Päevasel ajal ei lubata kellelgi ahju peale minna ehk pikali heita, muidu jääb suvel selg haigeks, "paaba tuleb selga", kasvab kyyr selga või jääb inimene muidu laisaks.

PÄRIMUST

Tuul pääväl pidävä naase vanast aost jo pyhi inäbysi tuuh taloh, koh om pal´lo naisi. Tuul pääval õi kua kangast, õi prääda, õi midägi muud säänest. A meesterahva tegevä kõikõ tyyd. Tuul pääväl mindä_i aho pääle, sis jääs suvõl põimu aigu sälg haigõst. Latsilõ ylti: "Paaba jääs sälgä." Õdagul, sis heidi latsõ nimme tõõsõ kängidse aho virusõhõ, nigu saas_i muido kätte, ku mine aho pääle, õt tuud jäl hyä irvi paaba säläh! Mõnõ ytli õt, sis kasus kyhm sälga, ku aho pääle läät. Seto

Paabapäiv om kest paastu nel`ädäl nädälil. Minda_i aho pääle, muido jääs suvõl rykä põimõh sälg haigõs.
Seto

Paabapäeval ei tohtinud lapsed ahju pääle minna, ähvärdati, et siis kasvab kyyr selga. Tehti siis omavahel nalja, piluti yksteisele jalanõusid ahju pääle jne.
Seto

Kasutatud kirjandus
Kama, Kaido 1988. Vikerkaar nr 1. "Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu"
Lätt, Selma 1970. Eesti rahvakalender I.