[text]

Täna on

Põhja-Ameerika allesjäänud põlisrahvad on ikka ja jälle hädas tööstusyhiskonna pealetungiga. Odžibvede hulka kuuluvat Paplijõe rahvast ähvardavad metsade hävitamine ja jõgede tammistamine.

Paplijõe rahvas elab Kanadas, 400 km Winnipegist põhjas. Rahva hulka kuulub 1200 inimest, kellest yle 900 elab reservaadis. Suuremat osa reservaadist katvast põlismetsast voolab läbi mitu jõge. Sealtkandi metsal on tähtis osa nii yleilmses, kui kohalikus ökosysteemis. Sealseid metsapuid ja turbarabu peetakse maailma suurimaiks sysinikureservideks. Nende varude hävitamisel vabanev sysinik aitab yleilmsele kliimamuutusele kõvasti kaasa.

1998. aastal allkirjastasid Manitoba valitsus, Manitoba pealike yhendus ja Põhja-Manitoba kriide yhendus vastastikuse mõistmise leppe, kus sätestatakse, et kaitsealadel ei tegutseta vastuolus kehtivate põlisrahvaid käsitlevate seaduste või lepetega, samuti ei rikuta põlisrahvaste õigusi.

Paplijõe rahval on ymbritseva looduse kaitsmise pikaajalised traditsioonid. Pikka aega on kestnud ka võõraste huvi piirkonna loodusvarade kasutuselevõtuks. Puidutööstus lubas ehitada piirkonda aastaringi sõidetava tee, kriide pealikud lykkasid “lahke lubaduse” tagasi. Lisaks tee-ehitusele pakkus puidutööstus ka töökohti, majanduslikku edu ja moodsat elu.

Paplijõe rahva filosoofia kohaselt on Looja andnud neile elu ja maa, kus elada. Ilma maata sureks rahvas välja. Seepärast on kohalikud väga huvitatud, et nende maa säiliks ka tulevastele põlvedele.

Puidutööstuse huvi pole ainuke asi, mis põlisrahvast ärevile ajab. Sama ähvardav on ka energeetikafirma Manitoba Hydro plaan rajada Wuskwatimi jõele tamm. Senised hydroenergiaprojektid on põlisrahvaile ainult häda toonud: kyll ujutati yle metsi, kyll hävisid vanad veeteed, jõed ja järved ummistusid setteist ning vee-elu suri välja. Ka ähvardab veetaseme muutmine põlisrahva esivanemate viimseid puhkepaiku.

Wuskwatimi tamm ei ähvarda yksnes rajatisest endast tulenevate ohtudega. Tammi rajamine toob paratamatult kaasa teede ehitamise põlismetsa ning elektritootmine nõuab elektriliinide ehitamist, mille käigus ka palju puid maha võetakse. Uuest jaamas hakkaks kasu saama peamiselt USA tarbijad, kanadalaste enda elektritarbe rahuldamiseks jaama vaja pole.

Keskkonnakaitsjate meelest on maailma yhe suurima säilinud põlismetsa kallale minek täiesti arulage. Olukorras, kus suurem osa maailma põlismetsadest on maha raiutud, on 80 protsendi ulatuses säilinud Kanada põlismetsal eriline väärtus. Valdav osa metsast kuulub senini valitsusele ning metsas elavad peamiselt põlisrahvad. Nemad hangivad metsast vaid toitu ja muud argieluks vajalikku ning metsal on tähtis koht ka põlisrahvaste usulises elus.

Keskkonnaryhmituse Boreaalmetsade Võrgustik (BFN) tegevdirektor Don Sullivan kysib: “Kui mitmekesisus on elu võti, miks siis liigub kogu maailm homogeense majanduse poole, mis põhineb vaid tarbimisel iga hinna eest? 4,3 miljoni hektari puutumata boreaalmaastiku kaitsmisega kaitstakse nii boreaalset ökosysteemi, kui ka kultuuri, mille võrra inimkond rikkam on.”

Roheline Värav