15. põimukuud (15.08) on suur rukkiemapäev, rahvakalendris tuntud ka kui rukki- või kylimaarjapäev, ryämaarjapääv, moarjapäev, rykkimaarjapäev, kuremäepäev.
Nagu nimigi ytleb, on päeva pidamine seotud rukkiga. Eeskätt lääne- ja lõunapool ning Peipsi ääres oli kolm päeva enne ja kolm pärast seda keskne rukkikylvi aeg. Rukis peaks selleks ajaks lõigatud olema isegi põhjapool. Piduliku moega päev, mil mitmel pool on peetud laatu ja kirmaskeid.
Vadja maarahva aladelt on sel päeval kogunetud Kuremäe hiiemäele pidama hiiepyha.
“Jõhvi kiriku visitatsioonil 1699 märgitakse, et kihelkonnas on palju hiisi, kusjuures eriti kuulus on Kurra-Meggi (Kuremägi), kus iga aasta 15. augustil toimub suur ebajumalateenistus, kuhu rahvast tuleb paljudest kihelkondadest ja ka Venemaalt.” (Viires, lk 48).
Kohalik elanik on samast asjast kõnelenud mõnevõrra teise nurga alt:
Kuremäe ohvritamm olevat esiemade juttude järgi olnud vanade eestlaste pyha tamm. Kuremäel olevat olnud pyha hiis ja hiieallikas kuhu tulnud paganausulisi eestlasi kaugelt kokku oma ohvritalitusi toimetama. Yks suuremaid pyhi olnud rukkimaarjapäev. Tamme kaunistatud mitmesuguste kirjude paeltega.
Iisaku
PÄRIMUST
KASUTATUD KIRJANDUS
Hiiemäe, Mall 1991. Eesti rahvakalender V.
Kama, Kaido 1988. Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu. Vikerkaar nr 1.
Viires, Ants 1975. Puud ja inimesed. Puude osast Eesti rahvakultuuris.