Sydakuu lőpus Lapimaal Inaris aset leidnud saami mängufilmide festivali Skbmagovat kunstilise juhi Jorma Lehtola hinnangul saab saamide puhul rääkida omalaadsest rahvuslikust renessansist. Jorma Lehtolat kysitles Sander Silm Rohelisest Väravast.

Filmifestival leiab aset juba seitsmendat korda, kas filme ikka jätkub?

Neid on siiani ikka tulnud, tősi kyll, nyyd on see jäänud kuidagi vaiksemaks. Pőhjus vőib olla selles, et pőhiosa saami mängufilmidest ja telesaadetest tehakse Norras. Paraku sealt enam niipalju filme ei tule, tőenäoliselt on vähendatud rahastamist. Teisalt on tekkinud väga palju väikseid tootmisyksusi, kes siiski filme toodavad.

Soomes elab 7000-8000 saami, kuidas selline väike rahvakild soomlaste hulgas yldse välja paistab?

Saamid on Soomes ikkagi väga marginaalne rahvusryhm, mis ei ole ka eriti nähtav. On ju Helsingist sama pikk tee nii Ivalosse kui ka Berliini. Seetőttu näeb ka saami mängufilme vői TV-saateid Soome televisioonis haruharva. Pőhjus on selles, et YLE poolt vaadatuna pole mőtet saamikeelseid saateid teha, sest meid on selleks liiga vähe. Samas kui vaadata elektroonilist meediat, siis on saamide esindatus kyllaltki suur. Nii Soomes, Norras kui ka Rootsis on saamikeelsed raadiojaamad. Inaris on meil saami raadio, kus tehakse päev läbi saamikeelseid saateid. Varem oli see jaam YLE raadio vőrgus, kuid soomlastele see eriti ei meeldinud. Kuna saamikeelse meedia osakaal on sedavőrd väike, siis saami raadio olemasolu on meile väga tähtis. Seetőttu pole ime, et 95 protsenti saamidest kuulab seda raadiot.

Mil moel on lahendatud eri keelte probleem saami raadios?

Meie probleem ongi, et Soomes on 7000 saami, kuid needki jagunevad kolme eri keele vahel. Olukord on lahendatud nii, et raadios räägitakse pőhjasaami keeles ning kolta- ja inarisaamikeelseid saateid on mőne tunni jagu nädalas.

Kuidas näiteks internet on mőjutanud saamide liikumist?

Praegune olukord on selline, et iga kolmas saam elab väljaspool Saamimaad. Nii on näiteks Helsingis väga suur saami kogukond - ligi 400 inimest. Ja loomulikult aitab internet neil saamikeelsete uudistega kursis olla. Samas lőpetas Soomes hiljaaegu ilmumise yks saami ajaleht, mis oli ilmunud pea 70 aastat...

Kuid siiski, kas pole seda hirmu, et saamid ajapikku lihtsalt assimileeruvad soomlaste hulka?

Eks see toimub vaikselt kogu aeg, kuid mina olen saamide tuleviku suhtes optimistlik. Kui minu lapsepőlves häbeneti saam olla, siis nyyd on toimunud suur muutus. Tänapäeva saami noored on uhked, et nad on saamid. Nad kannavad uhkusega saami riideid ja vőib öelda, et pőhjasaami kultuuril pole praegu midagi häda. Yllatav on ka see, et paljud soomlased tahavad olla saamid. Soomes on nii, et igayks vőib kasvatada pőhjapőtru, mistőttu praegustest pődrakasvatajatest moodustavad saamid vaid kolmandiku. Muide, pődrakasvatus on pigem idendtiteedi kysimus. Kui sa loobud pőtradest, loobud ka identiteedist. See on nagu emakeel. Saamimaal ongi praegu tekkinud olukord, kus kaks ysna erilist kultuuri – soome ja saami oma – on pőrkunud vastakuti. Elu on näidanud, et me saame suurepäraselt elada yksteise kőrval, kui vähegi arvestame yksteisega. Saamidele pole Soomes vaja mingit autonoomiat, kuid meil on vaja väikest sőnaőigust, et saaksime kaasa rääkida meid puudutavates asjades.

Roheline Värav