Rukis
Rukkimaarjapäeval pidi hein tehtud olema ja rukis leigatud. Ega siis kõik ei jõudnud, aga igayks pyydis kyll.
Iisaku
Enne maarjapäeva kolm päeva ja pärast maarjapäeva kolm päeva tehti rukkid. Maarjapäeval ei tehtud midagi, see oli pyha.
Iisaku
Kui vili jäetakse pääle maarjapäeva koristada, siis ussid löövad talvel viljaterade sisse ja vili tykib kopitama. Pääle maarjapäeva koristatud vili ei kõlba enam teisel kevadel maha kylvata, sest sellest kasvab kehv vili.
Võnnu
Rukkimaarjapäeval igas talus vilja ei koristatud, ei tehtud leiba ega pekstud reie.
Lyganuse
Esimeseks ehk varajaseks talirukki kylviajaks arvatakse läbikaudu yks kuni poolteist nädalt enne kylimaarjapääva, keskmiseks ehk parajaks kylviajaks – kolm pääva enne ja kolm pääva pärast kylimaarjapääva, viimaseks ehk hiliseks kylviajaks kaks kuni kaks ja pool nädalt pärast kylimaarjapääva.
Pärnu
Rukkimaarjapäe kolm pääva enne kylitud rukkioras ei pea kylmä kartma, hilisem oras kardab kylmä.
Pärnu-Jaagupi
Rukkimaarjapäevaks pidi Helme Riidajas rykis juba kylitud olema, kuna kylmadele maadele see pidi juba lauritsapäevaks olema tehtud, kuna liivapõhjaga [maal] Suislepi mehed omi rukkid kylisid kyll veel pärtlipäevaks, sest liivapõhjaga maa kauem soe. Aga enamiste neil äpardunud ryga ikka rohkem kui mujal ning käinud siis kiistega Helme pool rygi vahetamas. Vanemal ajal olla aga ryäkylviga veel rohkem kiirustatud, nii et see kylimaarjapäevaks juba haljendama lõi või punased otsad vähemalt maa seest välja ajas.
Helme
Ku kanaharjak ladvast häidseb, om varajane ryätegemine paremb, häidseb keskelt – keskmine, tyvest – illäne. Kesk ryategemine arvatas Tarvastun Helme laada päev, s.o. viiestõiskuus august.
Tarvastu
Vanarahvas ytel: “Ryämaarjapääväs om ryämaa kydse.” Tuud kaiva niä jäl tuust, et sis naksiva ka ämbligu väega näyd võrkõ vidämä. Ku nii mõnikõrd hummugu nii päävätõsõngu aigu kait, sis nii iks vastapäivä, siis hain mugu elgäs, ytest hainaladvast tõistõ olõs nigu helmerea pantus vai köudetys.
Urvaste
Sittamommokene jälle, nyyd yiäväd sittavurr ehk sondilane, must pisikene, õhta lennab, obosesitta sies tämä kõige rohkemast asendab. Sie pyya nyyd kinni, vahi tämä jalgu, kui tämä pojad on iesõtsas, siis jälle esimine viljatego yvä, kui keskpaigas, on maarjatego yvä, aga kui tagaõtsas pojad on, on pärtlitego. Mihklitego on viel kõige viimane, aga sel ajal vähä tieväd.
Lyganuse
Moarjapäev ei piä tõstma rykid tehä, seleperäs, et siis kasma tõene oassa tyhjäd piäd kõrre õtsa.
Kodavere
