kõdavere

Kadrinapäeval keedeti suur paatäis tanguputru, mida kõik päev söödi. Tuli kylaline, siis teretadi yhte-teist lamba moodi määdes, ning võõras pidi ka säälset pudru sööma. Sellest loodeti lambaõnne.
Laiuse

Kadrinapäeval käidi mäimas. Kadrinapäev loeti lambapäevaks. Kui keegi sel päeval läks teise majja, siis teda ei lastud muidu sisse kui pidi mäima. Siis öeldi: “Voeh, kui ilus lammas tuli, tä-tä-tä, la-ta-tu, tule sisse.”
Tulejale anti keedetud ernid (soolaga keedetud), panti rõõska piima kõrvale. Vahel anti ka kama. See õli ka selle päeva toit. Õlen ise lapsena käinud. Praegu on see tundmatu.
Uba anti, et lammas söö, on seega terve; toob õnne majja. Erned või ube anti, mis kellelgi õli.
Kõdavere

Kadrinapäeva hommikul pidi ukse taga mäima. Seest öeldi: “Talle, talleke, tule sisse!” Mäimas käisid nii vanad kui noored. Siis pidi palju lambaid saama see, kelle juurde mäijad tulid.
Kõdavere

Kadrinapääv homiku vara jooksivad kylalapsed yhest majast tõise maja uksede ette ja kisendasivad: “Mää, mää, määh!” Pererahvas kutsus pärast lapsed lamaste lauta, kus neile pudru syya anti; tähendas, et lambad pidivad siis hästi siginema, palju ja hääd villa andma ja mitte haigeks saama.
Kõdavere

Kadripäeval oli vanasti niisugune komme. Keedeti tanguputru ja söödi laudas lambakyna otsa peal. Siis puksiti oinastega vastamisi. Siis pidid lambad palju tallesid tooma.
Rakvere

Kadrinapääväl käänud kadrisantid, siis õllud yva lambaõnne. Kui käänud naesterahvas, siis suanud uttestallekeisi, kui miesterahvas, siis õenastallekeisi. Siis kiädetud tanguputru ja viätud lambalauta ja kutsutud kylälapsed sinna syyma, lastud näid siäl kepsu ja puksu löädä, lamba muudu mäidä ja kõiksugu tembusid tehä. Sel pääväl ei õle võenud kiigi villass tyyd tehä, siis õllud piäle sedä lambaäppartuss, nõõlaga ei õle võenud kua tyyd tehä, siis jäänud nuared talled pimetäss, ei õle võenud keträdä, siis akkanud talled piäss ymber käimä.
Maarja-Magdaleena

Katripäiväl õli enne sie pruuk siinpual, et nuarrahvas myäda kylä käisivad, kus neid siis igas talud lehmalaudas syädeti. Selle tarvis lahutati tekkid lauda põrandale, ja kanneti selle jauks valmistatud toidud tekkide pääle. Ka õlut õli enamiste selle jauks pruulitud.
Kylälistel enestel õli ka lusikas alati kodond syämä tarvis kaasa võetud. Saivad kõik syänest, siis hakkati, kes lamba muadi määgima, kes lehma muadi ammuma, mõni hirnus hobose muadi, mõni röhkis sia viisi, vahel heitasivad kõik ykstõise õtsa hunniko, vahel luapisivad kukerpalli. Saivad yhäs talus kõik nied tembud tehtod, siis läksivad jälle kiirest tõise talu tembutamma. Et nyyd igas talus jo lauta syämine valmis pandud õli, kõhud talust talu käijatel ka täis õlid, siis ei kulund näil palju aiga enam igal puol syämisega. Mekkisivad vaid nattukene paremaid toitusi, tegivad omad tembud ja läksivad jälle oma tied. Kõik sie tembutamine pidi maja luamedele õnne tuama.
Jõhvi

Kylaskäik

Kui kadrinapääval tuleb võeras meesterahvas majasse , siis toovad lambad see aasta oinad, kui naisterahvas, siis uted.
Simuna

Kadripäeval käidud eriti pikkadel kylaskäikudel, kas või hobusega. Siis pidanud pikad linad kasvama.
Põltsamaa

Söök-jook

Kadrinapääval tehti õlut, anti kõigepealt loomadele, siis lähevad need korda. Ka pidi kadrinapääval ikka midagi veristama, olgu või kana ära tapma ja ära sööma, siis läksid loomad korda.
Simuna

Vaat kadripäe lõppes hingedeaeg ära. Neli nädalat enne kadripäeva olid hinged vabad. Kadripäevas tapeti sis lammas hingedele syya. Tare pääle viiti yles hingede jaos lambaliha ja kopsu-maksa.
Saarde

Kadripäeva kohta on sedasama ytelda, mis hingedepäeva ja märdipäeva kohta õhtuse söögi poolest (s.o. keedetakse verikäkki).
Tarvastu

Kadripäeval tapetud lammas ära. Pererahvas keetnud lamma rinna, keele ja kopsu ära, seda söödud sel päeval.
Vändra

Tõne puul sellest lambast (mis mihklipäeval tapeti), keedetes kadribe ommugu enne valget ernetega, syvvas jälle oma talu inimestege, sis om ää lambaõnn, muidu koolese ärä.
Helme

Kadripäeval peab lambaliha sööma ja paluma, et Kadri lambakarja kaitseks ja hoiaks.
Põlva

Kadõrnapäävah piät lambakindso terriga kiitma, sõs saa lambil pallo poigõ.
Räpina

Mardi- vai katripäeväst, no siis tapeti siga, tehti verikäkki, anneti perele ka ja kapsasuppi seest kukepää suurune raasike liha ka.
Lyganuse

Kadripäevaks tapetakse igas talus siga, siis ei kao seaõnn majast. Kadripäeva toiduks on ikka sealiha ja hernesupp.
Võnnu

Kadripäev keedeti kanaliha. Meil tapeti kadripäe kukke, mitu iki, katejalgne tapeti iki. See om algusest juba. Santel anti ilma keetmäde kana, et esi keedäv. Märdipäeväs tapeti lammas või oinas, tetti värsked.
Halliste

Kadripääväl syyas kanaliha ja pannas kõik luu laua pääle; õhtu viias luu lammaste lauta ja matets luu kõvaste sõnniku sisse, et lamba kätte ei saa. Sis lääve lamba kõrda.
Halliste

Kadripäevän tapeti kana ja sõs lätsive perenaene ja tydryku lauta ja nakassive lammaste aidu pääl söömä. Luu pilluti lammaste aidusse. Sedä tetti sellepärast, et lamba hästi siginas.
Tarvastu

Kadripäeval sõivad jälle perenaene ja peretydruk lautas keedetud kana, et lambad heaste sigineksivad; luud ja suled maeti sõnniku alla, et lambad tugevad oleksivad haiguste vastu panema ning neil hea paks vill kasvaks.
Karksi

Veel oli märdi- ja kadriõhtul kombeks hanesöömine; märdi- ja kadrihani.
Helme

Kadõrnapäiv keedetäs sakõt suurmaputro ja söödetäs esierälde latsile. Kui kylä latsi johus tulõma, söödeti noid kah sakõ suurmapudroga, et sis kasus lambil paks vill.
Põlva

Kadrinapääval söödagu tangupudru, siis lähevad lambad korda.
Simuna

Kadrinapäev keedeti lammaste pudru. Tangupudru veivad siis yksteisele. Kõhe suur pytt veedi – või õli suurelt sees. Siis öeldi, et tulge nyid kõik sööma, see lammaste õnn.
Torma

Katripääv homiku keideti tangupudru ja söödi lambalautas, siis olla lambad hästi siginend.
Mahu (Viru-Nigula)

Kadrinapäeva õhtul keeda tangupudru, vii vaagnaga lauta ja pane kaks lõngakera vaagna alla, yks must ja teine valge kera, siis toob lammas kaks talle, teise musta, teise valge.
Kassisaba (Väike-Maarja)

Mardipäiväl syvvä sorsi (parte) ja anne (hanesid). Katrip paista plinni. Sis kutsuda ommi tuttavi plinni sööma. Siel syvvä ja juvva ja räägidä nallajuttu.
Vaivara

Vanasti seda ei oln, et kadripäe õlut kokku tehti. Nyyd vahel tehasse.
Muhu

Tööd ja keelud

Kadrinapääval peab lambaid niitma, siis hea villakasu.
Haljala

Kadripäeväl ei või lambit pygädä, sõs om lamba kuul (surm).
Tarvastu

Ärä pyä kadripääväl lambit ja ärä keträ langa, muidu kaob lambaõnn.
Võnnu

Kadrinapäeval ei tohitud lambaid niita, siis pidada lambad väga tihti kusele hakkama.
Risti

Kadripäeval ei pea tegema villast tööd, siis lambad ei lähe korda, see lammaste pyha.
Karksi

Kadribe om lamba emäpäe. Ei tohi midägi villast tyyd tetä, lamba jääse pimmes.
Helme

Kadripäävä äi tohi kedrada ja kaarida, see tooks lammaste kahju.
Käina < Reigi

Et lambad hästi sigineksivad, ei kedratud kadripäeval.
Haljala

Kadripäev ei tehta ka kedagi villast tööd, siis ei õnnista lammad, korrutada ei tohi villast lõnga veel sugugi, siis hakkavad lammad vastapäeva ymber käima.
Kolga-Jaani

Kadriben ei tohi sukka kudade, lamba jääse pimmes.
Helme

Ka ei tohtinud õmmelda, lammastel pidavat pimedad talled syndima.
Jõhvi

Kadrinapääv ei tohi torkida nõelaga ega sukka teha, siis põevad lambad jalgu.
Simuna

Kes kadripäeval nõelaga õmbleb või vardaga koab, seda nuheldakse pimedate lastega. Minu vanaema Kärt Loorits olevat mu lyhinägelikkust sellega seletand.
Paistu

Loond

Kadrinapäe lähäb karu pesasse.
Tori

Taevasöölast vaadatakse lund. Kui tähäd Söölas valvakad, tuleb enne kadrit lund, kui selged, siis tuleb peale kadrit lumi maha.
Käina

Kui Taevarõda (yks ytleb, et Linnurõda) käib Kadrisõelaga seltsis, selle järele vaadatakse enne jõulud, kas on paks talve või õhuke talve.
Lääne-Nigula

Söölas räägib rahvas: kui ta katripäävast maha läheb, siis tuleb teise aasta hää aeg.
Karja

Põhjasõela järel on vanad inimesed arvestand aega: kui kadrinapäevaks enne valget Põhjasõel maha läks, siis oli maarjapäevaks vied lahti.
Sahataguse (Harju-Jaani)

Kui kadripäeva õhta kylm ilm, siis on tuleval suvel hää viljasaak.
Mahu (Viru-Nigula)

Kui kadripäeval kylmetab, on viljaikaldust karta.

Põlva

Vanasti ytlive iki: ku märt must, siis katri valge. Om õigus kyll, lumi tuli maha, om perla mahan ja kylmä peris kõvasti.
Halliste

Kui kadripäeval on lumehang laiali, siis saavad viljasalved täis.
Urvaste

Kadri kuseb. No see oo kyll eluaeg sedasi oln, et kadripää oo sula, olgu enne seda kuipailu tahes kylma oln, aga kadripää on iga aasta vesi lahti, lähäb sulas.
Hanila

Kui kadripäeval härg väljast juu saab, ei saa kukk jyripäeval nokkagi väljas märjaks teha. On veel nii kylm.
Rakvere

Ons märtipäeva eel ja kadernapäeva vahel soojad ilmad, siis on ka kevadi tulemisel kylmad ilmad ja leht kui rohi ja tervena põllusaak ei edene.
Põlva

Kadripäeva ymber olevad tormid toovad jõuluaja ymber ilusaid ja vagusaid ilmasid.
Saarde