[text]
Täna on
Pyhapäeval, 7. urbekuud yletasid Eesti Maalamba Yhingu liikmed Gilleke Kopamees ja Veiko Maripuu jääteed pidi Soela väina, et kontrollida teateid Hiiu maalammastest. Emmaste ja Kärdla kandis kylastati kaht paarikymnepealist karja, mille enamik loomi leiti vastavat maalamba tunnustele. Karjades leidus nii halle, musti, pruune, kirjusid kui ka valgeid loomi. Maalambale kohaselt olid uuritud loomade pead väheldased, sabad lyhikesed ning nende näod ja jalad kaetud sileda ohekarvaga.

Seni on Hiiumaalt saadud teateid 15 karjast, kus on maalamba sarnaseid loomi. Gilleke Kopamees oletab, et maalammas võib seal olla ysna levinud. Juhul kui oletus peab paika, võiks põlistõugu loomi edaspidi edukalt kasutada Hiiu looduskaitsealade poollooduslike rohumaade hooldamiseks. Vähenõudlikud ja haigustele vastupidavad "maavillased" põlislambad peaksid selleks hästi sobima. Samuti on maalamba vill pehmuse ja värvirikkuse poolest väärtuslik tooraine kohalikele käsitöömeistritele.

Kuigi teistes läänemeremaades on sarnased kohalikud lambatõud kõrgelt hinnatud, on Eesti toidu- ja veterinaaramet seni keeldunud maalammast tõuna tunnustamast.  Maalamba yhingu peetavasse maalammaste registrisse on seni kantud yle 200 lamba, kes elavad valdavalt Saare- ja Muhumaal, Kihnus ning Ruhnus.

Ahto Kaasik