[text]
Täna on

17dc54fdeafa42611d0beaf24aad6c79_w320.jpgMunapyha ehk kiige- ja suur pyha on maarahva vana kevadpyha, mis kunagi seostati kirikliku lihavõtte-  või ylestõusmispyhaga. Munapyhaga kaasneb hulk muistseid kombeid, mis tihtipeale yhised teiste Euroopa või Soome-Ugri rahvastega.

Aeg. Munapyha on esimesel täiskuu pyhapäeval peale kevadist pööripäeva ja jääb ajavahemikku 21.03.– 26.04. On looduse ja elujõu tärkamise aeg.

Tähendus. Muna on elu ja õnne seeme või allikas ning yhtlasi märk sellest. Kevadpyha on järgneva kevade ja suve seeme – muna. Munapyhal tehtust kasvab välja järgmiste kuude õnn. (Muna)pyha on murranguaeg, mil tehtust või tegemata jäetust sõltub inimese, tema lähedaste ja majapidamise hea käekäik. Kuna põhja poole saabub kevad hiljem, pole see pyha seal nii tähtis kui lõuna- ja lääne pool.

Munapyha hommikul tõustakse enne päikest. Peremees või perenaine urbib teisi – lööb magajaid kergelt urvaokstega. Urbimine toob virkust, jõudu ja tervist. Urbimisesõnu vaata urbepäeva jutu juurest.

Pestakse nägu puhta veega, millesse on pandud muna, hõberaha või pajuurbi. Pesemine teeb terveks, virgaks, jumekaks, inimene pysib kaua noor, tema silmad aga terved ja teravad. Pesuvett on pyytud tuua jõest, ojast või allikast. Pärnu kandis on vesi toodud juba laupäeva õhtul, et majavaimud juua saaksid.

Kõneldakse, et munapyha hommikul päike taevas mängib, kiigub ehk hällytäb. Et seda näha, tõustakse hästi vara ja minnakse välja võimalikult kõrgesse kohta päikesetõusu vaatama. Sellelgi taval on sygavam põhi – kes tõuseb enne päeva ja näeb selle tõusu, saab osa päevatera jõust. Liivlastel kaasneb sama kombega lindude äratamine ja mereemale kahjamine.

Lõuna- ja Lääne-Eestis algab munapyhal kiigeaeg. Kiikumine puhastab inimest sisemiselt, teeb keha ja vaimu kergeks ning loob hea käekäigu. Otepääl on seepärast isegi haiged kiigele viidud. Maarahvas teadis, et kiikumine edendab ka linakasvu ja loob viljaõnne, samuti hoiab suvel kihulaste eest. Kylmade ilmade puhul tehti kiik rehe alla, sest kiikuda pidi munapyhal tingimata saama. Päevgi kiigub munapyha hommikul. Kiikujad peavad kiigevalmistajatele andma muna. Kiikumise juurde kuuluvad erilised kiigelaulud, mille samm sobib just kiikumisega. Lõuna-Eesti kiigeaeg on lyhike, kohati kestab see vaid munapyha, teisal kuni suvisteni.

Viru-, Järva- ja osalt Harjumaal on munapyhal lauda hypatud. Selleks pandi tugev laud yle paku, kummassegi otsa seisis yks inimene ja hakati siis teineteist vaheldumisi õhku hyppama. Sellegi tegevuse mõte on sarnane kiikumisele.


Toit. Peale munade on tavaliseks munapyhatoiduks munavõi ja munapudru. Lõuna- ja Ida-Eestis on valmistatud ka tavapäraseid hingedele mõeldud toite - näiteks keedetud ube ja herneid. Urvastes jm on munapyhadel jäetud söök ja õlu koos põleva kyynlaga lauale samuti kui jõulude ajal. Iisakus on aga keedetud mune ja vähke viidud ka hauale. Kraasna maarahvas kostitas munapyhal esivanemate hingi tangupudruga.

Tööd. Kuigi munapyhal ei tehtud nagunii muid töid peale hädapäraste, rõhutati siiski kolinaga tööde keeldu. Vastasel korral myristaks kukutata suvel liiga palju (Hargla). Sarnaselt teiste tähtsamate pyhadega ei lubatud tuba pyhkida, et õnne (põrandal olev vägi või  hinged) koos sodiga ära ei pyhitaks.

Muna on korraga toit, väeese ja märk elujõust ning maailma loomisest. Varem on paljud põhjarahvad korjanud kevadel linnumune toiduks. Napib ju looduses sel ajal muud toitu ja koju tagasi saabunud lindude munad aitavad inimesel hinge sees hoida. Veel 75 a  eest kasutati vee- jt lindude mune söögiks suuremas osas Eestis.

Oluline on märkida, et samas jälgiti väga hoolikalt, et pesa või linnupoegi ei kahjustataks. Neile ei lubatud hambaid näidata (peale hingata). Pesa lõhkujat pidi tabama pikne või muud õnnetused.

Kevadpyhadeaegne linnulaastude toomine pidi andma toojale edaspidiseks linnupesade leiuõnne. Seda õnne sooviti isegi siis, kui mune toiduks ei vajatud.

Muna värvimine, ja värvimine eeskätt punaseks, samuti erinevad munamängud on iidsed ja laialt levinud taiad, mis toovad inimesele ja tema kodule edenemist. Näiteks on teada, et Hiinas värviti mune juba 6. sajandil.

Munade värvimine
Punaseks – madararohujuurtega;
roheliseks – kivisamblaga;
kollaseks/rebuks – sibulakoortega.
Värvitud on veel vihalehtedega, rukkiorasega, linaseemne aganatega, kuusekäbide ja puukoorega.

Munamängud. Munakoksimine ehk triksimine, ehk tiksutamine: kelle muna jääb terveks, see saab teise muna endale. Hallistes mõeldi enne koksimist valmis salamõte. Kelle muna jäi terveks, selle mõte läks täide ja teise muna sai veel pealekauba. Sellist asja nimetati ragelemiseks.
Eisen toob ära terve rea koksimisega kaasnevaid endeid. Näiteks: tytarlaps, kelle muna läheb enne katki, saab varem mehele; kui mees ja naine löövad mune kokku ja mehe muna läheb katki, tekib tyli mehe poolt, kui naisel, siis naise poolt, jäävad mõlemal terveks, elatakse õnnelikult edasi; kui perenaise muna puruneb, synnib sel aastal majja laps, puruneb peremehe muna, hakkab ta teist naist armastama.

Munaveeretus e. munaloomka on mäng, kus laudadest rennis või liivast kaldrajal veeretatakse kordamööda mune. Kelle muna vastu satutakse, selle oma saadakse endale. Mängib tavaliselt hulk rahvast.

Kokkuvõtvalt, kui keegi tahab pidada munapyhi maarahva kombel, siis enne pyha tuleks koristada eluruumid, käia saunas ja värvida munad. Pyhadehommikul tervitada tõusvat päikest, olla heledas puhtas riides, puhata, koksida mune ja käia kiikumas.

 

Kirikukalendris on munapyha paasa-, ylestõusmis- ehk lihavõttepyha ja sellega tähistatakse väidetavat ajaloolist syndmust – Jeesuse surnuist ylestõusmist ja kehalikul kujul taevasse lendamist. Praegusele pööripäevast ja täiskuust sõltuvale liikuvale asukohale otsustati tähtpäev määrata kirikukogu poliitilise otsusega, võttes seejuures aluseks vana idamaade kalendri.

 

Vadjas vaadati enipäiva varahommikul päikesetõusu. 
Munad värviti tavaliselt punaseks. Neid anti poisikestele, kes olid urbepäeval urbimas käinud ning  tervitamisel vastutulijale. Kui veeretamismängus läks muna katki, söödi see yhiselt. Samuti kui mujal Maavallas, said kiige ehitajad tydrukutelt tasuks mune.
Munapyhal hakati kiikuma. Kiigel lauldi erilisi laule, mis sarnanevad eesti, isuri ja soome kiigelauludele. Kiikumas käidi suvistepyhani, kohati kauemgi.
Yksteist kasteti veega, sest see pidi puhastama inimese kõigest halvast.

Liivis on tähelepanuväärseimaks munapyha tavaks varahommikune lindude äratamine. Võetakse kaasa häid sööke ja minnakse mere äärde kynkale, kus pystitatakse ja ehitakse nn lindude kuusk. Seal syyakse ja lauldakse loitsulaule, et peletada eelolevaks ajaks eemale kõik halb ja manada endale aina head.
Enne lindude tervitamist valati mereemale vette viina ja visati suhkrut ja saia. Seejuures sõnuti: “Võta nyyd, mereema, kui sulle antakse, ära võta siis, kui sulle ei anta!”.


“Lihavõtte hommikul minu vanaema võttis mind ja oma muud lapselapsed käekõrva yteldes: “Tulge nyyd, lapsed, tulge nyyd, läheme kevadele vastu!” Vanaema viis meid rannakynkale, kus oli ehitud kuusk maa sisse pistetud. Sääl vanaema ise laulis ja laskis meid lapsi kah laulda: “Tši-tšo, linnukesed, tsi-tšo, linnukesed, nyyd teie aeg on yles tõusta! Suured lestad meie merre, väikesed lestad mujale merre! Hääd ilmad meie poole, tormid-rahed mujale poole!” Kui olime lõpetanud laulu, igayks sai pala saia ja suure kakutyki ja muid maiusasju. Me pidime ise sööma ja linnukeste toiduks (“lihaks”) panema kuuse okstele.” Loorits 2000, 241.


Varahommikul on toodud ka linnulaaste ja pestud allikaveega nägu, et saada valget jumet.
Kuuse- või kadaokstega (nn linnupõõsad) kaunistatatakse maju, põlde ja paate. Selleks päevaks tehakse kiik ja kiigutakse.

Soomes on ööl vastu munapyha tehtud mõnes piirkonnas viljapõllul lõkketuld, mille ymber hulgakesi mängiti ja lõbutseti. Seega kaitsti karja ja viljakasvu halva eest.
Soomeski oli tavaks minna vaatama, kuidas päike tõustes tantsib. Seejuures on vahel tehtud pikki matku, et pääseda võimalikult kõrgele. Tõusva päikese ilme järgi on ennustatud eelolevat suve ja saaki. Näiteks sombune hommik ennustab kylma, kirgas hommik taas head marjasaaki.
Et eeloleval kevadel leiaks linnupesi, on lapsed varahommikul toonud sylega tuppa laaste. Samal eesmärgil on katsutud pullide mune.
Varahommikul enne varese kraaksumist toodi ojast vett ja pesti sellega juukseid, et saada suveks terveid juukseid ja valget jumet. Pesuvett nimetati vareseveeks. Vee võtmisel on manatud: “varese vett varastan”. Kui vesi õnnestus tuua koju ilma varese kraaksumist kuulmata, arvati, et linnud õnnestus ära petta.


Et saada suveks haavamatud ja tugevad jalad, astuti tõustes raudesemele või pyhiti terariistaga jalapõhju.
Lõuna-Soomes valmistati munapyhaks haoaiad, kuhu ehitati kiik või pandi hyppelaud.
Munapyha esmaspäeval toimusid varem suured tantsupeod, kuhu noori kogunes mitmest kylast.

Ersa ja mokša keeles nimetatakse munapyha suureks päevaks nagu Marimaal suurt neljapäeva. Varem on toimunud sel päeval rikkaliku toiduvalikuga palvus, kus ohverdati hobune. Kodusel palvusel pöörduti “suure päeva jumala” poole, ohverdades koldesse leiva- ja lihatykke. Palvusel kummardatakse põhja, kolde ja läve suunas. Mehed kogunevad hiljem kusagil talus meejoogi peole.
Kodud on hoolikalt puhastatud ja ehitud roo- või õlekroonidega.
Munapyhaks ehitatakse kiik. Suurem kiikumine algab 3. päeval peale munapyha. Kiige juures veeretatakse pyhademune. Mune värvitakse sibulakoortega.


Neiu, kes kehastab suurt pyha või taevajumala tytart, võtavad neiud kyla idaväraval vastu lauluga, talle pakutakse õlut ja saadetakse yhiselt kylla. Pyhade ärasaatmisel saadetakse taevajumala tytar kostitamise ja laulmise järel kylast läände. Selle toimingu juurde kuulus kohati kase ehtimine riideribade ja munakoortega.

Marimaal toimub munapyha (suur päev) suurel neljapäeval. Vt vaikse nädala juttu.


PÄRIMUST

Munapyhadest

Lihavõõtõ yyse oldas yleväh ja edimätse pyhi päivä ka` maata_i; ku makat, sis` saat väiga laisk ja uninõ kõik aestak. Kõkõ rohkõp õks tytrigu` pyydvä` olla virga ja yleväh olla.
Seto

Lihavõttehommikul ei tohitud mitte paljajalu põrandale astuda, siis pidi sui jalad ära astuma. Sellepärast pidi sel hommikul voodis jalatsid jalga tõmbama.
Noarootsi

Öö jooksul ei tohtinud jalgu lahti võtta
Suure-Jaani

Iseäranis õnnerikkaks arvati esimest ylestõusmispyha. Inimesed, kelledel järgmisel suvel pikem reis ees oli, astusid selle päeva hommikul yles ärgates raua peale, mille juures öeldi: “Jalad kõvaks kui kivi.” Säärasel teguviisil olevat ka soovitud tagajärjed olnud.
Kodavere

Näopesemine

Kui esimese pyha oomingu pesuvee sisse toores kanamuna panna, seisab inimene kaua noor.
Pyha

Lihavõttehommikul pandi kas hõberaha ehk mingisugune muu hõbeasi silmapesuvette ja siis pesti selle veega silmi. Arvati, et siis silmad ikka selgeteks ja terveteks jäävad, kus neid niisuguse veega pestud.
Nõo

Suure edemese pyha ommuku piab õbeda päält suud mõskma, sõs ei nakka midagi kylgi.
Tarvastu

Esimese pyha hommikul tuleb allikaveega nägu pesta, siis läheb hästi ilusaks.
Saarde

Või jälle urbade veega pesta nägu, ka see teevat naha ilusaks.
Tartu

Laastude toomine

Kes tahab, et leiab suvel palju linnupesi, see peab esimesel lihavõttepyha hommikul vara ylesse tulema ja ilma teiste inimeste nägemata ja teadmata võtma syletäie laaste ja käima nendega kolm korda ymber tare ja siis tooma laastud sisse ja panema pliidisuu ette maha.
Tarvastu

Hommikul, enne päikesetõusu, tuuakse sylega höövlilaaste tuppa ahjule, et suvel hästi palju linnupesi leiaks.
Tartu

Samuti öösel enne päikesetõusu tuua tuppa lihtsalt syletäis laaste, tähendab yldse hääd leiusaaki. Too isik kinnitas, et on tõesti tol aastal, mil katsetanud, on leidnud rahakotte ja palju muidki asju.
Audru

Urbimine

Lihavõttehommikul löödud vanasti teineteist hanedega, yteldud: “Palju hanesid, palju mune, palju kanu, palju kiiku, palju pulmi.”
Räpina

Lihavõttehommikul käidi vanasti tihti magajaid äratamas pajuurbadega. Magajale löödi mõni hoop pajuurbadega. Urbadega löömine pidi löödavale jõudu, virkust ja tervist andma.
Nõo

Päeva tõusmine

Lihavõttepyhäl arvati ja arvatas viil, et sel hommugul päiv hällip (kiigub), kui ta yles tõsep, sellest olevat ka sii kombe tullu, et neil pyhi ajal hällitäs. Sel pyhäl vahetedas munne ja syvväs.
Võnnu

Lihavete esimese pyha omingu päike peab tantsima – olen ise seda näind.
Enne tõusis yks kuma, nagu ele koidukuma. See nõkkus nii kahele poole. Siis viskas päike yles yks pool sylda. Siis langes tagasi ja jäi pisut tumedast yks paar minutit. Siis kui viskas kõrgemale kohe tykk maad ja ikka liikus õrnalt nagu kaste tuule käes.
Kodavere

Minu armas ema rääkis: nemad vahtinuvad Laius-Tähkvere v. Leedi kylas mitmekesi, majadest tykk maad eemal, et kahe maja vahelt päikesetõus täiesti paistnud. Vahest läinud päev yhe, vahest teise maja varju, vahest maa varju. Kui ta yleval olnud, käinud tema ymber: virr, virr, virr.
Laiuse

Munad

Kui esimese kevadpyha hommikul lauda istutakse, enne kui muna sööma hakatakse, minnakse ragelema. Kahel sööjal mõlematel munad käes. Kumbki mõtleb yhe salajase mõtte. Yks lööb teise munale peale, see toimub kokkuleppel, kumb on lööja. Ja kelle muna jääb terveks, selle mõte läheb täide. Kes oskab muna peos hoida ja lyya, selle muna jääb alati terveks. Ragelemine toimub kogu söögi ajal.
Helme

Lihavõtteks keedeti mune ja tehti munavõid. Munad keedeti kõvaks, kooriti ja hakiti peeneks ning segati võile hulka. Munavõi on olnud tradisioonilisi lihavõttetoite.
Pyhademune värviti vihalehtede, sibulakoorte ja rukkiorasega.
Kambja

Lihavõttepyhade ajal keedeti munaputru: koort ja võid pandi patta, tooreid mune lasti sisse ja kogu aeg liigutati ja klopiti, et jääks yhtlane segu, et ei läheks tykki. Niisugust putru määriti syyes õige paksult leiva pääle. Pääle ryybati kas piima või kohvi.
Kambja

Lihavõttemuna paja alla ei pea mitte puhuma, sest siis keevat munad pajas lõhki.
Viljandi

Kevadpyhade mune värvisime mitmet moodi. Sibulakoortega, vihalehtedega, linaseemne aganatega, kuusekäbidega, närtsudega, paberitega. Kui tahtsime kirjusid saada, sai materjaal munal ymber pandud, kui yhte värvi, siis patta segi.
Karksi

Esimesel pyhal trikseldi mune ning missugune muna kõige kõvem oli, pandud see kanapessa ning hoiti niiviisi teise lihavõtteni.
Helme

Teine munadega seotud komme oli munade tiksutamine: kaks muna löödi kokku. Kelle muna katki läks, see pidi oma muna andma teisele. Tiksutamise juures oli ka rida tingimisi:
1) Muna ei tohtinud olla puumuna.
2) Muna otsad ei tohtinud olla kõva ainega kaetud.
3) Mõlemad lööjad pidid lööma yhesuguse munaotsaga.
Kodavere

Munavieretus oli. Sellega noorem järk ei teinud tegemist. Naisemehed tegid. Tehti plats ja renn ja siis veeretati. Seda tehti siin ymberringi igal pool, mitte meie kylas yksi. See oli suureks moeks ja pruugiks, et ikka pyhade ajal mindi veeretama. Lihavõtte- ja nelipyhi aegus tehti seda. Rohkem nelipyhi aegus, sest lihavõtte oli kylmem aeg.
Puust renn tehti, muna lasti veerema ja igayks pidi yhe muna laskma. Siis hakkasid teist korda peale. Kui siis laskja muna kellegi teise vastu puutus, siis võttis selle ja oma muna ära ja lasi niikaua kui enam ei puutunud. Siis hakkas teine laskma. Ja kui juhtus, et munad seal lõppesid, siis viimane, kes muna võttis, pidi sinna kopkas raha pysti panema, teine, kes veeretas ja puutus, võttis selle ära. Ehk pangu muna asemele.
Seda mängisivad rohkem vanemad, kes tantsida ei tahtnud. Plats tehti kiigest eemale, et kiigelisi ega tantsijaid mitte segada.
Iisaku

Ka liiva sees veeretati muna. Kelle munad kokku põrkasid, need läksid siis maadlema.
Tartumaa

Ka katsusid tydrukud, kas nad käesoleval aastal mehele saavad. Selleks lasti rennist alla veereda yks muna ja renni alla olid asetanud tydrukud enda kanamunad ja kelle muna vastu allaveerev muna põrkas, see sai käesoleval aastal mehele.
Viljandimaa

Kel lihavõttemuna kahe taelaga, leiate õnne, astute abielusse.

Lihavõttepyhadel viivad pererahvas omakste haudade peale keedetud mune ja vähkisi, tähenduseks, et lahkunud omaksed võiksivad ka sellest kallist ylestõusmise pyhast osa võtta.
Iisaku

Kui ylestõusmispyhade aeg mune söödi, siis pidavat munakoored kindlasti kanadele andma, vastasel korral ei saavat enam edaspidi kanadelt mune.
Saarde

Kes lihavõttes linnumuna leiab, see leiab edaspidi õnne.
Rakvere

Muud toidud

Lihavõtted olid rõõmupyhad, siis võis lilla lyya, syya ja juua nindapali kui tahid.
Lyganuse

Vanasti lihatepyhi yyse. Sylt keedeti õhtul valmis, aga ei lubatud syia. Latsi hirmutati: “Kui papp tule, otsekohe tund ära, lõigas kõrva maha, pand perse pääle paigast.”
Seto

Lihavõtte ajal tehti alati korpi – paksupiima, koore, muna ja suhkruga.
Karksi

Kiikumine

Munapyhade aigu tetti kiiku. Sõs keedeti, värmiti muna, panti karmani ja minti kiigu pääle. Anti poistele mune kiigutamise eest. Poisid käisive kodu ka otsma. Ku kiigele minti, lauleti:
Tulge kiikme, Kiisa naise, kiigele,
tooge kana, tooge muna!
Veli ellä, vellekene,
koes te teide näiu kiigu?
Teide vee veere pääle,
mõtlit vette viskavetta,
mõtlit ojja uppuvetta.
Viinu kiiku kesä pääle,
kanden kiiku karjamaale.
Karksi

Ylestõusmispyhade aig, sis tetti kiik puie otsa, kellel olli ää kase, kate kase vahele. Mõne teive rihala, mõne tala vahele, lastel olli aampalgi kyllen kiigu. Mune kyll värmiti, vihalehege tetti kollatses. Mudu kiigu pääle es lasta ku pidid mune andma. Kiigutegija saive muna omale, lätsive õnne pääle mune koksme. See olli õnnetu, kel katik löödi. Poisi pannive kokku ja teive suure kiigu, yits es jõua tetä. Pyhäde aig ainult, sis olli kiigu aig. Sis olli kiigu aig otsan.
Karksi

Lihavõttepyhal hällytäs korgõlõ, sõs kasusõ hyä pikä lina; kooritas munnõ, nink nii kui munakuur kergehe arr tulõ, nii tulõ kah linakiud ruttu maha nink lätvä hyäste luust.
Rõuge

Lihavõttepyhade ajal minnakse ka kiikuma, et suvel kihulased ei sööks.
Valga

Lihavõttehommikul pandi köis parde ja kiiguti, et siis keha seisma kerge kogu aasta.
Rapla

Lihavette. Hypatud lauda. See synnib nii: kaks inimest, olgu meeste- ehk naisterahvas, otsivad yhe selle tarvis kõlbliku laua välja, see olgu nii tugev ja pikk, et hyppamist välja kannatab. See laud pannakse selle tarvis otsitud paku peale, mis yks 8, 10 ehk 12 tolli jäme on ja ninda, et keskkoht laual paku peal on. Nyyd hyppab see, kelle laua ots ylevalpidi on, pisut kõrgemalle ja teine laseb oma poolt otsa tõusta ja sedamoodi hakkab lauahyppamine peale ja nii osavast, et mõlemad 4 jala kõrguselle tõusevad, ike korrapärast, yks enne, teine pärast ja nõnda edasi.
Kadrina

Kylalised

Esimesel pyhal ja suurel reedel ei tohi minna naisterahvas esimesena kylla, muidu tuleb halb õnn.
Kambja

Mõnõh paigah käävä lihavõõtõ edimätse pyhi poisi`kõõ iih, vällä vai kohe taht. Ja sis naase`tohtva viil takah kävvä`. Tuu olõvat perrelle ja eläjellõ hyä. Käydäs kääpäl.
Seto

Lapsed ei tohi esimesel lihavõttepyhal kylasse minna, visatakse vanad pastlad kaela.
Rapla

Tööd-tegemised

Nelläpäivil, lihavõttõ ja suurõ ristinelläpäävä vaihõl ei tohe koton tyyd tetä; ku kotton myttetäs, sõs suvõl kukutätä myristäs kõvastõ kodo kotsil, mõtsan või kyll tyyd tetä, sis myristas mõtsan.
Hargla

Lihavõttepyhade ajal tehti pastlakaplu, see oli ilma kärata töö.
Karksi

Lihavõtte esimesel, teisel ja kolmandal pyhal enne päeva pyhi toad puhtaks, siis kirbud, täid jne ei sigine.
Halliste

Uueaasta-, lihavõtte-, nelipyhi- ja jaanipäevahommikul ei tohi põrandat pyhkida, siis ei lähe noored loomad edasi, vaid põrand peab pyhitama pyhapäeva eel laupäeva õhtul puhtaks.
Viljandi

Lihavõtte esimesel ei viida asku (pyhkmeid) välja, muidu võib ära õnne viia teistele loopida.
Seto

Põld ja aed

Esimesel pyhal valati mahla viljapuude juurtele, et need sygisel hästi vilja kannaks.
Helme

Lihavõttehommikul enne päiva kolm hunikut sitta vällä viia, et töö häste edeneb.
Rannu

Lihavõttehommikul veeti vikatit mööda kapsamaad taga, et ussid kapsaste kallale ei läheks.
Haapsalu


Kari

Lihavõtte esimese pyha hommikul pannakse kirves laudaukse ette maha ja aetakse siis lehmad laudast yle kirve välja. Kui nii tehtud, ei juhtu lehmadele suvel viga ega äpardust.
Tartu

Kala

Esimesel pyhal pannakse kalavõrgud vette, mis tõotab suvel hääd kalasaaki.
Kihnu

Ilm

Kylm lihavõte, kylm kevade.

Kui ylestõusmispyha nii soe on, et võib kuueväel käia, siis piab nelipyhi nii kylm olema, et käi kasukaga.
Jõvi

Vihmased lihavõtted – rasvased jõulud.
Tartu

Kui lihavõttehommiku katused on valged, kas härmas ehk lumega, siis tuleb veel nelikymmed ööd kylma.
Rapla

Kui lihavete esimesel pyhal tuul põhjast või lõunast om, siis puhub tuul 40 öödpäeva järgemööda säält.
Paistu

Kui lihavõttepyha homikul tuul mere poolt on, siis olla suvel head kalasaaki loota.
Jämaja

Kui lihavõtte esimesel pyhal päike tantsida, tulla vihmane sui.
Tyri

Kui lihavõttehommikul päike paistab selgelt, tuleb hea marjaaasta.
Maarja

 


Kasutatud kirjandus
Ariste, Paul 1969. Vadja rahvakalender.
Eisen, Mathias Johann 1932. Kevadised pühad.
Hiiemäe, Mall 1981. Eesti rahvakalender II.
Hiiemäe, Mall 2006. Päiv ei ole päiväle veli. Lõunaeesti kalendripärimus.
Kama, Kaido 1988. Vikerkaar nr 1. Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu.Leinbock, F 1934. Linnumunade korjamisest. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat VIII, lk 155 - 180.
Loorits, Oskar 1988. Liivi rahva usund, I-III.
Loorits, Oskar 2000. Liivi rahva usund, IV-V.
Loorits, Oskar 2001. Endis-Eesti elu-olu IV. Lugemispalu karjakasvataja elust. Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 18.
Moora, A 1980. Eesti talurahva vanem toit I.
Moora, A 1991. Eesti talurahva vanem toit II.
Mäger, Mart 1969. Linnud rahva keeles ja meeles.
Toidybek, Lidija 1998. Mari usund.


Vaata lisaks:
http://www.folklore.ee/Berta/kalender.php#liikuvad
Ersa ja mokša suurest pyhast: http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/rk/liha.htm