NIMI

Muistsem tava näib nõudvat, et ema puhkab rahulikult nurgavoodis neli kuni kuus nädalat ja paneb lapsele nime alles seejärel. Võimalik, et isegi alles pärast esimese hamba lõikumist lapsel. Paremad ajad selleks on pyhad, noor- või täiskuu, neljapäev ja pyhapäev.

Nime valivad lapsele vanemad või vaderid. Nimi tähendab taime,looma, lindu vm olendit, nähtust, väge, eset. Yhesõnaga midagi, millel on jõud, mis saadaks inimest läbi elu ja võibolla veel hiljemgi. See, millest saab lapsele nime, selgub tavaliselt raseduse ajal või paiku synnituse ehk nurgavoodi.

Nime ei tohi enne varrutamist nimetada, muidu “laps kerjab nime taga”. Lapsele paneb nime ema. Ja viis, kuidas meie seda teeme, on viimati elanud veel Soomes. L Kettuneni arvates on aga nii talitanud maarahvaski.

Nime andmiseks
tuleb emal yksi minna allika, järve, tiigi ehk oja äärde, milles on inimestest puutumata vesi. Seal võtab ta mõned oksad – varvud, piserdab nendega lapsele vett, ytleb lapsele, mis on tolle nimi ja loitsib talle eluks, mida vaid soovib. Sarnane tava olevat paljudel teistelgi loodusrahvastel olnud. Miks mitte siis meil siin. Helmes näiteks veel mineval sajandil “peale ristimist võtnud ema lapse ja lugenud talle sõnu, mida teised ei teadnud, mis aga lapsele kuldset tulevikku pidanud tähendama”.Kastmine on oluline teistegi jaoks. Yksteist kastavad vaderid, aga ka teised varrulised.

Mustjalas
kestsid varrud ehk joodud kaks kuni kolm päeva.“Kutsutud olid naabrid, sugulased ja noori inimesi. Esmase öhta köeti sauna. Joodulised käisid saunas, sääl anti napsu ja ölut. Kaltsudest tehti laps, see oli yhe mehe syles, seda viheldi ja leilitati. Yks suurem laps oli ka seal ulkas, seda viheldi, see röökis. Saunas anti ambaraha, et tuleksid tugevad hambad. Mida rohkem see laps karjus, seda rohkem raha sai. Visati ikka vett ka saunalistele. Saunast tuldi ära, siis käis joodupidu edasi.”

VARRULISED

Varrudele tullakse kutsumise peale. Kaasa võetakse söögipoolist. Mitte kunagi aga peeneks raiutud liha ega tervet leiba. Väike liistakas tuleb enne ikka ära lõigata. Varrulaud kaetakse kyll aegsasti, kuid sööma asutakse alles siis, kui nimi pandud ja laps kõigi varruliste käest läbi käinud. Kui laps on varrulise syles, soovib ta lapsele eluks midagi head ning paneb midagi annivakka. Vaderid viivad annid hiide. Kõige olulisem, mida varrulistelt oodatakse, on, et nad tublit tantsu, laulu ja mängu teeksid ja nõnda syndinud inimese elurattale hoo sisse annaksid.Vanemal ajal oli oluline osa kinkidel, mida varrulised tõid või lubasid. See oli osa omaaegsest kyla hoolekandest.

Varrulisel ei tohi myts peas olla. Juhtus keegi mytsiga varrudele tulema, rabati see kohe peast ja nõuti lunaraha.

VADERID

on lapsele kui teised vanemad. Juhtuvad pärisvanemad surema, kasvatavad vaderid lapse yles. Varrulast peetakse meeles tema tähtpäevadel. Yhe lapse vaderid loetakse omavahel ja lapse pärisvanematega sugulasteks. Sellest järeldub omavahel abiellumise ja sugulise läbikäimise keeld. Vaderiks valitakse tervemad, tugevamad, jõukamad ja hea kuulsusega inimesed.Vaderiks ei saa

vend ja vend, õde ja õde, mees ja naine, samuti rase naine või ta mees ega yksik lapsega naine. Emavaderil ei tohi varrude ajal olla kuupuhastust.Vaderiks saamist loetakse auasjaks. Mida rohkem varrulapsi ja mida enam inimene neist hoolib, seda paremat saatust ta enesele teenib. Teisalt, kes keeldub vaderiks tulemast, seda ootab väga halb saatus.

Vaderid kutsutakse

. Võib ka ise pakkuda end, kuid viimane sõna jääb isale. Vadereid on kolm, viis, seitse või yheksa. Vähimal juhul on poisslapsel kaks isa- ja yks emavader, piigal vastupidi.Vaderid võivad varrudel kusta vaid kivi peale. Kindlasti mitte maa peale.

Varrulauas ei tohi vaderid hambaid torkida.

Emavaderil ei tohi seljas olla seelik ja pluus vaid olgu kleit.

Vaderid ei tohi varrudel ega hiljem omavahel tylitseda.

Varruööl ei tohi vaderid suguelu elada.

Vaderid ei tohi end purju juua ega kõrtsi minna kohe pääle varrusid.

Eesti Kirjandusmuuseumisse on kogutud varrudest hulk ylestähendusi. Ainuyksi lyhikesi teateid on neli kartoteegikastitäit. Kuigi seal olevad teated on kogutud ajaloolisel ajal ning kõnelevad ka kiriklikust ristimisest, on see kogu täiesti kasutatav. Varrukombed ja -taiad, millest seal juttu, on esmajoones maausku. Nagu varrud isegi.Pisut on varrusid uurinud Ü. Tedre, H. Tampere ja L. Kettunen. On olemas film saamide ja soomide vanast nimepanekust. Ja muidugi on ka varrupärimusi enda ja teiste peredest. Kõigest sellest on kokku pandud eelnenu ja järgnev. Erinevate taigade tähendusi pole siin välja toodud, kuna nende eesmärk on sarnane: laps olgu terve, magagu hästi, kasvagu kiiresti, hakaku kiiresti käima, kõnelema, lugema; saagu tast tark, hea kuulsusega, rikas, tugev, osav, ilus ja naistele meeldiv mees. Pealegi, komme on elanud kauem kui usk. Mis vägesid taiad just liigutavad, on tihti unund.

Alljärgnev kava arvestab konkreetseid olusid. Maausulises viru peres on syndinud poisslaps. Kuna korter on kitsas mahutamaks kylalisi ning väljas on parasjagu suur kevad, toimub varrupidu õues. Sealsamas on hiis ja allikas, kus toimetatakse varrutamine.

ENNE VARRUSID KODUS

Emal ja isal tuleb tõsta ja liigutada igasuguseid asju.Pesta last jaheda veega, pesuvette on pandud sysi, hõbevalget, mett ja hõbeda- või kullapuru. Last loputatakse puhta veega, pärast peseb isa selles nägu. Pesuvesi heidetakse auto ratastele ja kapotile. Kui on hobune, siis hobuse jalgadele ja kaelale.Lapse suud pestakse piimaga.Last suitsutatakse kaevukoogu ja lävepaku laastude, karuste loomade, ema ihu- ja isa peakarvadega. Selleks pannakse pada põrandale, rangid peale, rangidele sõgel ja sinna laps.Laps tuleb määrida yleni karurasvaga.Last ja ema tuleb piirata soolaga ja see neile peale visataKõik rõivad kodus peavad olema puhtaks pestud.Lapsele ei tohi teiste vanu riideid selga panna.Võtta tydruku seelikust tykike, sinna sisse 3 viljatera, lapsele pähe mytsi alla panna, 3 x lapsega ymber sängi käia.Riidenutsaka sisse rinna peale panna lapsele soola, kyyslauku ja hõberaha. Riiete vahele kolmeharuline pihlakaoks ning mytsi sisse raamatuleht.Ema paneb endale seeliku tagurpidi selga.Kaetakse laud, ja käiakse 3 x päripäeva ymber laua.TEEL VARRULE

Lapseviija sõidab ees, teised järgi. Sõidetakse vaikselt ja pyhalikult.Teele tõmmatakse rist ja varrulised sõidavad sellest yle.Jõest yle sõites annab emavader jõele lõngaotsa, isavader raha.Last tuleb hoida yleval käel, ristteedel tõstetakse laps 3 x yles.Taskus peab olema 1 rukki- ja 1 nisuleivakannikas. Tuleb vastu koer, anda talle rukkileiba ja ytelda: “ ära sa mu poiga pure!”. Teisele koerale tuleb anda nisuleiba. Tuleb kolmas koer vastu, siis pole muud, kui kaigast!VARRUTAMINE

Kaetakse laud. Laudlina alla pannakse leib ja pudel õlut. Syya veel ei tohi. 3 x päripäeva ymber laua käia.Vaderid samal ajal urjavad tammele, kysivad luba varrudeks.Vaderid urjavad vette.Ema kysib lepalt luba, lõikab viis raokest, seob lindi puule. Allika juures tõstab ema lapse 3 x yles, annab talle nime ja varrutab teda.Vaderid tulevad juurde ja teretavad, sinisekirja kindad käes :”tere vader!” vastu “tere, tere vader!” Vaderid pritsivad yksteist allikaveega.Vaderid ei tohi peale varrutamist end vastupäeva, ehk vasaku käe poole pöörata.Kuni saadakse hiieväravast välja, ei tohi vaderid tagasi vaadata.Tamme all juuakse tervist. Esimene õlu kahjatakse tammele. Vaderid saavad yksteise järel õllekruusi, joovad mõne lonksu ja viskavad ylejäänu kõrgele tamme okstesse, ise samal ajal loitsides :” ninda pikast ja korgest kui see olut tousis, kasugu ka mu varrupoig!” kruusi põhja pannakse hõberaha ja antakse see emale. Kruus pannakse pärast võimalikult kõrgele – lõkke juures posti otsa.Lõkke juures antakse poisi kätte igasugu tööriistu, tema käega lehitsetakse raamatut.Varrulised seisavad ymber tule ringis. Laps käib päripäeva käest kätte, igayks soovib talle midagi ja annetab midagi vaka sisse, mida kannab lapse järel yks vader. Näiteks raha, riideriba,või midagi muud mis juhtub kaasas olema või just nimelt selleks kaasa võetud on.Vaderid võtavad laualt igast toidust natuke veel vaka sisse ja lähevad sellega yksi tamme juurde, kus syytavad lõkke. Sääl nad annavad tulele, kivile, tammele ja allikale, mis vakas on , paluvad neil olla lahked ja sõbralikud poisi vastu ja, et täituksid varruliste soovitud soovid.Kui on ius ilm, pannakse poiss vaderite hiies olles varrulauale nelja põleva kyynla vahele selili ja ema vahetab tal kõik riided ära. Varruriided pannakse yles kõrgele.Poiss aetakse seelikust läbi, kuid mitte ema seelikust.Tulles tagasi lõkke juurde, jooksevad vaderid 3 x ymber varruliste, nii kiiresti kui saavad.

SÖÖMAAEG

Ema ja isa ja vaderid peavad istuma hästi lähestikku.Enne muud sööki söövad vaderid tyki musta leiba ja soola.PÄRAST SÖÖMAAEGA

Isavaderid lähevad metsast kätkivibu otsima. See olgu kuusk, haab, lepp või mänd. Emavaderid jt naised proovivad igatpidi selle tugevust, pyydes seda katki murda. Kui murdub, peavad isavaderid uue tooma. Isavaderid seavad vibu yles. Emavaderid seovad hälli otsa.Hälli õigeks seadmine. Vader näitab, et häll või “laev” on viltu, tarvis õigeks ajada. Kutsub rahvast hälli rahaga aitama. Kuhu nurka raha ei panda, häll ikka viltu – vader ise hoiab seda nii.Telu tegemine. Vaderid istuvad seljad vastakuti pika pingi otstesse, laulavad ja rebivad pinki kogu jõust oma poole. Laulus nimetavad järgmise titeema:Lätsi ma tellut tegeme

tiis tellut, tellu, tellu
tellu jala lagunive.
tiis tellut, tellu, tellu
Leidsi ma tellu tii veerest,
tiis tellut, tellu, tellu
kareluse karjamaalta.
tiis tellut, tellu, tellu
Kellel jääse järekõrra?
tiis tellut, tellu, tellu

N n - il järekõrra.

tiis tellut, tellu, telluVarru pulk. See on pisike pulgake, mida sokutatakse teise varrulise taskusse. Kelle taskust pulk lõpuks leitakse, sealt on oodata uusi varrusid.Varrulaua pyhkmed pannakse suurde liuda ja viiakse paarile, kes pole siginud, siis saada nad lapse.TEEL KOJU

Kui kodu juba paistma hakkab, tehakse lapse käed rusikast lahti ja hoitakse nii, kuni koju saadakse.PEALE VARRUTAMIST

Koju jõudes viiakse laps kohe igasse kambrisse ja elumaja jaosse, seejärel pannakse ta voodi jalutsisse padjahunniku peale. Emavaderid istuvad voodi servale.Varrutamisel lapsel seljas olnud riided pannakse ukse peale.Peale varrutamist pyhib ema kõik maja puhtaks, uksepiidad ka. Sama harjaga laps ka yle pyhkida.

Ahto Kaasik
10211. ajastaja lehekuul (1998)