14.04.2004
Kultuuriministeerium alustab OYga Tava Mets läbirääkimisi Obinitsa kääbaste aluse maa-ala ostmiseks, teatas Kultuuriministeerium. Kultuuriminister Urmas Paeti sõnul on Obinitsa kääbaste maa-ala ymber kerkinud murede lahendamiseks ning sealse keskkonna säilitamiseks maa-ala omandamine riigile või kohalikule vallale. “Oleme valmis seda tegema ning alustama maaomanikuga läbirääkimisi”, ytles minister.
Obinitsa kääbaste alune maa-ala on suur ligikaudu 4 hektarit, maa praegune omanik OY Tava Mets on hinnanud maad 400 000 krooni vääriliseks. Eelmisel nädalal teatas keskkonnaminister, et loobub kääbastealuse maatyki ostmisest, kuna tegemist pole kaitstava loodusobjektiga.
Samal ajal kui Obinitsas pyytakse kultuuriväärtusi päästa, osaleb Kultuurimisteerium Rapla maakonna Palukyla Hiiemäe lagastamises. Ministeerium eraldas eile 350 000 krooni Palukyla Hiiemäele ehitatava puhke- ja spordikompleksi ehitamiseks. Nelja aasta jooksul on kavas keskusele eraldada kokku 2 miljonit krooni.
Rahaeraldus oli kylmutatud kuni muinsuskaitsenõukogu otsuseni hiiemäe kaitse alla võtmise suhtes. 5. mahlakuud toimunud muinsuskaitsenõukogu koosolekul otsustati teha kultuuriministrile ettepanek Palukyla hiiemäe osaliseks kaitse alla võtmiseks. Selle kohaselt läheks kaitse alla hiiemäe tipp ning ymbritsev kõrgendik mäe poole nõlvani jääks kaitsevööndisse. Otsus jättis kaitse alt välja ajaloolise tule- ja rahvakogunemiste koha ning samuti ohvrikohana tuntud Tõnni augu.
Hiiemäe kaitse korraldamist nõukogu ei arutanud. Seega sõltub hiiemäe saatus edaspidi vaid muinsuskaitseametist ja konkreetselt arheoloogiamälestiste kaitse peaspetsialist Ants Kraudist. Paraku esindab Kraut muinsuskaitsekoolkonda, mis soosib majandustegevuse arendamist mälestistel. Kraut ongi varasematel esinemistel tõotanud, et puhkekeskuse ehitamisele mingeid tõkkeid ei seata. Sarnase ideoloogia ajel kooskõlas amet hiljuti ka Obinitsa kääbaste lageraide.
Kultuuriministeeriumi järjekindlusetu tegevus ajalooliste pyhapaikade suhtes tuleneb vastava riikliku poliitika ja teabe puudumisest. Täna on muinsuskaitse all kõigest neljandik teadaolevatest pärimuslikest pyhapaikadest. Ylejäänute täpsetest asukohatadest ning seisukorrast puudub riigil ylevaade. Kuni tänaseni on käsitletud hiisi reeglina teisejärguliste mälestistena, mille uurimiseks ja kaitseks raha ei eraldata. Sellest tulenevalt valitseb hiite riiklikus kaitses ignorantne lähenemine. Nõukogude aega ulatuva traditsiooni kohaselt ei käsitleta hiisi mitte usundiloolise väärtusega paikadena vaid arheoloogilise kultuurikihina.
Maavalla Koda