Raamatupoest saab tänavu muude kalendrite kõrval osta ka sirvikalendrit. Ajakiri Loodus arutleb, kuidas esivanemate pärandit – sirvilaudu – kasutada.
Koduseintel ripub reeglina tavaline kalender, kust uurime, mis kuupäev täna on ning kas jõulud satuvad nädalavahetusele või tööpäevale. See info on kalendrist ainsa pilguga haaratav. Seades tavalise kalendri kõrvale ruunidest kirju-mirjud sirvid, satud kui teise maailma: kõik päevad näivad alluvat salapärastele mõjutustele, millest ilma uurimata midagi aru ei saa. Sirvide aeg ei jookse yksluiste numbrite jadana, vaid toimib tõusude ja mõõnadena, millega meie esivanemad oskasid arvestada.
Mida vanasti sirvikalendritelt vaadati?
Loomulikult kuu liikumist ning eraldi kõvasid ja pehmeid aegu (neist allpool). Samuti pyhi ja tähtpäevi – nagu tänapäevalgi. Vanarahvas jälgis sirve hoolega, kunagi ei alustatud mingit tööd vale kuuseisuga. Kas 21. sajandil on ajad teised ja meil pole esivanemate kalendritega asja? Maksab hetkeks järele mõelda: kas me ei tee tegelikult samu asju, mida nemad? Me alustame tähtsaid töid. Me lõpetame tähtsaid töid. Pole ju vahet, kas tahame, et pangas hakkaks raha kasvama või et seeme läheks kasvama. Tähtis on asja sisu, mitte vorm.
Ja sirvid ytlevad meile piltlikult, millal raha panka viia.
Millal hammast välja tõmmata?
“Vahel juhtub, et on helistanud mõni sugulane – näiteks vennanaine, kes tahtis minna hammast välja tõmbama ja kysis, kas see kuupäev sobib,” räägib Ahto Kaasik, kes oma igapäevaelus sirvidega arvestab. “Ma ei osanud talle tookord paugupealt öelda, pidin mõtlema, mis on parem. Yhest kyljest – võib soovitada minna kõval ajal – siis ei lähe haavad halvaks, samas millestki lahtisaamiseks, hambatõmbamiseks, sobib vana kuu. Siin oli kaalutlemise moment.” Kommentaarina võib tagantjärele öelda, et kui haavad kipuvad kergesti halvaks minema, maksab hammast tõmmata ikka kõval ajal, mil haavad ei lähe mädanema ja paranevad kergemini. Ega õige kuu seisu leidmine Ahto sõnul alati nii kerge olegi.
Ahto on Maavalla Koja liige, samuti selle aasta sirvide yks koostajatest. Maavalla Koja liikmetele on sirvilauad enesestmõistetavad abivahendid. Samas on raske teisi veenda, et oma elutoimingutes võiks meil sirvidest abi olla.
Ka Ahtol on sirvidega harjumine ysna pikka aega võtnud. “Nägin neid esimest korda kuusteist aastat tagasi, Peeter Ilus oli lasknud just kuivatusrulli vahelt läbi, need olid siiditrykis.” Ahto tegutses tookord noortaaralaste muinsuskaitseklubis, kõik esivanematesse puutuv huvitas teda. “Sellest ajast olen aasta-aastalt yha rohkem sirvidele tähelepanu pööranud, ikka rohkem on hakanud neid igapäevategemistes vaja minema. Vahel on kahju, et neid käepärast pole – siis, kui kavatsetav tegu on oluline.”
“Yritan uute asjade alustamiseks alati kuu seisu vaadata,” räägib teine tänavuse sirvikalendri koostaja Auli Kytt. “Tavaline rahvakalender on kasutanud viimase ajani välja noore ja vana kuu systeemi,” räägib Ahto. “Kui olin laps, siis kodus seina peal rippus meil ka see kõige odavam kalender, numbritega, ja ema vaatas, kas nyyd saab lammast niita või ei saa, ja seda uuriti noore-vana kuu seisu järgi.
Vaatan, et saaks enne täiskuud plaanidega algust tehtud ning asjade lõpetamiseks kasutan täiskuujärgset aega.”
Siit ka soovitus Aulilt firmatöötajatele. Tähtsat koosolekut, kus mingeid asju kavatsetakse arutada, pidada noorkuu kõval ajal. Koosolekut aga, kus jutuks mingist probleemist jagu saamine, on targem pidada vana kuu ajal.
“Just suured juhid, kes algatavad suuri projekte, võiksid sirvidega arvestada,” leiab Auli. See ei maksa neile midagi, aga võib palju sisse tuua.
Kõva aeg ja pehme aeg
Erinevalt tavalisest rahvakalendrist näitavad sirvid lisaks kuu seisudele ka kõvasid ja pehmeid aegu, mis toimivad kuu seise täpsustava systeemina.
“Olen lähemalt uurinud raiega seotud rahvapärimusi,” räägib Ahto. “Need on piirkonniti mõnikord väga vastukäivad. Yhed ytlevad, et noorkuu ajal tuleb tarbepuid langetada, teised räägivad täpselt vastupidist!” Seletada tuleb vastuolu Ahto sõnul just kõva ja pehme kuu systeemiga. See systeem on vajunud unustusse ja vajab elustamist.
Nii noorkuul kui vanal kuul on oma kõvad ja pehmed ajad. Nagu nimigi ytleb, tasub kõval ajal midagi uut alustada, pehme aeg on aga hea lagundaja ja määndaja. Seega kõige parem aeg uut alustada on noorkuu kõva aeg. Kõval ajal lõigatud puu ei mädane, haavad ei lähe halvaks. Mis kõval ajal tehtud, see pysib. “Kõvad ja pehmed ajad käivad rohkem fyysiliste tööde kohta, nagu näiteks pesupesemine,” kommenteerib Auli.
Kuidas märke tõlgendada?
Ega see sirvidega arvestamine yleöö selgeks saa. Märgid kalendril on kyll yheselt mõistetavad, aga nende tõlgendamine igapäevaellu nõuab harjumiseks aega.
Võtame kas või pealtnäha lihtsa näite: saunaviha tegemine. Rahvatarkus ytleb, et pehmel ajal tehtud saunavihad ei poeta lehti, aga lähevad kergesti hallitama. Kõval ajal tehtud vihad poetavad lehti, aga ei lähe hallitama. Sõltub sellest, millised on saunaviha tegijal kuivatamise tingimused, millised on ilmad. “Kui teed pehmel ajal vihtu, tuleb hästi ära kuivatada,” soovitab Auli. “Kõval ajal tehtut peab aga rohkem leotama.” Täpselt samuti, kui läheme linnas valgusfooriga yle tee, ei piisa linnas liigeledes yksnes fooritulede tundmisest, vaid peab arvestama teisigi tegureid.
Samas ei tähenda see, et asi liiga keeruline oleks. Sirvid on ikkagi abimeheks meie elus, nendega harjub ära.
“Ema mul kysib alati, kui hakkab kartuleid ja herneid panema, et kas nyyd on õige aeg,” räägib Ahto. “Ta teab neid asju tegelikult ka ise. Teda on õpetatud, et kartulipaneku puhul on olulised teisedki ilmamärgid, mida jälgida – toomingas peab õitsema. Lisaks kuusysteemile on ju palju märke, mis tulevad loodusest meie ymber. Minu kaudu on majja tulnud ka sirvidega arvestamine. Yritan nende järgi paremini elada, nad rikastavad minu kui eestlase elu. Sirvidega tegelemine vähendab võõrandumist kahest aspektist – esiteks esivanemate kultuuripärandist ja teiseks loodusest, meie keskkonnast.”
Kilde
Sirvilauad – igal perel pisut erinevad
Sirvilauad olid paarsaja aasta eest usutavasti laialdaselt vähemalt Lääne-Eesti majapidamistes käibel. Tänapäeva sirvikalender on koostatud maarahva muistse puukalenderi eeskujul, kus ruunimärkide abil talletatud kolme liiki teavet. Esimene kaasaaegne sirvikalender koostati ligi 30 aastat tagasi nelja mehe – Kaido Kama, Kalle Elleri, Eerik Leibaku ja Peeter Ilusa – praeguse Maavalla Koja liikmete poolt. Nende eesmärk oli taas võtta kasutusele rahvakalendri tähtpäevi sisaldav alternatiivne kalender. Käidi muuseumis, uuriti ajaloolisi sirvilaudu ja pandi tähele, et kõik sirvid on erinevad. Igas peres oli oma tähtpäevi, mida kalendrisse märkida, näiteks synnipäevad.
Vanasti olid sirvilauad nii-öelda igavesed – kuna 365-päevane aasta ei aasta ei jagu täpselt seitsmepäevaste nädalate vahel, oli kasutajal mitu võimalust yhtesid ja samu sirvilaudu igal aastal kasutada: kas tähistas kindlat nädalapäeva erinevail aastail erinev märk või siis loeti kokkuleppeliselt yks päev aastas nädalaväliseks päevaks.
Praegusel ajal koostatud kalenderi sirvisysteem vastab tavakalendrile, kus nädalapäevad on kirjutatud teiste (ruuni)märkidega, ning tavapärastele kuuseisudele lisaks näitab kalender veel nelja aega – pehmeid ja kõvasid.
Sirvide abil vägev kurgisaak
Ylipopulaarse netikeskkonna Ilm.ee looja Gennadi Skromnovi sõnul kasutas aastatel l0 191 – 10 196 (1978–1983) sirve oma igapäevategemistes kahekymnest Ruhnu leibkonnast kuusteist. “Töötasin tookord Ruhnu majakavahina,” jutustab Gennadi, “koostasin seal sirvid, siiditrykis tookord, ja tegin oma töid nende järgi. Kurgiseemne panin maha. Kui terve ylejäänud saare kurgisaak ikaldus, siis yks 40-ruutmeetrine lapike tõi tervele saarele võileiva peale kurgi. Kohalik elanikkond nägi seda ja hakkas ka sirvide vastu huvi tundma.”
Euroliitu astusime valel ajal?
Millisele kuu seisule langes kuupäev, mil Eesti hääletas end Euroopa Liitu? See oli 14. september aastal 2003. Auli vaatab kalendrist ja naerab: “Kahanev kuu ja mäda aeg! See on ju kõige parem hävitamise aeg! See tähendab, et kas Euroopa Liit kukub kolinal tänu meie astumisele kokku või ei jää Eesti sinna kauaks pysima.”
Praegu on aasta 10218
Teame, et kõik ajaarvamised on kokkuleppelised. Lisaks kannavad nad vaikimisi teatud väärtusi. Oleks veider öelda, et Tammealuse hiis taaskorrastati 1989 pärast Jeesuse syndi. Hoopis loomulikum on öelda, et seda tehti 10202 pärast maa syndi. Sellise ajaarvamise lähteks on syndmus, mis muutis meie maad.
19. sajandil korraldati Rootsis ja Norras lausa yldrahvalik ettevõtmine: loeti kokku endise Balti jääpaisjärve setete kihid. Igal aastal jätab veekogu yhe kihi setteid, need on loetavad, nagu puude rõngad. Nõnda selgitati välja, kunas ookeanist kõrgem jääpaisjärv ilmamerre välja murdis ja pooltyhjaks jooksis. Yhe aasta jooksul alanes veetase siinkandis mitukymmend meetrit. Suur jagu meie kodumaast vabanes vee alt. See katastroof tähistas ulatuslike muutuste aega, millesse jääb ka Eesti ehk Maavalla asustusajaloo algus.
Vestlusringis osalesid: Ahto Kaasik, Auli Kytt, Helen Arusoo
Loodus 10218 (2005) nr 1