Urbekuu 9. päev on sirgu- ehk linnupäev. Setod nimetavad seda ka sorokasveetiks ja häräjuvvapäivaks. 40 lindu keeravad tsirgupäeval “suu suvõ poolõ, pää päävä poolõ” ja hakkavad kodu poole lendama.
Lindude ootamine ja saabumine on maarahva jaoks eriliselt tähenduslikud. Koos rändlindudega saabub ju kevad. Lindude saabumine paneb sydame kiiremini põksuma ja toob suule rõõmsad tervitusõnad teinekord isegi eakal inimesel.
Et lindude kodutee oleks kergem, kypsetatakse linnupäeval tsirguvatsku ehk paistekakku ja viiakse õue aiateiba otsa, puuriidale või mujale. Varem vaid Setomaal levinud tava on nyyd kodunenud mujalgi Maavallas.
Tänapäeval kypsetatakse linnupäevaks tavaliselt juba saiakesi või linnukujulisi kypsiseid. Tsirguvadsas on tervistav vägi. Seda syyakse ise ja antakse mõnikord kariloomadelegi.
Kuna tsirgupäeval on lindude peale omamoodi mõju, tehakse siis mõnesuguseid taigasid, et kanad hakkaksid paremini munele (looma, seto keeli luuma) ja looksid oma munad kodus.
Kasutatud kirjandus
Kama, Kaido 1988. Vikerkaar nr 1. "Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu"
Lätt, Selma 1970. "Eesti rahvakalender I"
Kuva: Arne Ader, kaldapääsuke