Eesti rahvakalendris: pyha suur ristipäev, ristepääv, ristipäe, ristlepäev, ristlapäev, ristapääv, ristneljapäev. Maahengaus on alati neljapäeval, 40. päeva peale munapyha.
Vadja maarahva juures on säilinud päeva põline nimetus maaentšäyzspäivä, mis tähendab maahingust ehk maapuhkust. See on maa synnipäev ja seepärast on sel päeval kogu maa ja maast kasvav pyha. Maa puhkab. Sarnane tähendus on sel päeval ka ylejäänud Maavallas.
Maahengause pyhadust on rõhutatud kõnekäänuga, et sel päeval ei kasva isegi rohi ja lind ei tee pesa. On usutud sedagi, et maahengausel pole mõtet leiba ega taari teha, see lihtsalt ei lähe hapuks. Koos maaga puhkab kõik elav.
Maa ja taimedega seotud töid ette ei võeta. Ei tohi kynda, kaevata, kylvata, istutada, niita ega rohtu katkuda. Ei või ka rohtu tallata, joosta või maad lyya. Murul ei tohi isegi magada. Täna on kõik puud pyhad nagu hiies, seetõttu ei kõlba oksagi murda.
Keelatud on kõik noa ja kirvega ning muude terariistadega – nõela ja varrastega tehtavad tööd. Samuti tööd-tegemised, mis põhjustavad kolinat ja myrinat. Pikne ehk taevaisa tahab, et inimesed sel päeval puhkaksid. Tööd ja asjad, mis on tehtud maahingausel, võib pikne hiljem hävitada.
On tähelepanuväärne, et maahingause pidamise eest vastutas terve kyla. On usutud, et kui kasvõi yks mees ei pea pyha, rikub see kogu kyla saagi.
Ehk kunagi tulevikus on maahengaus Eestis riigipyha. Kus siis mujal kui siin ja kes siis veel kui mitte meie peame au sees esivanemate tavasid ja olemise viisi. Kui meel on valmis, saab algust teha nyyd kohe. Võtaks õige aja maha ja peaks pyha koos maaga. Uskuge, meie järeltulijad tänavad meid iga päeva eest, mil me pole midagi tootnud ja tarbinud.
Ristlepää olla nii suur pyha, et rohi ei kasva ega lind ei tee pesa. Pyhalepa
Suur ristlepäe on nii suur pyha, et siplane ei kipu pesast. Karja
Suurtest pyhist on keige suurem ristipäiv. Sel päeval seisab rohukasu ja lilleõileminä kinni. Lyganuse
Suur ristipäe pidi nii suur pyha olema, et rohe ka ei kasu sel päeval. Sellepärast peremed ka nii kangesti seda pyha pidasid, et selle päeva tyy ei õnnista. Mis tast´s tiid, kui ta´i kasu. Häädemeeste
Teisi ristipäevi ei pyhitsetud, aga suurt ristipäeva peeti suureks pyhaks. Kõigil ristipäevadel olid keelatud välised põllutööd, siis pidi tuul lõhkuma, lehed äpardama ja linnud rikkuma. Muidu võis töötada, aga põllule ei tohtinud. Kõik pidid ristipäeva pidama, siis mõjub, muidu rikuvad mõned teiste pidamise ka ära. Kui mõni peremees läks põllule, siis sai teise käest sõimata, et rikub õnne ära. Yldse ei tohtinud sel päeval midagi suuremat teha. Äksi
Kui ristipäevil erneid kylvetavat, sis saavat räis seda ära lööma.
Sangaste
Suure ristipäe ei kylvatud midagi. Keegi oli kylvanud lina suure ristipäeval. Kasvanud väga ilus. Kupardanud ära, leotanud ja pannud kuivama maha. Siis tulnud suur äike ja tuul. Tuul veeretanud linad hunnikusse ja allamäge järve. Pikne löönud sisse ja põletanud kõik ära. Ytle siis, et vanarahva tarkus midagi ei tähenda.
Ristineljapäeval ei tohi mitte kolistada, sest et siis suvel kangesti myristab. Halliste
Suurel ristipäeval es tohi midagit teha, ei miskisugust tööd. Kes siis midagi tegi, pidi seal kohal kogu suvi myristama ja pikne pidi ära põletama selle asja, mis sel päeval tehtud. Muhu
Ristipäeval ei tohtinud noaga lõiku, ei tohtinud ka varrastega kududa, ei heegeldada. Kui varrastega tegid, siis yteldi: teritad hundi hambaid, aga noaga, siis on palju pikset. Nõo
Sel päeval kedramine toob kahju, villa kedramine lamba surma, lina ja taku kedramine põlluikaldust. Karja
Ristipäivil ei tohi jälle kangast kudada, sest kui seda tetäs, sis kärk pikne tuu suvi hirmus kõvasti. Otepää
Kui ristipäeval õmmeldakse, siis ymber aasta käivad pisted – valusad nagu torgitakse nõeltega.
Haljala
Kui ristipäeval õmmeldakse, siis lööb suvel välk sisse. Karula
Ristapääval äi tohi midagi teha, siis kõu lööb sisse. Kaks naist tulnd kirikust ja peakuhal akkand kangesti myristama. Teine naine kysind siis teiselt: “Äga sool pole miskid tööd seltsis, mis sa ristapääval teind oled?” Teine ytlend: “Põll on.” Teine ytlend jälle: “Võta see ylt ära, muidu kõu lööb sisse.” Naine võtnd põlle ylt ära ja pand kivi pääle, nõnda kõu löönd kivi puruks. Karja
Ristipääväl ei ummõlda: tuu lyy pikne är, kellel ristipääväl ummõldu rõiva sälän umma. Vastseliina
Ristipäeva hommikul ei tohi põrandat pyhkida, siis rikkub rahe vilja ära. Reigi
Ristipäe ei tohi nuaga vestuda, siis juhtub see aasta palju õnnetusi. Laiuse
Ristipääväl es tohi midägi tetä. Ku väitsega midägi tallitat vai tiit, sõs tulõ veres. Vastseliina
Kui ristipäev raod – myristamise suvi. Hargla
Perämitsel ristipäeväl es tohe kirvest, ei lapjut, ei midägi säänest asja puttuda, sis yteldi, et taivaesä väegä kuri om. Sangaste
Ristipäeval ei lubatud paljaste jalgadega käia, muidu tuleb suvel palju pikseõnnetusi. Hargla
Ristipääva, nelipyhi ja jaanipääva lauba õhto pandi lehmad kõvaste lauta kinni, uksele pöör ette ja pöörale rist peale, et piimajätko ära ei võeta, sest siis käinud vanad nõiamoorid mööda kyla piimajätko korjamas. Järva-Jaani
Ristipäev, kui kari koju tuli, siis kylaeided kraapisid loomade jälgede seest prygi ja viisid lauta loomadele alla. See pidi loomad terved hoidma. Simuna
Asi mis on viidud ristlepe teise õue või lauta, see toob sääl kohe õnnetust. Karja
Kasutatud kirjandus Ariste, Paul, 1969. Vadja rahvakalender Hiiemäe, Mall 1984. Eesti rahvakalender III Kama, Kaido 1988. Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu. Vikerkaar nr 1.