Sygis edeneb. 8. sygiskuud on ussi urguminemise päev, rahvakalenderis ka ussi magamise päev, ussimaarjapäev, ussimaaripäev ja väike maarjapäev.
Sellel päeval minevat ussid maa sisse talvituma ja kaotavat myrgi. Kartusest usse häirida, ei minda mõnel pool metsa. Kodustest töödest pole õmblemine ja kudumine soovitavad, kuna vastasel korral võib järgmisel aastal uss häda teha.
Mõistagi ei lähe ussid talvituma korraga. Seda märkasid meie esivanemadki. Arvati, et peale õiget päeva väljas olevad ussid on kedagi nõelanud ja maa ei võta neid pahateo pärast vastu.
Valminud on esimesed jõhvikad ja siitpeale võib neid noppima hakata.
Nagu maarahva pyhade puhul ikka, on ka ussipäeval eri paigus ise kombed. Tartu- ja Võromaal seondub päev mõnevõrra viljakoristuse lõpuga. Vastseliina kihelkonas ja Setomaal ka õitsilkäimise lõppemisega. Rõuge kihelkonnas on tapetud lambaid ning vigalas äestatud kesapõldu, et hävitada ussipesi ehk kahjureid.
PÄRIMUST
KASUTATUD KIRJANDUS
Hiiemäe, Mall 1991. Eesti rahvakalender V.
Kama, Kaido 1988. Vikerkaar nr 1. Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu.
Loorits, Oskar 1941. Endis-Eesti elu-olu II.