[text]

Täna on
Naftafirmad nilpsavad keelt Ladina-Ameerika ühe vaeseima riigi Ekvadori järele, mis asub pea täies koosseisus hiiglaslike nafta- ja gaasimaardlate otsas. Põlisrahvad aga on ähvardanud musta kulla otsijate ja müüjate elu kibedaks, sest enamik naftast asub Amatsoonia vihmametsade all, kus põlisrahvad aegu elanud ja edaspidigi oma vaiksel viisil elada tahavad.

Põlisrahvad on jõudnud järeldusele, et ainus, mis naftahiiglaste pealetungi vastu aitab, on poliitiline organiseerumine. Globaalse naftaäri mõõtmes on Ekvador muidugi pisitegija, kuid Amatsoonia praeguste maardlate tühjakspumpamisest tulev kasum ei suuda riigi majandust enam käigus hoida.

Põlisrahvaste sõnum on lihtne ja selge: nemad on siin elanud tuhandeid aastaid enne Christoph Columbuse ja tema järeltulijate saabumist ning kavatsevad samas vaimus edasigi elada. Maa alt pumbatavat musta õli vajava kummalise elustiiliga kahvanägudel pole igatahes asja kohalike ellu sekkuda ning nende head äraolemist rikkuda.

1999. aastal müüs Ekvadori valitsus puurimisõiguse kahel alal. Mõlemad asuvad põlismaalaste reservaatide südames ja kummalgi juhul ei küsitud põlisrahvailt midagi. Kuus aastat hiljem aga tahavad naftafirmad tootmise tõsiselt käima lükata.

Piirkonnas elab kolm põlisrahvast: atšuarid, šuarid ja kitšvad. Iga rahvas tahab asutada oma poliitilise liikumise, mis peab naftajanused nende territooriumilt eemal hoidma. Võitlus atšuaride isolemise eest juhib nende president Milton Carrera, kes oma tegevusega juba maailmakuulsustki kogunud. Atšuare on kokku üldse 5000, elu- ja iseseisvustahet jätkub neil aga mitme suurrahva jagu.

Põlisrahvad teavad väga hästi, et naftapuurimisega kaasneb metsatustamine ja suur keskkonnakahju. Kui see kõik käes, ei jäägi iidseil asukail muud, kui ennast laastatud looduse keskel vaesusest ja masendusest surnuks juua. Liiga paljudel rahvastel on nõnda juba läinud.

Kurbi kogemusi leidub Ekvadorist endastki. Pea 15 aastat tagasi alustas seal tegevust naftahiiglane ChevronTexaco. Nüüd on firmal tegu mitme miljardi dollarilise kahjunõudega. Hagejad süüdistavad firmat vananenud tehnoloogia kasutamises, millega reostati pinnas ja veesüsteem ning põhjustati väga paljudele inimestele tõsiseid tervisehäireid. ChevronTexaco ajab tagasi, väites, et rakendas enne oma tegevuse lõpetamist tõhusat taastusprogrammi. Pole teada, kuidas kohtuasi lõppeb, kuid mingil juhul ei kasvata see usaldust naftafirmade vastu.

Atšuaridel on oma maale küll seaduslik õigus, kuid vastavalt Ekvadori põhiseadusele kuulub neile vaid maa. Kõik, mis maa sees, sealhulgas muidugi igasugu maavarad, kuulub riigile ning riigil on õigus neid müüa millal ja kellele vaid tahab.

Atšuarid otsivad oma õigust praegu Üleameerikalises Inimõiguste Kohtus ja ÜRO-s. Atšuarid on aga hoiatanud, et kui neil rahumeelsete vahenditega õiglust jalule seada ei õnnestu, on nad täiesti valmis alustama oma maa ja rahva eest partisanisõda. Metsavendlus on aga kindlasti asi, millega naftatootjad, ega ka Ekvadori valitsus, rinda pista ei taha.

BBC - Roheline Värav