[text]

Täna on

USA loodeosa suurlinnad ja indiaanlased kavandavad koostööd linnade varustamiseks reservaatides toodetava taastuvjõuga, kirjutab Environmental News Network. Kõige kaugemale on jõutud arutelus Aspeni, Boulderi ja Seattlega, mille linnapead osalesid Denveris toimunud indiaanihõimude taastuvjõu tippkohtumisel, vahendab Roheline Värav.

Taastuvenergiat on eriti suur huvi arendada Ameeika Yhendriikide põhjaosa suurte tasandite piirkonna reservaatides. Seal elavate hõimude maadel on soodsad tuuletingimused, mis võimaldaksid logistiliste probleemide lahendamise korral ka lähedasi linnu rohelise jõuga varustada. See annaks omakorda hoogu juurde hõimude majandusele.

Boulderi linnapea Mark Ruzzini sõnul on linnakodanikel väga suur tahtmine kasutada taastuvenergiat. "Linnades on rohujuuretasandi liikumine olemas, ja nyyd ootame, et osariigid viiksid asja lõpuks ka föderaalvõimudeni,“ sõnas Ruzzin.

Ruzzin rääkis, et Boulderis seati eesmärgiks 500 taastuvjõu kasutamisest huvitatud linnakodaniku leidmine. Enne kui mõtet jõuti isegi avalikustada, oli sooviavaldusi laekunud ligi tuhat.

USA pole teatavasti kasvuhoonegaaside emissioone piirava Kyoto lepinguga yhinenud. Seevastu on 180 linnapead yle kogu USA allkirjastanud lepingu, kus nad võtavad endale kliimakaitse kohustuse ja lubavad töötada Kyoto lepingu põhimõtete alusel.

Energiaressursi ylekandmisega resrvaatidest linnadeni seonduvad mitmed tehnilised ja juriidilised raskused. Hõimude iseseisvus peaks aga olema yks lahendus mitmetele sellelaadsetele probleemidele.

Mitmel pool proovivad hõimud meelitada hea eeskujuga ymberkaudseid elanikke arukamalt käituma. Vajadusel pöördutakse siiski ka kohtu poole. New Mexicos elaval hõimul Isleta Pueblo õnnestus hiljuti USA ylemkohtu abil sundida Albuquerque'i linna ehitama endale tõhusamad veepuhastid, sest linna heitveed voolasid reservaadi maadele.

>Roheline Värav