[text]

Täna on

Usuliste Ühenduste Ümarlaua pressiteade

14. jaanuar 2003

Usuliste Ühenduste Ümarlaud kohustusliku religiooniõpetuse vastu

  

Täna, teisipäeval, 14. jaanuaril kogunes Tallinnas Bahai keskuses Eesti
Usuliste Ühenduste Ümarlaud. Arutati religiooniõpetuse olukorda
üldhariduskoolides. Tõdeti, et senine kord, kus religioonialaseid teadmisi
jagatakse muude õppeainete raames, on end õigustanud ja väärib säilitamist.
Religiooniõpetuse sisseviimine omaette õppeainena pole praegu reaalne.

Eestis ei ole praegu kõrgkoole, mis suudaksid koolitada erapooletuid religiooniõpetajaid. Pole ka erapooletuid ja ülevaatlikke õppematerjale. Olukord, kus osades koolides õpetatakse usu- või religiooniõpetust omaette õppeainena, on anarhiline. Teemat käsitletakse üldjuhul subjektiivselt ning religiooniõpetuse tunnid toimivad kristliku misjonina.

Religiooniõpetuse üldhariduskooli toomine on otseselt seotud inimõigustega. Seetõttu ei tohi seda küsimust käsitleda sarnaselt muude õppeainetega. Isegi vabatahtliku religiooniõpetuse toomisele üldhariduskooli peab eelnema üldrahvalik arutelu ja selle legaliseerimiseks on vajalik ühiskondlik tellimus, sest Eestis valitseb üldine koolikohustus.

Ümarlaud tegi religiooniõpetuse küsimuses avalduse, milles pöördub Vabariigi Valitsuse ja Eesti üldsuse poole:

RELIGIOONIÕPETUSEST

Usuliste Ühenduste Ümarlaua avaldus

Möödunud aasta 5. detsembril toimus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudi eestvedamisel Tallinnas (Pühavaimu tn 6) ümarlaud, kus arutati religiooniõpetuse vajalikkust Eesti üldhariduskoolides, milles osalesid ka Usuliste Ühenduste Ümarlaua esindajad. EELK avalikustatud ümarlaua ühisseisukohtades on kirjutatud: “Peame võimalikuks, et üldhariduskooli õppekavasse kuuluks kohustusliku õppeainena religiooniõpetus”, mis võib anda eksitava ettekujutuse Usuliste Ühenduste Ümarlaua seisukohtadest.

Põhimõtteliselt eitamata tasakaalustatud religiooniõpetust (usundite õpetust) kohustuslikuna kooliprogrammides, rõhutame, et praegu puuduvad eeldused niisuguse õppeaine kohustuslikuks tegemiseks Eesti koolides, sest · arvestades usuõpetuse õpetajate õppekavasid nii avalik-õiguslikes kui eraülikoolides, ei ole ette valmistatud piisavalt pädevaid erapooletuid religiooni- ja maailmavaateõpetuse õpetajaid; olemasolevad kristlik-protestantlikud usuõpetuse õpetajad ei ole pädevad ega võimelised õpetama religiooniõpetust tasakaalustatult ja erapooletult; Eestis ei ole üldse välja antud erapooletuid ja tasakaalustatud religiooniõpetuse alaseid õppevahendeid ei üldhariduskoolide tarvis ega religiooniõpetajate ettevalmistamiseks.

Eelnevat arvesse võttes teeme järgmised ettepanekud:

1. Laiendada ühiskonnaõpetuse ainekavas juba olemasolevat usundite osa, et selle raames saaks anda õpilastele parema ülevaate erinevatest usunditest ja konfessioonidest ning nende ajaloost. Oleme nõus koostööks Haridusministeeriumiga ühiskonnaõpetuse ainekava täiendamisel ning õppevahendite koostamisel.

2. Üle vaadata juba kehtiv usuõpetuse valikaine kava, et tasakaalustada selles eri usundite omavaheline suhe. Ka siin oleme nõus koostööks nii ainekava täiustamisel kui õppevahendite loomisel.

3. Haridusministeerium peaks korraldama juba olemasolevate ainekavade paremaks täitmiseks, ent ka arvestades ühiskonnaõpetuse ja vabatahtliku usuõpetuse ainekavade laiendamist ja täiustamist, võrdleva usundiloo alast täiendkoolitust ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele. Ümarlauas esindatud usuühendused on nõus kaasa aitama ka õpetajate täiendkoolitamisel.

4. Et käivitada Eestis kaugemas tulevikus tänapäeva euroopalikele tavadele vastav religiooniõpetuse koolikursus, tuleks juba praegu asuda selleks vajalike eeltingimuste loomisele:

· Luua toimiv erinevates usundites pädevate religiooniõpetuse õpetajate ettevalmistamise süsteem, sest praeguste usuõpetajate enamiku silmaring piirdub kristlusega, suur osa neist aga ei tunne piisavalt põhjalikult ka kõiki kristlikke konfessioone. Selleks üle vaadata asjassepuutuvad ülikoolide õppekavad, millele on riiklik tellimus, ning vajadusel koostada uusi.

· Korraldada ja edendada eestikeelse kirjanduse, sh nii kesk- kui ülikoolide õppekirjanduse väljaandmist ka mittekristlike usundite kohta, pöörates erilist tähelepanu elavatele usunditele.

Kõigile uskudele avatud Usuliste Ühenduste Ümarlaud on eri usundeid esindavate ühenduste keskustelufoorum omavaheliseks suhtlemiseks ning dialoogiks riigiga. Ümarlaud koosneb registreeritud usuliste ühenduste volitatud esindajatest.

Ümarlauas on esindatud Baha’i Koguduste Liit, Eesti Budistlik Kogudus / Drikung Kagyu Ratna Shri Keskus, Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus, Eesti Islami Kogudus, Tallinna Juudi Kogudus, Krišna Tunnetuse Tallinna Kogudus ning Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda.

 

Lugupidamisega,

Ümarlaua volitatud esindaja

Andres Heinapuu,

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja Vanem