Aeg

Minu mälestuses ennemal ajal käidi ainult mardi- ja kadripäeva õhtutel, need päeva õhtud olid ka tööst vabad, sest ennem tydrukud õhtuti kedrasid. Nyyd, kus kedrust ei ole enam, on õhtud kõik vabad ja nyyd on jooksmise õhtud enamasti mardi- ja kadrilaupäevad.

 

Kose

Sandis võis käia mardist kadrini ja kadrist jõuluni. Eks mardi ja kadriõhta olli ikki kõige suurem käimine. Vahepeal käisid pallalt mõned yksikud. Sandis käisid kõik, mehed ja naised. Vahel käis terve pere, kus siuke lustakas rahvas oli.

 

Kolga-Jaani

Pisikesed poisid, kis esimist aastat mardiks oo, pannase enne jooksmise lõpetust öhö pere õues kaokoo otsa piale. Yks hakkab kaokooku kinni ja kiigutab yletsi ja alatsi. Teised peksavad poissi vitstega ja hyidvad: “Suureks mardiks, suureks mardiks!”.

 

Muhu

Yhe ööga peavad mardid läbi käima, päeva ei tohi mart käia.

 

Karuse

Sandi käävä õdagutsõl yyl nikavva ku kikani, pääle kika inäb tohe-ei kävvy.

 

Vastseliina ja Seto

Praegu käivad veel lapsed. Varem käisid ka täiskasvanud. Käidi hästi kaugel. Õhtul hakati käima, ikka kolme-neljani hommikul välja.

 

Kolga-Jaani

Käijad

Vanasti käisid mardiks ainult täiskasvanud. Umbes 20-ndate aastate paiku hakkasid lapsed käima.

 

Iisaku

Suured sandid käisid, karupidi kasukad seljas. Kui mina käisin koolis, siis akkasime meie ka käima, aga nad ei sallind seda. Yhekorra olid nii suured anged juba, lykkasid meid ange.

 

Laiuse

Vanasti käisid elujõulised mehed marti jooksmas. Käisime ise ka lapsena kylas ja saime suurte martidega kokku. Olin end meheks teinud. Aga siis kukkusid pyksid maha ja kleit tuli välja ja teised said aru, et olen tydruk, hakkasid taga ajama.

 

Emmaste

Mardiks käisid noored mehed, sulased ja perepojad. Mõni taluperemees andis hobuse, sellega käisid. Pärast siis seal peres sõid ja jõid.

 

Karuse

Korjasime ikke tropikese kokku ja läksime. Mardi riided õlid ikke meesteriided. Käisid kõik, kes aga noor ja kellele lusti tegi. Siin meie kylas õli yks vana, see käis surmani. Tämal oli nigu aigus, täma pidi käima.

 

Iisaku

Minu ema käis vana eani yhes mardi- ja kadrisantidega. Tema oskas palju vanu laule ja teda ei jäätud kuskilt maha.

 

Haljala

Riided

Mardisandiks käisid ainult mehed. Need panid enestele pahupidi kasukad selga ja linadest habemed suhu, et neid ei tuntaks.

 

Helme

Mardid ja kadrid olid täielikud vastandid. Mardid olid hirmsa väljanägemisega; maskeeritud tontideks, sikkudeks-sokkudeks, aga ka mõisnikeks. Kadrid seevastu olid puhtad, ilustatud värviliste paeltega.

 

Muhu

Lelle poole sai minna. Tollel meeldisiva. Karvased sandid, kasuk pahupidi pööratud, sis olevat hää lambaõnn.

 

Kambja

Mardipäeva õhtul panid kyla noored mehed omale mardi näod ette, kellel oli lambanahast, paprist ja kellel kasekoorest, mis yhegil oli. Lambanaha kasukad aeti pahupidi ylle, karvad väljapoole, õleside võruti ymber kere, kasevitsa kimp oli käes ja siis oli mart valmis. Niimoodi olid mardid 6-10 meest, kuda juhtund olema.

 

Pöide

Mäurasaare poisid käisid mardisandis, siis neil olid suured loomanaarist õõristatud näod ees.

 

Iisaku

Mis riides? Vana kasukas pahempidi seljas, õlgedest punutud myts peas, paelaga topid kyljes – need liiguvad, nägu on ära määritud, et ei tuntaks. Sedasi ole neid näinud.

 

Kodavere

Mardisandid on harilikult ikka maskeeritud, nii et neid ära ei tuntaks. Maal mähkisid ja mässisid nad end rukkikõrte sisse. Kui juhtus vahel kas kogemata kombel suure myra pääle mardisandi kyljest mõni õlekõrs maha kukkuma, siis võeti see mahakukkunud õlekõrs ja põletati ära.

 

Pöide

Santmartidest maha kukkunud õlekõrred visatakse ahju – siis murdjad ei tule metsast koju.

 

Saaremaa

Enamasti mängiti karutantsitajat, milleks pidi keegi poiss omale kaks pahupidi kasukat selga panema, yks kasuk jalgade jaoks, teine käte jaoks, pastlad jalas ja kindad käes. Karu pidi kõik tegema, mis tantsitaja käskis.

 

Hargla

Mõned sidusid omale siku- või lehmasarved ymber pää ja katsusid loomahääli järele teha. Selliseis riietusis mindi siis kylla.

 

?

Mõnikord olli tettu välla suure soku ja kitse (kitsenaha sisse mees pugenud), tõine jälle taltsutas ja lõi kepiga pihta. Latse oodiva, kunas sandi tuleva.

 

Rõuge

Tants

Tantsiti karutantse, kus yks karuriietes keskel ja teised tairutasid yhelt jalalt teisele.

 

Pyhalepa

Toas nad laulsid ja tantsisid kandlemängu saatel, tavaliselt polkataktis, aga vahest kargasid niisama.

 

Iisaku

Mustjala rong oli, et Järise kyla noored läksid läbi teiste naaberkylade. Sealt koguti ikka juurde. Kui oli mõlemast soost võrdselt, tehti kirju rida, kui mitte, siis kuidas juhtus. Pillimees käis ees, rong järel, hoiti yle õla yksteise kätest kinni, yks käsi oli yles tõstetud, sellest hoidis järel tulija kinni. Nii et mõlemad käed olid kinni. Yhe käega hoidsid esimese ylestõstetud kätt. Järel tulija hoidis jälle sinu kätt. Nii käidi 6-7 km, rohkemgi, käidi pyhade, pulmade, pyhapäevade, katri, mardiõhtuti teistes kylades, joosti majadesse, karjuti, trambiti ja lauldi, kolati kõik, isegi laudad läbi. Teiste kylade vanad tundsid hirmu, öeldi: Mustjala rong tuleb.

 

Mustjala

Martide tuppatulek

Ise mardid es või sisse tulla. Tulid kyll ukse taha, aga pererahvas pidid sisse laska. Seoke pruuk oli.

 

Muhu

Kui mardid ukse taga hõikasid, siis peremees läks, kutsus sisse: “Võtan teid rõõmsa meelega.” Läksid sisse, lõid noori ja vanu: “Terveks, terveks!”

 

Muhu

Vitsad olid kaasas, köige enne löid akna peele, et kuuled, kus mardid tulevad.

 

Kaarma

Kui pere ukse taha tulevad, kysitakse läbi akna peremehe käest, kas luba oo marta lugeda. Kui luba antakse, siis laulavad mardid pitka laulu. Niikaua peavad mardid laulma, kui majaperemees ukse lahti teeb, siis võib tuppa tulla; mart ise ei tohi mitte uksest sisse tulla.

 

Karuse

Soovid

Mardipäeval, kui nõndanimetatud mougumardid käisivad, olnud neil kott haganatega kaelas, mida nad tuppa tulles igale poole lailali kylvanud, öeldes: “Rukkid kasugu, lusted kadugu, odrad kasugu, ohakad kadugu, linad kasugu, luudjad kadugu.”

 

Vigala

Mõnel pool lauleti:
Märdil jala karvatse
Peremel ryä terätse

Ja veel “Viska sisse viljaõnne, perenaisel piimaõnne.” Teri visati või upõ, või ernid, ykskõik mis seände olli. Kõik sandi viskasiv.

 

Karula

Emä olli sii õnnelukej perenaisele, latse olli vait. Kohe kui sisse lasti, viskas vilja põrmandule:

Viskan sisse vil´laõnne

Kahvan sisse kaaraõnne

Uued oad, keerud kesvad

Kingin kirju karja õnne

Laudatäve lammaõnne

Põhutäve põrsaõnne

Kiriv kari lääb iki edesi. Kuis ennemb Jakupil olli kiriv kari!

 

Helme

Annid

Vanasti on olnd, et martidele, kadridele antud pool seapead ja seajalgu.

 

Vändra

Aga helde perenaine andis alati mardisantidele häid andeid: herned, oad, seapea, vorstid ja kõike muud kraami.

 

Lyganuse

Perenaine pidi alati pool seapead martidele hoidma, siis loomad siginesid, vili kasvas hästi ja sead läksid edasi. Martisid ei tohtinud ilma annita toast välja lasta. See oli vanaaegne plaan.

 

Iisaku

Anti neile liha ja käkki, mõni andis poole lammapead ka.

 

Kullamaa

Mardile anti liha ja herneid. Noored poisid tahtsid kingapaelu. Vanemad liha. Liha anti muidugi toorelt.

 

Vigala

Märdi ja kadrisantele anti karaskit, pehmet leiba, käkki. Seks puhuks tapeti mõni kana või kukk või lammas, tetti käkki.

 

Paistu

Sie oli ju kõige tähtsam, see vorst. Ja seda anti martidele ja mõnele pandi veel kaela. Tanguvorst. Valge tanguvorst, jah, tehti ilma vereta. Kui oli verd, eks siis tehtud verega vorsti. Aga noh, see valge tanguvorst, sie oli ike sie mardimauk.

 

Kadrina

Teisal anti ainult õlut ryybata. Mardis tehti ikka õlut.

 

Ambla

Siis kui marti sisse lasti, siis nakassive tantsma ja laulma ja ikka raha taheti. Mitu last, siis niimitu raha. Kui rubla annad, siis oll nii palju. Siis kõlises kokku kohe.

 

Võnnu

Kui naised kodus linad ja takud ära kedrasid, pidi mardipäevaks ikka mõni lõngaviht olema, et mardile “makki” kaela visata, kui sandimardid tulid kerjama. Kellel ei olnud mardile mauki anda, see ei saand isegi riidejärje peale.

 

Rapla või Märjamaa

 

Mardipäeval, iseäranis õhtul, käevad noored mehed mööda peresid lauldes ja tantsides, misjuures pererahvas seob kingapaelu neile ymber keppide.

 

Vigala

Toit

Märdi- ja kadripäe pidi pallast liha söömä, sis lääve lamba hästi kõrda.

 

Karksi

Märdipäeva pyhitsetakse sellesama söögiga, mis hingedepäevagi, s.o. verikäkiga.

 

Tarvastu

Mardi- ja kadripäeva aegu kypsetati käkid odrajahudest, verest ja rasvast, “paldid” hyyti, neid söödi.

 

Ansekyla

Selleks päevaks tapeti taludes kõikjal lambaid, lambarasvast valmistati kyynlaid, lambaverest tehti verileiba ja käkki.

 

Anna

Mardipäeval keedeti seapead. Tehti hane. Tavaliselt kapsasupp mis tahes lihast.

 

Kuusalu

 

Märdiks tapetud hani või kypsetatud karaskit. Karask olnud kas kesvakarask või kriivikarask. Viimane kypsetatud toorelt riivitud kartulitest, millele segatud natuke jahu hulka.

 

Puhja

Mardipäevaks tehti kapakalja, kel jõudu oli.

 

Puhja

Karjakahja joodeti mardi aigu. Naised olid koon, keetsiva syvva.

 

Puhja

Märdipäeval tapeti kukk ärä, puhastedi puhtes ja panti keemä. Olli ta keeny, sõs läits peremees poistega tedä rihaala obeste ruhikse pääle söömä egä jäet mitte luudki yle.

 

Karksi

Märdipäev. Sel päeval sõivad peremees ja poiss yhe keedetud kana lautas loomade seas ära. Luud ja suled jäeti lauta ning maeti sõnniku alla.

 

Karksi