[text]
Täna on

Tamme-kivipuravik. Kuva: Arne Ader
Tamme-kivipuravik. Kuva: Arne Ader
Viimane rukkiemapäev on rahvakalendris tuntud ka kui meelõikuspäev, pärtlipäev, pärtmisepäe, pärtespäiv, pärdläsepäe, pärdipääv, samuti ryä emapäe, ryätegemise emä ja rohu päev. Tegemist on viimase rukkikylvi tähtpäeva ja esimese sygispäevaga, mil põllutööd ei tehta ja pannakse tähele ilmamärke.

Sarnaselt eelmiste rukkiemapäevadega (10.08., 15.08.) on nyydki soovitatud kylvata kolm päeva enne ja kolm päeva pärast pyha. Nõnda moodustub seitsmepäevane kylvinädal, mille keskele jääb emapäev, mil põllule ei minda. Emapäeval on põld pyha. Muhus on otsesõnu keelatud siis isegi põllul kõndimine. Keelatud on ka myrinat tekitav rehepeks ja reheparte liigutamine.

Saaremaal on emapäeva paiku tehtud lehisi - lehtpuuvihtu. Saare-, vahtra-, kase- või muust lehtpuust vihad tehti suurtesse kubudesse nagu õled. Lehisid tehti vanas kuus, et lambad neid paremini sööksid. Yhele lambale kulus talvega umbes 200 kubu.

Emapäeval niidetakse lambaid, sest siis saab pikema villa. Tapetakse oinaid ja sikkusid.

Palju on kõneldud pärtlirajudest. Jõhvis teatakse, et ilmad on rajused kaks nädalat enne või pärast viimast rukkiemapäeva. Kui varased vihmad ja tormid jäävad tulemata, on kuiva raju kaks nädalat pärast emapäeva.

Kui vaadata ilmaendeid ja muid loona märke, mis viimase rukkiemapäevaga seotud, võiks seda tinglikult pidada saartel suve ja mujal sygise emapäevaks. Emmastes on seda otsesõnu nimetatud esimeseks sygispäevaks. Selle päeva ilm loob sygise ilma - hea loob hea ja halb halva.

Kypseks on saanud pähklid ja vohama hakkavad seened. Pääsukesed löövad parvedesse ja saabuda võivad esimesed hallad. Ussid ja karud jäävad uimaseks. Päeva ilm ennustab ette saabuvat sygist.

Lastele on kõneldud, et rukkiema viimase pyha öösel ratsutab metsas kolmejalgsel hobusel hall vanamees ja kylvab seeni ehk härjaliha. Paari päeva pärast tasuks siis korviga vaatama minna.

"Pärt annab viimase viha humalakäbale", öeldakse Muhus. Pärast emapäeva käbad korjatakse, kuivatatakse ja hoitakse õlle tarvis.

Varasemal ajal, kui tarupuust lõigati mett vaid korra suvel, tehti seda sageli viimase rukkiemapäeva paiku. Sellest ka päeva yks nimetusi - meelõikuspäev. Siitpeale söövat mesilased rohkem mett ära, kui juurde toovad.

Vaivarast pärineb huvitav teade kaalikate maitsmisest:

On vana komme proovida pärtlipäeval kaalikaid. See komme on pärit ajast, mil viljakasvataja-vaim tuli yhe pere juurde ja käskis ikka pärtlipäeval kaalikaid mekkida, sest siis saavad need head magusad.

Kaalikas teadagi jõudis meie toidulauale ysna hiljuti ja tõrjus koos kartuliga kõrvale naeri. Aga olgu ta naeris või kaalikas, viimasel rukkiemapäeval võiks seda maitsta ikka.

 

PÄRIMUST

Viimasest rukkiemapäevast

Pärdläsepäe, sii olli ryä emapäe. Rentnikutel olli ka seäntne kaup, et pärdläsepäeväs olgu ryä maha tetty
Helme

Lauritsebe ja pärtmisebe ep tehta põllutööd mitte. Mõnes kylas peetakse neid päivi nii kangest, et keegi ep tohtide põllale minna ega põllalt läbi käia mitte.
Muhu

Pärtlipäeval ja lauritsapäeval töötamisest arvati põllule ikaldust, seepärast seisis neil päevil põllutöö.
Muhu

Pärtlipäeval ei myristata reheparsi, ei tohi reht teha.
Ansekyla

Pärtlepäeval pannakse kotti vilja ja vilja pääle kotisuhu hobuseraud: vili õnnistub.
Tõstamaa


Rukis

Pärtlepäevän ei tohi rygä tetä: sii om ryä emäpäev. Tetäs enne ehk peräst.
Tarvastu

Pärtlipäev, see on 24. augustil. Mis vili sel päeval saab koristud ehk maha tehtud, sellest ei kõlba teine aasta seemet võtta.
Kolga-Jaani

Kolm pääva enne pärti ja kolm pääva pärast on hia rukkid kylida, aga mitte pärdipääval ei pia kylima, sest vanasti pärt ei käskind oma selga kylida.
Põltsamaa

Rykki kõnelenud muiste: “Enne liigub paju paigalt kui mina, kui mind kolm päeva enne või kolm päeva pärast pärtlepäeva tehakse.”
Viljandi

Kolm päeva enne ja peräst pärtlepäeva olevet lepp toome veli. Sel aal om kesk röätegemise aig ja kui põllumihel ägle vahevits katsik lää, ei ole tal vaja uut vitsa otsiden aiga viitä – lepp om sel aal sikke kylland, et tast vahevitsa käändä või.
Tarvastu

Pärtlipäev on rukkitegemise aja sees. Pärtlipäev oli rohupäev, s.t. rukis sai rohine ja ei võinud sel päeval kylvata. Kylvata sobiv aeg oli kolm päeva enne ja kolm päeva pärast pärtlit, siis tuli viis päeva kui rohupäevad hoiduda kylvist, peale seda kylva kasvõi jõuluni.
Torma

Jaagapäe akati rugirehesi tegema, pärdiks pidid rugirehed tehtud olema, siis akati odrarehesi tegema.
Mustjala

Enne pärtespäivä piäp kolm päivä olema rukis tehtud, peräst võib tetä, millal tahat. Kui enne pärtespäivä, sis saasõ hää.
Rõuge

Pärtlipäeva ymber oli maarahval igal pool kibe rukkikylvmise töö käsil, mille pärast rahva suhu sõna saanud: “Kui kolm päeva enne pärtlipäeva mees kynni juurest hobuseajamise tarvis vitsa lähab otsima, siis selle läbi kolm vakka rukki vähemaks jääb.
Halliste ja Karksi

Kui ryäkylv oli, siis: pärtlipäeval oli rygä äkiline. Piat maha tegema. Pärast on juba hilja, pärtlipäevast piat ära tegema.
Hargla

Enne pärtlipäeva kylvatakse vana seemnega, pärast pärtlipäeva uue seemnega.
Vaivara

Lambad

 

Lammastele tehti talveks lehiseid. Pärdis, peale heinaaja. Tehti kõigist lehtpuudest, rohkem saare, kase ja vahtra lehtedest. Lehiseid tehti lammastele kakssada kubu, suured õlevihu taolised. Need tehti vanas kuus, siis sööb lammas lehed hästi ära. Heinu sõid lambad vähe.
Mustjala

Lambaid niideti sygise pärtlipäeva aegus ja siis vana aa järgi enne jõulu ja olli vist kevade kolmas aeg viel – suiste pyhade aeg, ristipäev. Enne pesti, kui sai, kodus või meres
Muhu

Siis olid pikad villad, kui pärtlipäeva niit.
Risti

Peale pärtlepääva põle hea lammast niita. Pärtel laseb kylma kibi vette, siis ei või lammaid pesta mette, hakkab kylm.
Kullamaa

Ilm

 

Pärt on esimene sygisepäev; kui siis sadab, on sygise vihmane.
Emmaste

Kui peale pärtlipäeva myristab, siis tuleb soe ja mäda sygise.
Suure-Jaani

Pärtlepäeva aigu oli alati kuivavälguline ilm, öeldi, et valmistab vilja.
Karksi

Hää pärtel rajub enne vihmaga, paha pärtel rajub pärast kuivaga. See tähendab: kui kaks nädalat enne pärtlipäeva on vihmane ja tormine, siis pole veel nii paha. Kui aga seda ei ole, siis on kaks nädalat pääle pärtlipäeva tingimata kuivad tormised ilmad ja need rabavad kypse vilja maha.
Jõvi

Kui pärtlipäev on ilus ilm, siis on terve sygis ilusat ilma. Kui paha, siis terve sygis paha.
Noarootsi

Kylm kivi pidi merevede menemä, ninda et sääl enämb ujuda ei või ja kaste ei pidänd päiväs pitkas enämb kannu tagant ja põõsa alt kadoma.
Jõvi

Mets

 

Sellest päevast algas pähklikorjandus metsades, sest pähklid valmivad pärtlepäevaks.
Saarde

Lastele räägiti, et pärtlipäeval vanamees kolmejalgse valge hobuse seljast kylvab seeni. Öösi pidi kylvama. Mulle ka räägiti.
Mihkli

Metsas leidus juba metsahärja liha (seeni)
Viru-Jaagupi

Pääsukesed

 

Pärtmisepäeväl lööve pääsukse parve.
Tarvastu

Pärt perib pääsukesed, see on, et peale pärtlipääva enam pääsukeisi ei ole näha.
Kursi

Kolm päeva enne pärtlipäeva, kolm päeva peale pärtlipäeva, siis pidid pääsukesed ära minema.
Pöide

Kui peasuke peale pärtlepäeva vällas on, tuleb hea sygise.
Jyri

 

 


KASUTATUD KIRJANDUS
Hiiemäe, Mall 1991. Eesti rahvakalender V.
Kama, Kaido 1988. Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu. Vikerkaar nr 1.
Moora, Aliise 1991. Eesti talurahva vanem toit II.