[text]
Täna on

Eesti traditsioonis saab nimevalikul lähtuda mitmest allikast. Kõigepealt üldtuntud, kristlikust pärimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks — peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil põhjusel moodi läinud nimedest mõne populaarse filmi, raamatu vms. järgi.

Kõigis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja küllap tehakse edaspidigi. Võiks vaid teada, mida inimesele antud nimi üldse tähendab, mida ta selle kandjale annab ja millest räägib. Ühelgi neist nimedest ei ole mingit tähendust selles keeles, milles selle nime kandja ise rääkima ja mõtlema hakkab. Taoline on lugu kõigi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku pöörati.

Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika indiaanlased ei lasknud end alistada, ja seniajani tunneme neid seesuguste nimede järgi nagu Väike Karu, Suur Madu, Välejalg, Suitsune Päev jne. Nii on tegelikult lugu ka kõigi teiste põlisrahvastega omal maal. Ainult et hiina, jaapani jt. rahvaste nimesid tavaliselt ei tõlgita. Ilma tähenduseta nende keeltes pole nad ometi.

Kui tahetakse rõhutada oma kuulumist kristlikku kultuuri, siis oleks muidugi õige valida lapsele nimi sellest traditsioonist. Kui aga ollakse veendunud oma kuulumises vabade esivanemate hulka, siis võiks anda ka lapsele ehtsa maakeelse nime, mis ei pärine ühestki teisest kultuurist ega ole ka kunstlikult tuletatud. Nime, millel on mõte ja tähendus meie endi, eesti kultuuris ja keeles.

Selle abistamiseks ongi mõeldud siinne valimik. Nimestikku on sisse võetud suurem jagu teadaolevaid maakeelseid nimesid juba muistsest ajast, samuti võimalikult palju juba praegu tegelikult kantavaid nimesid. Suurem osa on välja pakutud nendega analoogilisel alusel. Nii näiteks on Koit, Agu, Eha jpt. juba kasutusel olevad nimed. Samalaadsetest on siin pakutud näiteks Ilm, Tuul, Rahe, Päev, Öö jne. Kui juba Leelo, miks siis mitte ka Laul, Loits, Luule, Ilo, Tõiv, Tasu, Mõte, Vanne. Kui juba Lagle, Kaur jpt., siis ka Pääsu, Haugas, Teder, Rääk, Värvo, Viires, Västrik...

Muistses kombestikus ei tehtud vahet poisi- ja tüdrukunimede vahel. Seetõttu pole ka siin neid eraldi näidatud, ehkki on selge, et mõni nimi sobib rohkem poisile, teine rohkem tüdrukule.

Liitnimesid on siin suhteliselt tagasihoidlikult pakutud. Kerge on vist nendega liiale minna ja maitsetusse jõuda.

Nimede käänamisel tuleks alati lähtuda tähendusest: nõnda siis mitte Pihel — Piheli, vaid ikka Pihel — Pihla, jne.

Osadel, eriti vanapärastel ja murdelistel nimedel, on lisatud tähendusseletusi.

Lühendid:
LE — Lõuna-Eesti murretes
Lv. — liivi keeles
LäE — Lääne-Eesti murretes
näit. — näiteks
PE — Põhja-Eesti murretes
Rei — Reigi murrakus
sm. — soome keeles
v. — välde; või
van. — vanapärane
vrd. — võrdle


Aare Aarde

Aas -a

Agan -a

Agu Ao

Ahas Ahta III v. — ‘kitsas’

Ahke — ‘uhke’, ‘tubli’, ‘usin’

Ahm -a v. -i — van. ‘kaljukass’ Gulo gulo

Aht Ahi — ‘veehaldjas’ vrd. sm. Ahto

Ahun -a — LE ‘ahven’

Aim -u

Ainik -u

Ainus Ainsa

Ait Aida

Ald Allu — Rei ‘laine’

Alk Algi — lind Alca torda

Allik -a

Alo

Amb Ammu

Ambur -i

And Anni

Anderikas -rikka

Annik -u

Aopelg -pelju

Aotõiv -u

Are -da — ‘selge’, ‘kindel’

Arm -u

Armas Armsa v. Arma

Aro

Arp Arva

Aru

Arukas Aruka

Arv -u — ka ‘väärtus’, ‘tähendus’

Ase -me

Astel Astla

Asu

Atko

Aul -i — lind Clangula hyemalis

Aulemb -e

Aun -a

Ebe -me

Edel -a

Edu

Edukas Eduka

Eha

Ehe Ehte III v.

Ehm -u

Elo

Ere -da

Ergas Erksa

Ergav -a

Erk Ergu

Haab Haava

Haigur Haigru — lind Ardea

Hain -a — LE ‘hein’

Haljas Halja III v.

Hallik -a

Haug Havi

Haugas Hauka

Hea

Heameel -e

Heatõiv -u

Hein -a

Hele -da

Helemeel -e

Heli

Helin -a

Helk Helgi

Hellik -u

Helm -e — ‘merevaik’

Helmetõiv -u

Helves Helbe III v.

Hiis Hiie

Himot -u

Hink Hingu — kala Cobitis taenia

Hius Hiukse — LE ‘juus’

Hommik -u

Hong -a — ‘vana mänd’

Hoovatõiv -u

Huik Huiga v. Huigu — lind Porzana

Humal -a

Hurmas Hurma < ‘hurm’ — ‘veri’

Hurmetõiv -u

Hõbe -da

Hõimulemb -e

Hõrak -u — LE ‘punane (v. valge) sõstar’

Hõrnas Hõrna — ‘jõeforell’

Häbelik -u

Häitse Häitsme

Hämar -a

Hänilane Hänilase

Härm -a Hyljes Hylge

Hytsi — LE ‘süsi’

Hytt Hyti — LE ‘metstuvi’

Hyvalemb -e

Hyvameel -e

Hyvatõiv -u

Hyyp Hyybi — ka ‘kassikakk’

Ida

Idu Eo

Igalemb -e

Igapäiv -a

Ihaldu

Ihameel -e

Ihalemb -e

Ihatõiv -u

Ihavald -valla

Iher -u — LE ‘forell’

Ihes -e — LE ‘siig’

Ilm -a

Ilmalemb -e

Ilmar -i < ilm

Ilme

Ilo

Ilp Ilbi — ‘tüdruk’, ‘piiga’

Ilu

Ilus -a

Ilvelemb -e

Ilves -e

Iko

Imme

Iva

Jaolemb -e

Joom -e

Juga Joa

Jumekas Jumeka

Jumi Jume

Jumikas Jumika

Juus Juukse

Jõhv -i

Järv -e

Kaal -u

Kaaren Kaarna

Kahar -a

Kahr -u — LE ‘karu’

Kahru

Kahrulemb -e

Kahrut Kahru III v. — LE ‘väike karu’

Kahus -a

Kail -u

Kaja

Kale -da

Kalev -i

Kali

Kalju

Kaljuvald -valla

Kallis Kalli III v.

Kalmus -e

Kange

Kaomeel -e

Kare -da

Kari Kari

Karu

Karuvald -valla

Kaugemeel -e

Kaunis Kauni

Kaur -i

Keeris -e

Kessu — ‘võsanuga, matšeete’

Kesv -a — LE ‘oder’

Kibu — ka sm. ‘valu’

Kiik Kiige

Kiil -i

Kiire

Kild Killu

Kippen Kibena — LE ‘säde’

Kirg Kire

Kirgas Kirka III v.

Kirn -u

Kirre Kirde

Kiur -u

Kiurupelg -pelju

Kivi

Kobras Kopra

Koit Koidu

Kold Kolla

Kosk Kose

Koskel Koskla

Kudres -e

Kuld Kulla

Kuller -i

Kuma

Kumav -a

Kurg Kure

Kuus Kuue

Kuusk Kuuse

Kõiv -u

Kõla

Kõlav -a

Kõolemb -e

Kõrb Kõrve

Kõu -e

Kõuk Kõugu — ‘esivanem’

Käbi

Käblik -u

Kägi Käe Käge — ‘kägu’

Kägu Käo

Kähr -i

Käpp Käpa

Käre -da

Kärg Kärje — ka ‘musträhn’

Kärmas Kärma III v.

Kärme

Kärp Kärbi

Kylimit -u

Kyllelemb -e

Kyylemb -e

Laas Laane

Lagle

Lahe -da

Lahke

Laine

Lall -i

Land Lannu

Lang -u

Lauge

Laul -u

Lee

Leebe III v.

Leedu

Leek Leegi

Leelo

Leetõiv

Lehis -e

Leht Lehe

Leib Leiva

Leid Leiu

Leil -i

Lemb -e

Lembit -u

Lemm -e — ‘narmas’, ‘helves’

Lemmik -u

Lemming -u

Leppetõiv -u

Lible

Liblik -a

Liisk Liisu

Liiv -a

Lill -e

Loit Loidu

Loits -u

Luule

Lõmm -u

Lõo

Lõpp -e

Lõuna

Lõõm -a

Lõõsk Lõõsa

Lättelemb -e

Lääs Lääne

Maa

Maasikas Maasika

Madar -a

Maidel Maidla — kala ‘rünt’

Maine Maise

Malbe

Malev -a

Manivald -valla

Maran -a

Mari Marja

Mart Mardu

Maru

Meel -e

Mehine Mehise

Meigas Meika III v.

Meltsas Meltsa III v. — ‘rohe-’ v. ‘hallrähn’

Meri

Mesi Mee Mett’Mets -a

Mure

Murelik -u

Muru

Mõla

Mõte Mõtte

Mõtus -e

Mägi Mäe

Neem -e

Neitsit Neitsi III v.

Niglas Nikla III v. — ‘sukelduja, tuuker’

Niin -e

Niit Niidu

Ninn -i — LE ‘lill’

Nisu

Nurm -e

Nõmm -e

Oda

Oder Odra

Ohetõiv -u

Ohevald -valla

Oja

Orav

Org Oru

Osm -i

Ots -a

Ots Ote — LE van. ‘karu’ (PE vaste: Oks Ohe, vrd. näit. Ohetõiv jt.)

Ott Ote

Otelemb -e

Pahk Paha

Pahr -u — LE ‘metssiga’

Paju

Pakane Pakase

Palu

Parm -u

Pihel Pihla

Piho — LE ‘peoleo’

Piibar -i — LE ‘pillimees’

Pikne Pikse

Pill -i

Pillik -u

Pilv -e

Pisike -se

Pisut Pisku III v.

Poro — ‘põhjapõder’

Puna

Pune -me

Puri Purje

Puu

Põder Põdra

Põim -u

Põld Põllu

Põud Põua

Põvvat -u — LE ‘põud’

Päev -a

Päevalemb -e

Päike Päik(e)se

Päivi

Pärg Pärja

Päri

Pärl -i

Pärn -a

Pääsu

Pyrg Pyrje — ‘euroopa piison’

Pyy

Rahe

Rahn -u

Raho

Rahu

Rahuleid -leiu

Rahulik -u

Raju

Rand Ranna

Raud Raua

Rebu — ‘oranz’, vrd. rebane, Rebala jne.

Roots Rootsi — ‘rootslane’

Rukis Rukki

Rusk -e

Rute — LE ‘roosärg’

Ruuge

Rõõm -u

Rõõmus Rõõmsa

Rähn -i

Räitsak -a

Räni

Rääk Räägu

Saar -e

Saarmas Saarma

Sale -da

Salm -e

Salme

Samm -u

Sammal Sambla

Selge

Sepp Sepa

Siig Siia

Sine — ka ‘lina’

Sirge

Sirp Sirbi

Sisask -i

Suits -u

Sulev -i

Sulg Sule

Sulin -a

Susi Soe Sutt

Sutemeel -e

Sutepelg -pelju

Suur -e

Suvi Suve

Sõkal Sõkla

Sõlg Sõle

Sõmer -a

Sõsar -a

Sõstar Sõstra

Sõts -e

Sõõm -u

Sõõr -i

Säde -me

Säinas Säina

Sälg Sälu

Sära

Säuk Säugu

Sääsk Sääse — ka ‘kotkas’

Sygys -e

Tabaja

Taim -e

Tali

Talv -e

Tamm -e

Tarn -a

Tart Tardu

Tarvas Tarva

Tarvet -u < ‘tarvas’

Tasu

Tasuja

Tasulemb -e

Teder Tedre

Tee

Tera

Terane Terase

Teras -e

Terav -a

Tihane Tihase

Tiiu < ‘tihane’

Tirk Tirgu

Tirt Tirdi

Tont Tondi

Toom -e

Tore -da

Tugev -a

Tugi Toe — NB: üks esimesi teadaolevaid maarahva nimesid, esineb vanavene kroonikas

Tuglas Tukla

Tuhat 

Tuhande
Tui

Tuisk Tuisu

Tuju

Tujukas Tujuka

Tukk Tuki

Tuli Tule

Tuline Tulise

Tume -da

Tunne Tunde

Turges -e — lv. ‘sulg’

Tutkas Tutka

Tuul -e

Tuuline Tuulise

Tuur -a

Tõeleid -leiu

Tõhv -a — LE ‘tammetõru’

Tõiv -u v. Tõo — ‘tõotus’, ‘ohver’

Tõivulemb -e

Tõll -u

Tõlv -a

Tõmmu

Tõnn -i

Tõrges Tõrksa

Tõrvand -i

Tõrvas -e

Tõsi -se

Tõsine Tõsise

Tähn -i

Täht Tähe

Täpp -i

Töll -u (>Tõll -u)

Uba Oa

Ude -me

Udu

Udras -e

Udres -e

Uhke

Uibu

Uljas Ulja

Uku

Undse Undse III v. — LE ‘udu’

Unipäiv -a

Urb Urve

Urm -e

Usk Usu

Usklik -u

Ustav -a

Uure Uurde

Vagu Vao

Vagur -a

Vaha

Vahe -da

Vaher Vahtra

Vahr -u — LE ‘võru’

Vai -a

Vaige III v.

Valas -e — ‘vaal’

Vald Valla

Valev -a

Valge

Vandemeel -e

Vanne Vande

Vapper Vapra

Vares -e

Vari Varju

Varjelemb -e

Varmas Varma III v.

Vasar -a

Vask Vase

Velbas Velpa III v. — LäE ‘kaval’, ‘kelm’

Veli Velje

Vello

Vend Venna

Verev -a

Vesse

Videv -a

Vihatsu

Vihavald -valla

Viher -a — ‘roheline’, ‘lopsakas’

Vihk Vihu

Vihur -i

Viidik -a

Viiger Viigri

Viires Viire III v. — lind Chlidonias

Viirg Viiru

Viis -i

Viit Viida

Vili Vilja

Vililemb -e

Vilimeel -e

Vilipäev -a

Vilitõiv -u

Vilivald -valla

Virb Virva — ‘noor, roheline oks’

Virge III v.

Virmaline Virmalise

Virve

Viu

Voog Voo

Voor -e

Võim -u

Võrk Võrgu

Võro — LE ‘metsa-’, ‘variku-’

Võtteli

Vägi Väe

Väin Väina

Väits -a v. -e

Väle -da

Välk Välgu

Värat -i

Värb Värvu

Värvo

Västrik -u

Õdak Õdagu — LE ‘õhtu’

Õde Õe

Õige

Õigemeel -e

Õis Õie

Õlg Õla

Õlut Õlle

Õnn -e

Õu -e

Äke Äkke

Öö

Ylane Ylase

Ylev -a

Ylg Yla Ylga — ‘poiss’, ‘peig’

Ylo

____________

Kalle Eller

Tõnn Sarv