Laupäeval, 7. jõulukuud kogunes Tartus Eesti põlisusulisi organisatsioone ühendava Maavalla Koja Esinduskogu, kes kinnitas Juhatuse aastaaruande ja valis uue Juhatuse. Koja Vanemana jätkab Andres Heinapuu ja Kirjutajana Ahto Kaasik, Vardjaks valiti Imre Annus.
Esinduskogu kritiseeris teravalt Eesti kultuuri- ja usupoliitikat. Leiti, et riik diskrimineerib maausulisi ja ignoreerib ühtlasi oma põlisrahva huve. Samuti arutati konkreetseid tegevuskavasid põlisrahva usu ja kultuuri kaitseks. Maavalla Koda taotleb Eesti Valitsusega konstruktiivset koostööd Eesti seadustiku kohaldamiseks põlisrahva usutavadega. Koja arvates tuleks tunduvalt laiendada eesti pärimuskultuuri osa üldhariduskooli õppekavades. See on hädavajalik selleks, et tagada üha enam globaliseeruvas maailmas meie rahvusliku identiteedi järjepidevust. Samuti peaks riik leidma vahendeid talurahvaarhitektuuri, hiiepaikade jt pärimuskultuuri valdkondade uurimiseks ja kaitseks.
Viimase kümne aasta jooksul on Eestis vastu võetud mitmeid seadusi, mis ahistavad mittekristlaste õigusi. 2002. a. juulis hakkas kehtima uus Kirikute ja koguduste seadus, mis annab kristlikele usuühendustele, sh kirikutele suuremaid õigusi kui mittekristlikele ning nõuab samas mittekristlastlikelt usuorganisatsioonidelt oma nimedes kristliku terminoloogia kasutamist.
Uus seadus rõhub eriti rängalt Eesti põlisusuliste Maavalla Koda, mis peab seaduse kohaselt 2004. a. 1.augustil oma legaalse tegevuse sundkorras lõpetama. Siis lakkab kehtimast seadus, mis lubab usuliste ühenduste nimedes kasutada omatermineid. Kuna usulistel põhjustel ei saa põlisusulised oma organisatsiooni nimes kristlikke termineid kasutada, pole neil võimalik end seadusele vastavalt ümber registreerida.
Maausulisi ahistavad teisedki Eesti seadused. Nii näiteks ei saa nad oma usutavade kohaselt sõlmitud abielusid legaalselt registreerida (selline õigus on üksnes kristlastel) ega matusetseremooniaid korraldada. Samuti ei anna Eesti seadused põlisrahva traditsioonilistele pühapaikadele - hiitele - sakraalmaa staatust. Eestis on teadaolevalt enam kui 500 hiit, kuid maausuliste organisatsioonide kasutuses ega valduses pole neist ühtegi. Samal ajal satuvad muistsed pühapaigad järjest uusehituste ja metsalangetajate ohvriks.
Kuigi Eesti riik põlisusulisi diskrimineerib, on neil ometigi ühiskonnas lai kandepind. Riigikogu poolt 2002. a.juulis tellitud avaliku arvamuse uuringu kohaselt peab põlisusku esmajärjekorras südamelähedaseks 11% (~150 000 inimest) Eesti elanikkonnast. Põlisusu pooldajad ei kuulu valdavalt ühtegi usuorganisatsiooni, kuna traditsioonidest lähtudes ei peeta seda primaarseks.
Maavalla Kotta kuuluvad hetkel neli Koda üle Eesti: Härjapea Koda Põhja-Eestis, Emujärve Koda Lõuna-Eestis, Emajõe Koda Tartumaal ning Saarepealne Koda Saaremaal. Esinduskogu on Maavalla Koja kõrgeim otsustusorgan, mis moodustub liikmeskodade Juhatustest. Iga Koja Juhatusse kuuluvad Vanem (juht ning esindusisik, valitakse 3 aastaks), Vardja (tegevjuht, valitakse 1 aastaks) ning Kirjutaja (sekretär, valitakse 2 aastaks).