Eesti traditsioonis saab nimevalikul lähtuda mitmest allikast. Kõigepealt üldtuntud, kristlikust pärimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks — peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil põhjusel moodi läinud nimedest mõne populaarse filmi, raamatu vms. järgi.
Kõigis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja küllap tehakse edaspidigi. Võiks vaid teada, mida inimesele antud nimi üldse tähendab, mida ta selle kandjale annab ja millest räägib. Ühelgi neist nimedest ei ole mingit tähendust selles keeles, milles selle nime kandja ise rääkima ja mõtlema hakkab. Taoline on lugu kõigi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku pöörati.
Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika indiaanlased ei lasknud end alistada, ja seniajani tunneme neid seesuguste nimede järgi nagu Väike Karu, Suur Madu, Välejalg, Suitsune Päev jne. Nii on tegelikult lugu ka kõigi teiste põlisrahvastega omal maal. Ainult et hiina, jaapani jt. rahvaste nimesid tavaliselt ei tõlgita. Ilma tähenduseta nende keeltes pole nad ometi.
Kui tahetakse rõhutada oma kuulumist kristlikku kultuuri, siis oleks muidugi õige valida lapsele nimi sellest traditsioonist. Kui aga ollakse veendunud oma kuulumises vabade esivanemate hulka, siis võiks anda ka lapsele ehtsa maakeelse nime, mis ei pärine ühestki teisest kultuurist ega ole ka kunstlikult tuletatud. Nime, millel on mõte ja tähendus meie endi, eesti kultuuris ja keeles.
Selle abistamiseks ongi mõeldud siinne valimik. Nimestikku on sisse võetud suurem jagu teadaolevaid maakeelseid nimesid juba muistsest ajast, samuti võimalikult palju juba praegu tegelikult kantavaid nimesid. Suurem osa on välja pakutud nendega analoogilisel alusel. Nii näiteks on Koit, Agu, Eha jpt. juba kasutusel olevad nimed. Samalaadsetest on siin pakutud näiteks Ilm, Tuul, Rahe, Päev, Öö jne. Kui juba Leelo, miks siis mitte ka Laul, Loits, Luule, Ilo, Tõiv, Tasu, Mõte, Vanne. Kui juba Lagle, Kaur jpt., siis ka Pääsu, Haugas, Teder, Rääk, Värvo, Viires, Västrik...
Muistses kombestikus ei tehtud vahet poisi- ja tüdrukunimede vahel. Seetõttu pole ka siin neid eraldi näidatud, ehkki on selge, et mõni nimi sobib rohkem poisile, teine rohkem tüdrukule.
Liitnimesid on siin suhteliselt tagasihoidlikult pakutud. Kerge on vist nendega liiale minna ja maitsetusse jõuda.
Nimede käänamisel tuleks alati lähtuda tähendusest: nõnda siis mitte Pihel — Piheli, vaid ikka Pihel — Pihla, jne.
Osadel, eriti vanapärastel ja murdelistel nimedel, on lisatud tähendusseletusi.
Lühendid:
LE — Lõuna-Eesti murretes
Lv. — liivi keeles
LäE — Lääne-Eesti murretes
näit. — näiteks
PE — Põhja-Eesti murretes
Rei — Reigi murrakus
sm. — soome keeles
v. — välde; või
van. — vanapärane
vrd. — võrdle
Aare Aarde
Aas -a
Agan -a
Agu Ao
Ahas Ahta III v. — ‘kitsas’
Ahke — ‘uhke’, ‘tubli’, ‘usin’
Ahm -a v. -i — van. ‘kaljukass’ Gulo gulo
Aht Ahi — ‘veehaldjas’ vrd. sm. Ahto
Ahun -a — LE ‘ahven’
Aim -u
Ainik -u
Ainus Ainsa
Ait Aida
Ald Allu — Rei ‘laine’
Alk Algi — lind Alca torda
Allik -a
Alo
Amb Ammu
Ambur -i
And Anni
Anderikas -rikka
Annik -u
Aopelg -pelju
Aotõiv -u
Are -da — ‘selge’, ‘kindel’
Arm -u
Armas Armsa v. Arma
Aro
Arp Arva
Aru
Arukas Aruka
Arv -u — ka ‘väärtus’, ‘tähendus’
Ase -me
Astel Astla
Asu
Atko
Aul -i — lind Clangula hyemalis
Aulemb -e
Aun -a
Ebe -me
Edel -a
Edu
Edukas Eduka
Eha
Ehe Ehte III v.
Ehm -u
Elo
Ere -da
Ergas Erksa
Ergav -a
Erk Ergu
Haab Haava
Haigur Haigru — lind Ardea
Hain -a — LE ‘hein’
Haljas Halja III v.
Hallik -a
Haug Havi
Haugas Hauka
Hea
Heameel -e
Heatõiv -u
Hein -a
Hele -da
Helemeel -e
Heli
Helin -a
Helk Helgi
Hellik -u
Helm -e — ‘merevaik’
Helmetõiv -u
Helves Helbe III v.
Hiis Hiie
Himot -u
Hink Hingu — kala Cobitis taenia
Hius Hiukse — LE ‘juus’
Hommik -u
Hong -a — ‘vana mänd’
Hoovatõiv -u
Huik Huiga v. Huigu — lind Porzana
Humal -a
Hurmas Hurma < ‘hurm’ — ‘veri’
Hurmetõiv -u
Hõbe -da
Hõimulemb -e
Hõrak -u — LE ‘punane (v. valge) sõstar’
Hõrnas Hõrna — ‘jõeforell’
Häbelik -u
Häitse Häitsme
Hämar -a
Hänilane Hänilase
Härm -a Hyljes Hylge
Hytsi — LE ‘süsi’
Hytt Hyti — LE ‘metstuvi’
Hyvalemb -e
Hyvameel -e
Hyvatõiv -u
Hyyp Hyybi — ka ‘kassikakk’
Ida
Idu Eo
Igalemb -e
Igapäiv -a
Ihaldu
Ihameel -e
Ihalemb -e
Ihatõiv -u
Ihavald -valla
Iher -u — LE ‘forell’
Ihes -e — LE ‘siig’
Ilm -a
Ilmalemb -e
Ilmar -i < ilm
Ilme
Ilo
Ilp Ilbi — ‘tüdruk’, ‘piiga’
Ilu
Ilus -a
Ilvelemb -e
Ilves -e
Iko
Imme
Iva
Jaolemb -e
Joom -e
Juga Joa
Jumekas Jumeka
Jumi Jume
Jumikas Jumika
Juus Juukse
Jõhv -i
Järv -e
Kaal -u
Kaaren Kaarna
Kahar -a
Kahr -u — LE ‘karu’
Kahru
Kahrulemb -e
Kahrut Kahru III v. — LE ‘väike karu’
Kahus -a
Kail -u
Kaja
Kale -da
Kalev -i
Kali
Kalju
Kaljuvald -valla
Kallis Kalli III v.
Kalmus -e
Kange
Kaomeel -e
Kare -da
Kari Kari
Karu
Karuvald -valla
Kaugemeel -e
Kaunis Kauni
Kaur -i
Keeris -e
Kessu — ‘võsanuga, matšeete’
Kesv -a — LE ‘oder’
Kibu — ka sm. ‘valu’
Kiik Kiige
Kiil -i
Kiire
Kild Killu
Kippen Kibena — LE ‘säde’
Kirg Kire
Kirgas Kirka III v.
Kirn -u
Kirre Kirde
Kiur -u
Kiurupelg -pelju
Kivi
Kobras Kopra
Koit Koidu
Kold Kolla
Kosk Kose
Koskel Koskla
Kudres -e
Kuld Kulla
Kuller -i
Kuma
Kumav -a
Kurg Kure
Kuus Kuue
Kuusk Kuuse
Kõiv -u
Kõla
Kõlav -a
Kõolemb -e
Kõrb Kõrve
Kõu -e
Kõuk Kõugu — ‘esivanem’
Käbi
Käblik -u
Kägi Käe Käge — ‘kägu’
Kägu Käo
Kähr -i
Käpp Käpa
Käre -da
Kärg Kärje — ka ‘musträhn’
Kärmas Kärma III v.
Kärme
Kärp Kärbi
Kylimit -u
Kyllelemb -e
Kyylemb -e
Laas Laane
Lagle
Lahe -da
Lahke
Laine
Lall -i
Land Lannu
Lang -u
Lauge
Laul -u
Lee
Leebe III v.
Leedu
Leek Leegi
Leelo
Leetõiv
Lehis -e
Leht Lehe
Leib Leiva
Leid Leiu
Leil -i
Lemb -e
Lembit -u
Lemm -e — ‘narmas’, ‘helves’
Lemmik -u
Lemming -u
Leppetõiv -u
Lible
Liblik -a
Liisk Liisu
Liiv -a
Lill -e
Loit Loidu
Loits -u
Luule
Lõmm -u
Lõo
Lõpp -e
Lõuna
Lõõm -a
Lõõsk Lõõsa
Lättelemb -e
Lääs Lääne
Maa
Maasikas Maasika
Madar -a
Maidel Maidla — kala ‘rünt’
Maine Maise
Malbe
Malev -a
Manivald -valla
Maran -a
Mari Marja
Mart Mardu
Maru
Meel -e
Mehine Mehise
Meigas Meika III v.
Meltsas Meltsa III v. — ‘rohe-’ v. ‘hallrähn’
Meri
Mesi Mee Mett’Mets -a
Mure
Murelik -u
Muru
Mõla
Mõte Mõtte
Mõtus -e
Mägi Mäe
Neem -e
Neitsit Neitsi III v.
Niglas Nikla III v. — ‘sukelduja, tuuker’
Niin -e
Niit Niidu
Ninn -i — LE ‘lill’
Nisu
Nurm -e
Nõmm -e
Oda
Oder Odra
Ohetõiv -u
Ohevald -valla
Oja
Orav
Org Oru
Osm -i
Ots -a
Ots Ote — LE van. ‘karu’ (PE vaste: Oks Ohe, vrd. näit. Ohetõiv jt.)
Ott Ote
Otelemb -e
Pahk Paha
Pahr -u — LE ‘metssiga’
Paju
Pakane Pakase
Palu
Parm -u
Pihel Pihla
Piho — LE ‘peoleo’
Piibar -i — LE ‘pillimees’
Pikne Pikse
Pill -i
Pillik -u
Pilv -e
Pisike -se
Pisut Pisku III v.
Poro — ‘põhjapõder’
Puna
Pune -me
Puri Purje
Puu
Põder Põdra
Põim -u
Põld Põllu
Põud Põua
Põvvat -u — LE ‘põud’
Päev -a
Päevalemb -e
Päike Päik(e)se
Päivi
Pärg Pärja
Päri
Pärl -i
Pärn -a
Pääsu
Pyrg Pyrje — ‘euroopa piison’
Pyy
Rahe
Rahn -u
Raho
Rahu
Rahuleid -leiu
Rahulik -u
Raju
Rand Ranna
Raud Raua
Rebu — ‘oranz’, vrd. rebane, Rebala jne.
Roots Rootsi — ‘rootslane’
Rukis Rukki
Rusk -e
Rute — LE ‘roosärg’
Ruuge
Rõõm -u
Rõõmus Rõõmsa
Rähn -i
Räitsak -a
Räni
Rääk Räägu
Saar -e
Saarmas Saarma
Sale -da
Salm -e
Salme
Samm -u
Sammal Sambla
Selge
Sepp Sepa
Siig Siia
Sine — ka ‘lina’
Sirge
Sirp Sirbi
Sisask -i
Suits -u
Sulev -i
Sulg Sule
Sulin -a
Susi Soe Sutt
Sutemeel -e
Sutepelg -pelju
Suur -e
Suvi Suve
Sõkal Sõkla
Sõlg Sõle
Sõmer -a
Sõsar -a
Sõstar Sõstra
Sõts -e
Sõõm -u
Sõõr -i
Säde -me
Säinas Säina
Sälg Sälu
Sära
Säuk Säugu
Sääsk Sääse — ka ‘kotkas’
Sygys -e
Tabaja
Taim -e
Tali
Talv -e
Tamm -e
Tarn -a
Tart Tardu
Tarvas Tarva
Tarvet -u < ‘tarvas’
Tasu
Tasuja
Tasulemb -e
Teder Tedre
Tee
Tera
Terane Terase
Teras -e
Terav -a
Tihane Tihase
Tiiu < ‘tihane’
Tirk Tirgu
Tirt Tirdi
Tont Tondi
Toom -e
Tore -da
Tugev -a
Tugi Toe — NB: üks esimesi teadaolevaid maarahva nimesid, esineb vanavene kroonikas
Tuglas Tukla
Tuhat
Tui
Tuisk Tuisu
Tuju
Tujukas Tujuka
Tukk Tuki
Tuli Tule
Tuline Tulise
Tume -da
Tunne Tunde
Turges -e — lv. ‘sulg’
Tutkas Tutka
Tuul -e
Tuuline Tuulise
Tuur -a
Tõeleid -leiu
Tõhv -a — LE ‘tammetõru’
Tõiv -u v. Tõo — ‘tõotus’, ‘ohver’
Tõivulemb -e
Tõll -u
Tõlv -a
Tõmmu
Tõnn -i
Tõrges Tõrksa
Tõrvand -i
Tõrvas -e
Tõsi -se
Tõsine Tõsise
Tähn -i
Täht Tähe
Täpp -i
Töll -u (>Tõll -u)
Uba Oa
Ude -me
Udu
Udras -e
Udres -e
Uhke
Uibu
Uljas Ulja
Uku
Undse Undse III v. — LE ‘udu’
Unipäiv -a
Urb Urve
Urm -e
Usk Usu
Usklik -u
Ustav -a
Uure Uurde
Vagu Vao
Vagur -a
Vaha
Vahe -da
Vaher Vahtra
Vahr -u — LE ‘võru’
Vai -a
Vaige III v.
Valas -e — ‘vaal’
Vald Valla
Valev -a
Valge
Vandemeel -e
Vanne Vande
Vapper Vapra
Vares -e
Vari Varju
Varjelemb -e
Varmas Varma III v.
Vasar -a
Vask Vase
Velbas Velpa III v. — LäE ‘kaval’, ‘kelm’
Veli Velje
Vello
Vend Venna
Verev -a
Vesse
Videv -a
Vihatsu
Vihavald -valla
Viher -a — ‘roheline’, ‘lopsakas’
Vihk Vihu
Vihur -i
Viidik -a
Viiger Viigri
Viires Viire III v. — lind Chlidonias
Viirg Viiru
Viis -i
Viit Viida
Vili Vilja
Vililemb -e
Vilimeel -e
Vilipäev -a
Vilitõiv -u
Vilivald -valla
Virb Virva — ‘noor, roheline oks’
Virge III v.
Virmaline Virmalise
Virve
Viu
Voog Voo
Voor -e
Võim -u
Võrk Võrgu
Võro — LE ‘metsa-’, ‘variku-’
Võtteli
Vägi Väe
Väin Väina
Väits -a v. -e
Väle -da
Välk Välgu
Värat -i
Värb Värvu
Värvo
Västrik -u
Õdak Õdagu — LE ‘õhtu’
Õde Õe
Õige
Õigemeel -e
Õis Õie
Õlg Õla
Õlut Õlle
Õnn -e
Õu -e
Äke Äkke
Öö
Ylane Ylase
Ylev -a
Ylg Yla Ylga — ‘poiss’, ‘peig’
Ylo
____________
Kalle Eller
Tõnn Sarv