Hõimukoda juhendab Hopi veetooja Mona Polacca (Liblikas), kes on juba seitse aastat pannud kokku Eestis toimuva indiaanilaagri meeskonda. Tema palved ja tseremooniad on avanud sydameid ja aidanud paljudel Eesti inimestel leida sideme meie oma maa ja selle hingega.

Hõimukojas saab korraldajate sõnul iga osaleja võimaluse vaadata enda sydamesse ja uurida oma väärtushinnanguid, seda mis on pyha inimeses endas, tema elus ja maailmas laiemalt. Pyhade väärtuste mõtestamise lainele tõstab osalejaid dokumentaalfilm - Austuse valguses.

Filmi tuuma moodustab põhimõtteline vastuolu kaasaegse yhiskonna asise ja Ameerika põlisrahvaste vaimse maailmakäsitluse vahel. Kas Maa on majanduslik resurss või elusolend, keda tuleb austada? Indiaani targad õpetavad meile, et keskkonna kriis on vaimne kriis, sest teadliku kontakti puudumine maa ja veega ohustab kogu elu. Pyhad paigad kogu maailmas vajavad kaitset ignorantsuse eest. Film räägib Lakota, Hopi ja Wintu hõimu rollist Maaema hoidjate ja kaitsjatena.

Film avardab teadvust inimesest kui looduse osast, puudutab sydameid ja avab ukse Maa pyhadusse. Film toob meelde sarnased vastuolud meie maal – Palukyla, Ebavere, Adavere jt hiite rikkumise majandusliku kasu ajel.

Kymne aasta jooksul filmitud Austuse valguses uurib Ameerika kultuuri suhet loodusega kolmes põliselanike poolt pyhaks peetud paigas: Colorado platoo, Mt. Shasta Kalifornias ja Devils Tower Wyomingis. Need mineraalide- ja metsarikkad ning puhkajate poolt armastatud paigad avaldavad vaimset kylgetõmmet, mis viib põlisameeriklased konflikti kaevanduskompaniide, New Age´i harrastajate ja kaljuronijatega. Ning kõik pooled tunnevad end ahistatuna.

Film kõrvutab Hopi, Wintu ja Lakota vanemate nägemuse paiga vaimsest tähendusest mitte-indiaanlaste ideedega sellest, kuidas oleks seda maad kõige otstarbekam kasutada. Film haarab endas vaimse igatsuse ja tänapäeva materiaalse meeletuse.

Iga mu film vaatleb keskkonna vaimset kriisi ja toob esile maailmavaate kokkupõrke nende vahel, kelle jaoks maa on eravaldus ja pyhapaik. Minu filmide eesmärk on syydata kahekõne meie kultuuri suhtest loodusega, julgustada ajaloo ymberhindamisele ja saavutada põliselanike ja maa kooskõla. Filmide levitamisstrateegia sisaldab endas avalikke arutelusid, kus osalevad põliselanikud, poliitikud, maaomanikud, teadlased ja kunstnikud. Yhine õpe on väga võimas protsess ja tööriist, mille abil õpetajad saavad algatada teadlikkuse kasvu ja aidata uuel põlvkonnal ajaloo käiku muuta, kirjutab rezissöör Christopher McLeod.

Lisateave:
Filipp Kruusvall
tel. 5669 6565