Saamide pyha allika, Suttesaja, kaitsjad avasid võrgulehekylje www.suttesaja.net. Lehekyljelt saab huviline kõikvõimalikku infot selle olulise loodusmälestise kohta ning võitlusest, mida pärimuskultuuri- ja keskkonnakaitsjad allika pärast peavad, teatab Roheline Värav.

Suttesaja on osa saamide muistsest pyhast Ailegas-tundrust ning Baseskaidi piirkonnast, kus asuvad ka Basejavri (ehk Pyhajärv) ja Basejohka (Pyhajõgi). Pärimuse kohaselt on Suttesaja vett läbi aegade kasutatud puhastustaigadeks.

Pyhapaikadele omaselt on ka Suttesaja mitmel moel ymbrusest eraldatav. Tähele tuleb panna ebatavalisi pinnavorme ning ka seda, et Suttesaja ei jäätu ka tugevaimate pakastega.

2001. aasta alguses otsustas Utsjoe maakond hakata Suttesaja vett suurtes kogustes pudeldama ja myyma. Ettevõtmine pidi teostuma Lapimaa keskkonnakeskuse (Soome vaste keskkonnaametile) ja Utsjoe maakonna yhisprojektina. Utsjoki on Soome ainus maakond, kus saamid valdavas enamuses.

Suttesajaga äritsemine ähvardab mitmeid saamide põlisrahvaõigusi, sealhulgas kultuurilisi, usulisi ja maaõigusi. Suttesaja on nii kultuuriajaloolise, kui vaimse pärandina saamidele väga oluline.

Suttesaja ymber toimuv viitab suuremaile probleemidele nii Soome seadustes, kui yhiskondlikus suhtumises tervikuna. Saamimaal on nende maaomandi õiguskysimused lahendamata. Saamide õigusi oma põlisusule ei ole aga Soomes seni yldse käsitletud.

Lisaks on Suttesaja projektil suur mõju piirkonna keskkonnaseisundile. Suttesaja moodustab osa Teno jõe vesikonnast. Teno on oluline lõhejõgi, eriti tähtis taas kohalikele saamidele. Yhtlasi kuulub Suttesaja ja lähiymbrus Euroopa Liidu looduskaitsealade Natura 2000 võrgustikku.