[text]
Täna on

Pyhajarv. Kuva: Arne Ader
Pyhajarv. Kuva: Arne Ader
Kasupäev ehk laiemalt tuntud mihklipäev või mihklipääv, mihklepääv, mihklipäiv, maamihklipäev, on 29. IX. Nagu muudegi maausuliste pyhade puhul, nii siingi eelistame võõrkultuursest traditsioonist lähtuvale nimele maakeelset ja -meelset.

Aeg. Kasupäev on tähtsamaid pyhi maarahva ajastajas. Karjalaskepäeva (23. IV) vastaspäevana on ta yks nn. “postipäevi”, mil lõpeb yks ja algab teine majandusaasta pool. Suvetööd on põhiliselt läbi ja ees ootavad talvised toimetused. Vanasõnagi ytleb, et karjalaskepäeval algab suvi ja kasupäeval tali.

Tähendus. Kasupäev on sisult sygisene pööripyha. Sellest, kuidas kasupäeva peetakse, sõltub inimese käekäik talvel. Nagu pööripäeval ikka, ennustatakse ette talveilmasid ja inimsaatust ning tehakse tuld.

Kui pisut pyyda, on võimalik aduda koos muistse maarahvaga , et toit tähendab elu. Toit aga kasvab põllul, heina- ja karjamaal, metsas ja veekogudes. Sõnaga, looduses, mis on hingestatud ja täidetud erinevate vägedega. Kasupäevaks on kogutud toit järgmiseks seitsmeks kuuks ning seeme järgmiseks kylviks. Seega on aeg tänada põldu, nurme, metsa, tuult, vihma ja päikest ning koos nendega rõõmustada.

Loond. Et kasupäevast algab sygis ja talvepoolaasta, jägitakse hoolega selle päeva märke. Kasupäeva tuul, päike, sadu, puud, kylm, linnud ja kuuseiski ennustavad eeloleva sygise, talve ja isegi kevade ilmasid ja saaki. Näiteks ennustab soe ja kuiv ilm sooja ja kuiva sygist ja talve. Kasupäevane vanakuu lubab lyhikest ja noorkuu pikka talve.

Pyhitsemine. “Mihklipäev on suur pyha”, on maarahvas mitut puhku kinnitanud. Peeti pere- ja kylapidusid, mille juurde varem kuulusid ka andide viimised ja palved.

Ettevalmistused. Nagu teistelgi pyhadel, on aeg nyyd maha võetud. Eluruumid on hoolega koristatud. Saunas on haritud enese keha ja hinge. Nyyd võib pyha tulla inimese ja ta kodu peale.

Kasupäevale eelneb “sapi” e. “raudnädal”, mil ei tohi kapsaid korjata ega sisse teha. Kasupäeval enesel on soovitav vaid yks töö – majaseinte tihendamine.

Ettevalmistused kasupäevaks algavad tegelikult juba kevadel, kui valitakse välja must oinastall ja tõotatakse sygiseseks anniks. Kui sellist pole võtta, kõlbab mõni teinegi loom. Näiteks lammas, põrsas või kana. Antslas on kõneldud ka mihklisõnnist. Kasulaupäeval või kasupäeva hommikul saab loom ära veristatud ja kypsetatud.

Toit. Lihast tehakse sylti, suppi ja verikäkke. Kaetakse rikkalik toidulaud, kus on road kõikidest sygisandidest. Ning kasupäeva õhtuks peab kõik see söödud olema. Nii kasupäevaks tehtud roogadest, kui õllest läheb esimene osa kahjaks.

“Mihklipäev tapõti põrsa. Yts miis oll lubanu mihklipääväs põrst ar tappa, oll jäänu erätalitusõ peräst tapmada, a nii susi tõõsõl hummungul ärki veeny. “Mis lupat, tuu olgu tetty”, um vanarahva ytlemine.” Rõuge.

“Mihklipäävaks piab õlut tegema ja pääva enese homiku yhe lamba ära tapma, mudu juhtuvad talvel õnnetused.” Põltsamaa.

“Mihklipäeval keedeti õhtu leha ja käkke ning viidi ka vaimudele tare otsa peale, kivikalmudele ja –varedele.” Tarvastu.


PÄRIMUST

Kasupäevast

Kasuõhta – neljapäeva õhtu. Kasupäe – mihklipäev. Sel ajal võis teenija oma tööd teha.
Tõstamaa

Sygisel oli ka mihklipäev. Siis jooksid lapsed viimast korda paljaste jalgadega. Järgmisel päeval algas säälse mõiste kohaselt sygis.
Torma

Mihklipäeva peeti esimeseks talvepäevaks ja peeti pyhaks. Söödi hommiku võid ja öelti: “Mihklipäeval syyakse lusikaga võid.” Praegugi on veel see pruuk alles, et selleks päevaks ikka loome tapetakse.
Halliste ja Karksi

Talve arvatakse mihklipäevast, sellega viies kuu talve ajal on kyynlakuu.
Räpina

Kui mihklipäev ära oli, siis nädal aega edasi, siis algas hingeaig. Siis kuu aega oli hingeaig.
Tarvastu

Koristati ning pyhiti hoolega, ikka mihklepäeva vastu. Õhtul pidutseti, mängiti pilli, tantsiti ja lauleti.
Halliste

Mihklipäevast tapeti loomi ja tehti õlut. Noored käisid teistes majades nalja tegemas, vanad jõevad õlut oma naabritel ja ajasivad juttu.
Ega see pold mingi usupyha ega kerikupyha; töölõpetust pyhitseti söömise ja joomisega.
Iisaku

Mihklipäev oli suur pyha, terve töö oli siis veere pool. Mihklipäeval tehti ka õlut.
Tartu-Maarja

Mihklipäev oli postipäev. Selleks ajaks tööd korda, kartulid yles ja kuhjad kinni. Et oleks valmis kõik.
Kadrina

Mihklipäeva pyhitseti kui esimest jõulu. Siis tehti sepikut ja õlut ja tapeti oinas.
Kadrina

Selis ja Tõstamaal oli mihklipäev suur pyha, aga Pootsis ei oln, sest mõisa ei ann vaba päeva.
Tõstamaa

Mihklipäe oli nii suur pyha, et mitte tuadki ei suitse. Kõik, söök ja kõik tehakse eelmisel päeval valmis.
Häädemeeste

Tööd sel päeval teha ei tohtinud, sest muidu varastab hunt teise mihklipäeva oina ära.
Võnnu

Oli suur pyha taluinimestele, tööd ei tehtud. Käidi yksteisel võersil, yksteise õlle maitsmas.
Iisaku

Enni oli ikka see mood, et noored keisid pyhaba õhtuti ja mihklipääva õhtul kylatubades koos, seal sai mängitud ja louldud.
Reigi

Sygise mihklipääva õhta või yysi võtid tdrukud salaja jahu, mune, liha ja võid, siis läksid sauna kypsetama ja keetma. Seda nimetati ehasann.
Maarja-Magdaleena

Maamihklipäiv ja yts päiv vahet, sis tulõ vinnemihklipäiv. Mamihklipäivä tiid tyyd, sis om maruhätä. Kruusmäel olli riih ja temäl olli massina. Tuu lask uma reheh villä pessä ja läts marru. Tuul pääväl tohe es midagi mõtsast kodo tuvva ega midägi väläh tetä. Maamihklepäiv kotoh teit mis tahtsõt.
Setu

Mihklipäeva laupäeval tapeti yks põrsas ära, pandi viimne kui tykk keema; kui juba ära oli keenud, ei tohtinud enne keegi katsuda, kui perenaine igast põrsajaost yhe tykikese veikese nurmiku sisse pani ja peremees selle nurmikukese nurme peal oleva kivivare alla viis vanatondile. Nõnda tehti ka õllega, mis mihklipäeva laupäeval tehti. Kõik see terve põrsas pidi mihklipäveal ära söödud saama ja õlu joodud saama.
Tarvastu

Siin olid kylapyhad. Siin Kauksis oli mihklipäev pyha. Siis tulid teistest kyladest ka siia kylla.
Iisaku


Tööd

Mihklipäival õigetes taludes pidi väline töö tehtu olema. Et siis sai nann koopa ja naine tuppa.
Lyganuse

Mihklipäevaks on naine tuas ja nairis koopas. (See on, et naisterahva väline töö on lõppenud.)
Rakvere

Mihklipäevas pyiti kõik tööd korda teha. See oli ikka õige peremees, kes mihklipäevas adra aia pääle pandis.
Kolga-Jaani

Mihklipäeval ei tohi kynda, siis laudaloomad äparduvad.
Simuna

Vanakuu inne vai pääle mihklinädalit tsetas kapsit, sest mihklinätäl on kalk – “raudnätäl”.
Seto

Loomatapp

Mihklipäeval harilikult tapeti oinas, mõnikord ka õhvakene.
Puhja

Mihklipäev tapõti põrsa. Yts miis oll lubanu mihklipääväs põrsa ar tappa, oll jäänu erätalituse peräst tapmada, a nii susi tõõssõl hummugul ärki veeny. “Mis lupat, tuu olgu tetty,” um vanarahva ytlemine.
Rõuge

Mihklipäev pidi alati olema värsket liha, kas vana liha järgi või ei. Kui suuremat looma polnud tappa, siis tapeti vähemalt kana ehk kukk.
Vändra

Mihklibä tehti õlut ja tapeti jäär ära. Peeti nagu pyhapäevaks. Lauldi:
Kui jõudis kätte mihklibä,
Siis jäära pää käis otsast ää.
Muhu

Mihklipäeval kindlasti pidi midagi looma veristama. See on vana ohverdamise põhimõte. Kas siis kohitsetud oinas või ikka oinastallekene tapeti.
Võnnu

Mihklipäe tapeti jääras. See pandi kevade kasuma. Kellel suured sarved, see oli mihklijäär.
Karja

Vanasti ikka kõneldi mihklipäeva oinast. See pidi olema must oinas, kes mihklipäevaks tapeti. Et aga musta oina liha pole sugugi nii hõlbus saada (praegu lambad enam valged), siis syyakse niisama lambaliha, olgu ta saadud siis utest või oinast, see pole enam nyyd tähtis.
Rapla

Mihklipäeva oinas. Kui mihklipäevaks keegi lamba tapab, siis ei tohi tema enne pääle hakata kui mihklipäeva homiku sest lihast sööma, aga selle päeva õhtuks peab puhtaks söödud olema, et tõiseks päevaks yle ei jää.
Kolga-Jaani

Paar ehk ka rohkem lammast tapetakse ära ja keedetasse syldist ehk pannakse muidu soola. Syldiks keedetakse nimelt need: kops, maks, syda, neerud, pea, jalad ja need veiksemad tykid.
Kadrina

Toit

Mihklipäeval tehti kartuli- ja kaalikahauda. Tehti maa sisse auk ja vooderadati ära tuliste paekividega. Enne aeti maa peal kivid tuliseks, pandi voodriks ja peale. Ja siis pandi kaalikaid ja kartuleid auk täis, kaeti pealt mullaga. Sääl nad haudusid pehmeks. Õhtul pandi ja hommikuks olid väga head pehmed.
Haljala

Mihklipudru. Ema kõneles, et nemad on tehnud mihklipudru. Kartulipudru või ykskõik mis pudru, aga pudru pidi olema.
Kodavere

Siis tehti värskeid haudekaalikaid, õlut tehti, see oli nagu suviste tööde lõpetamine. Kaalikaid tehti maa sees aukudes. Paed olid augus, tehti tuliseks. Metsas siis poisid ja tydrukud tegid seda. Sinna viidi õlut ja pill.
Kadrina

Mihklepäeval keedeti õhtu leha ja käkke ning viidi ka vaimudele tare otsa peale, kivikalmudele ja –varedele.
Tarvastu

Mihklepääv anti värsked liha, oli piimavõil lõpp, tapeti värsked lammast. Tetti verivorsti.
Karksi

Mihklepäivast veristati päss, siis anneti perele verikooki.
Lyganuse

Mihklipääv sai väga suurel viisil peetud. Iga peremees ja ka võimalikult saunamees tegi omale õlut, veristas paar lammast ära ja sai hea paks klimbisupp ja lihatykid sees keedetud.
Märjamaa

Joogid

Mihklipäeväst tappeti päss. Tehti ka õlut. Joodi ja õldi rõõmsad suvevaiva mälestuseks.
Jõvi

Peeti igas perekonnas. Tehti õlut ja lõbutseti ja … Mihklipäävas tapeti yks loom. See olli nisuke mood. Käidi yhest kohast teise, mängiti pilli. See yks päe, see kulus õllejoomisega ära. Tohtisid naised ka, kõigil olli yhesugune õigus.
Kolga-Jaani

Mihklipäeval sai ja saab praegugi õlut tehtud ja naabrite vahel sõbrus sobitatud sellega, et nad yksteise juures võeraks käivad.
Lääne-Nigula või Mihkli

Selle pääva tarvis tehakse ka värsket kailla ehk taari, kuda mõnes kohas hyytakse, ja õlut.
Kadrina

Loond

Kui mihklepääval alles peasukesed siin, siis tuleb sue sygise.
Ambla

Kui maamihklipäevaks lõokesed ära läinud, siis algab varajane sygise.
Saarde

Mihklipäeval lähevad kärbsed ja putukad talveunele.
Tartu-Maarja

Kui puud on mihklipäeval lehes, siis hiline ja soe sygis.
Äksi

Kui mihklipäeval puud lehis, siis jyripäeval on veel kylmad ilmad.
Rõngu

Kui puulehed enne mihklipäeva maha pudenevad, siis lähevad enne jyripäeva jälle puud lehte.
Kambja

“Uibo haitsi” mihklipäeval – peretytar suri.
Seto

Sygise paistab Linnuteest ja taevatähtede seismesest, mysuke talve tuleb. Yksikud selged tähed Linnutee sees on päevade tähentusega, nende tähtedel on egayhel oma tähentus, humikopoolt õhtopoole on nee tähed: kiige esimene selge täht on humikopool mihklipäe, siis mart, siis katri, siis tulevad kolm selget tähte yheteise juures jõulud, nearid ja kolmkuning (need on kaunis kõrgel peaaegu päe kohas). Õhtupoole jäevad kyinlapäe, pasto-maarepäe. On nimetatud tähte ymbert sinine taevas näha, siis on nende päevade aegus sula, on aga tihe valge, tuleb kõva talve, on ta mustem, tuleb sula. Need tähed on kerged yles leida, egayks on yksik selge täht, ma olen tähele pannud, ega aasta on niisamma palju selget taevast ta ymber kui teise aasta enne seda.
Hiiumaa

Kui mihkli- ja mardipäeva vahel pimedal ööl taevas Linnutee hele, siis tuleb paks lumi, kui aga tume, siis õhuke.
Palamuse

Kui pääva paistab, siis on talve elajapõhk hästi tulus, sest siis võivad vanadinimesed veel “kitsele heina” teha.
Põltsamaa

Kui mihklipääval ilm selge on, siis kasvavad sel aastal selged rukkid.
Simuna

Kui mihklibe pääv päävotsa paistab, siis tuleb pitkaline sygise.
Käina

Kui mihklipäev soe, olevat sygise soe.
Halliste

Kui mihklipäev kylm on, tuleb kylm tali; kui mihklipäeval on pehme ilm, tuleb pehme tali.
Peetri

Kui pärast mihklipääva myristab, siis tuleb sue sygise.
Ambla

Kui mihklipäeval sajab, siis sajab seitse nädalat järgemööda.
Rakvere

Kui mihklipäiv om saone, sis tulõ like sykys ja pehme talv.
Otepää

Kui vikerkaar pärast mihklipäeva paistab, siis tuleb pitk sygise.
Hiiumaa

Kuu

Kui mihklipäiv noorkuu sisse kannus, sis saavat kylm sygys ja sadavat vara lumi maaha.
Vastseliina

Rahva tähelepanemised: olla mihklipäev vanalkuul, saada lyhike talv, tulla mihklipäev noorelkuul, tulla pikk talv.
Tartumaa

Kui mihklipäev vanalkuul on, rõhub lumi sygisel kyntud maa liiga kõvasti kinni, sellepärast on kevadene kynd parem.
Otepää

Tuul

Kustpoolt mihklipäev tuul on, seesugune sygise tuleb. Kui tuul sooja poolt on, siis tuleb soe sygise, kui kylma poolt, siis kylm.
Torma

Vanarahvas ytlevad: jyripäev esimene suvepäevakene, mihklipäev esimene talvepäevakene. Sellepärast pannakse mihklipäeva laubast tuult tähele – kust ta siis on, säält saab ta enamiste kõik talv olema.
Tartu-Maarja

Mihklipäiväl pidäb tuul ida menemä naise juure; eas pidäb olema tuule naine.
Kuusalu

Kui mihklipäeval on meretuul, siis hundid tulid mere äärde ja asusid sinna elama. Oli aga maatuul, läksid nad metsadesse ja mereääre elanikkudel polnud neid karta. Sedasama pruuki peeti ka jyripäeval.
Hanila

Kui mihklipäeva öösel merevesi tõuseb, siis kardetakse kogu sygise tormiseid ilmasi tulema, aga kui paigal seisab ehk ka alaneb, siis on vaga ilma loota.
Mahu

Soojustamine

Mihklipääväl oleved kõige paremb majaparandamise aig, sis saavad häste lämmi elumaja.
Sangaste

Mihklipäevaän peab lautu parandama, sõs ollev na talve häste lämme.
Tarvastu

Kes mihklepäeva laupäev peotäie samblaid lauda- ehk talliseina paneb, sis ei tyki kylm talve lauta, selles laudas seisab talvel suvesoe.
Tarvastu

Vanarahvas tegid ja tehakse ka praegu mõnes kohas seda pruuki, et iga sygise enne mihklipäeva toodavat metsast samlid ja käiakse kolm ringi vastupäeva ymber ja topitavat iga ringi ajal samlid seina vahele. See tähendavat seda, et siis talvel veel hästi soe seisvat.
Viljandi

Nõidus

Mihklipäeva öösel käiakse kolm korda ymber toa ja veetakse ahjuroobiga viiru enese järele, siis ei pea talvel lumehanged ymber toa tuiskama ega ka hundid toa ligi tulema.
Haljala

Mihklipäeva homiku käidi kolm korda ymmer toa vastupäeva. Kus mulk ehk värav vastu tuli, sinna pandi roigastest rist, siis ei tule õnnetsui. Kurjad vaimud visati mihklipäeval taevast alla ja nad kipuvad sel päeval inimeste majadesse. Kui ristid kaitseks, siis nad ei julge tulla.
Rapla või Märjamaa

Karjalapsed veavad mihklipäeval sikku ehk valget lammast ymber ahervarre, et ruttu lund sadessi.
Rõuge

Pääle mihklipääva kolm nädalat veetakse kitse neljapääva hakates kuni laupäävani iga pääv kolm kord ymbre suure kivi, siis tuleb varsi lumi maha.
Valga

Mihklepäeval pidivä karjasse oinast ymber kivi vedama. Kui musta oinast, siis maa kavvemb ilma lumeta, kui valge, siis satas rutemb lumi maha.
Kanepi

Mõnel sygisel olid kaua soojad ilmad ja kari käis väljas, aga karjatsed tahtsid kooli, siis veeti sarvedega oinast kolm korda ymber suure kivi, alustades lõunapoolsest kyljest. Lõpetades lykati oinas lõuna suunas, yteldi: “Must, põgene, valge tuleb.” Oinas pidi olema tingimata valge villaga. Vedamisel lausuti: “Põhjatuul, too maale valget villa, nagu sellel oinal on.”
Seto

 


KASUTATUD KIRJANDUS
Hiiemäe, Mall 1991. Eesti rahvakalender V.
Kama, Kaido 1988. Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu. Vikerkaar nr 1.