[text]
Täna on

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja pressiteade

27. jaanuar 2003

Peaminister ei soovi koostööd maausulistega


Täna, esmaspäeval, 27. jaanuaril möödub kaks ja pool kuud päevast, mil Maavalla Koda esitas peaministrile avalduse kokkusaamiseks, et arutada usuvabaduse rikkumisi riigis ja võimalikku koostööd põlisrahva pärimuskultuuri edendamisel. Hoolimata sellest, et ametikirjadele vastamiseks ette nähtud tähtaeg on mitmekordselt ületatud, pole Maavalla Koda peaministrilt vastust saanud. Avalduse asjus on tehtud ka mitu suulist järelpärimist, millele peaministri büroo annab põiklevaid vastuseid.

Viimastel kuudel on peaminister Siim Kallas osalenud mitmetel kristlikel üritustel, näiteks EELK Usuteaduste Instituudi religiooniõpetuse ümarlauas ja EKN aastapreemiate väljaandmisel. Maavalla Koda leiab, et kuna Eesti valitsus on kogu rahva valitsus, on äärmiselt kahetsusväärne ja ebaeetiline, et peaminister eelistab üht religioosset liikumist teistele.


LISA: Maavalla Koja avaldus Peaministrile 12. XI 2002.a.


Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda

12. november 2002. a.

Hr Siim Kallas

Eesti Vabariigi Peaminister


Lugupeetud Peaminister Siim Kallas!

 

Soovime tulla Teie vastuvõtule, et arutada riigis arenevaid usuvabadust kitsendavaid tendentse ning võimalikku Maavalla Koja ja Vabariigi Valitsuse vahelist koostööd.

Kohtumise eeldatav päevakord:

1. Maavalla Koja ja Eesti riigi võimalikust koostööst:

- pärimuslike pühakohtade (hiied, ohvrikivid, -allikad jms) arvelevõtmisel ning kaitsmisel;

- pärimuslike pühakohtade õigusliku seisundi ja omandiküsimuse lahendamisel;

- pärimuskultuuri osa suurendamisel koduloo- ja kodanikuõpetuse õppekavade täiendamisel või uue, pärimuskultuuri õppeaine sisseseadmisel ning selle õppekava loomisel;

- Eesti seadusandluse kooskõlla viimisel pärimuskultuuri väärtushinnangute ja tavadega, tagamaks pärimuskultuuri kaitse ja säilimine ning maausuliste õigus järgida legaalselt oma usutavasid;

2. Põhiseadusega tagatud riigi ja kiriku lahususe, usuvabaduse ja kodanikuühiskonna põhimõtete jätkuvast rikkumisest riigis.


Põhjendus

Viimase kümnekonna aasta jooksul on Eestis jälgitavad tendentsid, et kristliku usundi esindajad, moodustades rahvastikust vähemuse, saavad riigilt üha suurenevaid seadusandlikke ning riigieelarvelisi soodustusi. Samas ei ole riik suutnud erinevate Eestis olevate ilmavaadete esindajaid võrdselt kohelda.

Vastu tulles kristlikele usuvooludele, on valitsus moodustanud kaplanaadi sõjaväes ja vanglates ning see on kavas moodustada veel politseis, lennuväljadel jm. Samal ajal ei taga riik psühholoogilist abi uskmatutele ja muude usundite esindajatele, kes moodustavad nii sõjaväelastest kui vangidest valdava enamuse. Kristlikel kaplanitel on erandkorras võimalus jagada rivilisi käsklusi ka ilmalikele ja muude usuvoolude esindajatele.

Kristlike konfessioonide katsed muuta usundiõpetust Eesti koolides kohustuslikuks ja saada see oma kontrolli alla on leidnud toetust riigistruktuuridest. Näib, et nii püütakse lahendada kristlike õppeasutuste ja Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetanud haritlaste tööhõive küsimust. Paraku ei suuda mainitud õppeasutuste lõpetanud juba oma hariduse ühekülgsusest tingitult õpetada usundiõpetust erapooletult. Kristlaste juhitav usundiõpetus on eriti ohtlik maausulistele, sest kõigi Eestis tegutsenud kristlike organisatsioonide põhilisimaid eesmärke on sajandite vältel olnud just maausu hävitamine. Tänapäevani pole üle saadud maausu ja maausuliste alavääristamisest.

Eesti usualane seadusandlus on üles ehitatud ainult kristlike konfessioonide loogikast lähtudes ning huvisid arvestades. Järjest on vastu võetud seadusi, mis takistavad mittekristlastel oma usulisi tõekspidamisi järgida. Näiteks uus Kirikute ja koguduste seadus annab episkopaalse ülesehitusega kirikuile suuremaid õigusi kui muudele usulistele ühendustele; samuti nõuab sama seadus kõikidelt usulistelt ühendustelt kristliku terminoloogia kasutamist. Seaduse kohaldamisel ootab Taarausuliste ja Maavalla Koda 2004. a. 1. VIII sundlikvideerimine.

Perekonnaseadust on täiendatud sätetega, mis võimaldavad vaimulikel registreerida ametlikke abielusid. Vastav kord on vastuvõetav eelkõige kristlikele usuühingutele, kuna maausulistele, bahaidele jt on see taas vastuvõetamatu.

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda on Eesti omausuliste ühendus. Maavalla Koja tegevus seisneb Eesti põlisrahva pärimuskultuuri järjepideva osa viljelemises, uurimises, väärtustamises ja tutvustamises. Erinevalt kõikidest teistest siia tulnud uskudest, aitab meie tegevus otseselt kaasa Eesti Vabariigi põhieesmärgi ning Põhiseaduse algussätte „mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade“ täitmisele.

Maavalla Kojas on umbkaudu 100 liiget, kuid rahvaloenduse andmeil on taara- ja maausulisi Eestis 1058 (seejuures on meile teada hulgaliselt fakte, mil rahvaloendaja on keeldunud maausuliste usulist kuuluvust registreerimast). Riigikogu poolt tellitud ja 2002. a. juulis läbi viidud avaliku arvamuse uuringu kohaselt peab esimeses järjekorras taara- ja maausku südamelähedaseks 11% Eesti elanikkonnast. Tundes vastutust enam kui saja tuhande eestimaalase ees ning tundes muret meie pärimuskultuuri ja rahvuse säilimise ja hea käekäigu pärast, soovime Teiega läbi rääkida Maavalla Koja ja Vabariigi Valitsuse võimaliku koostöö üle.

Maavalla Koda kuulub koos Eesti Islami Koguduse, Tallinna Baha´i Koguduse, Krišna Tunnetuse Tallinna Koguduse, Eesti Budistlik Kogudus/Drikung Kagyu Ratna Shri Keskuse ning Tiibeti Budismi Nyingma Kogudusega Usuliste Ühenduste ümarlauda ning jagab nendega muret jätkuva usuvabaduse piiramise ning usundite ebavõrdse kohtlemise pärast riigis.

Lugupidamisega


Andres Heinapuu

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja Vanem